Selle lume-tuisu keskel, mis (veel) täitsa meelepärane on, tuleb ikkagi peale suur kevade- ja suveootus - esimesed ju Aero roolis...
Juba on ka üks talvine intsident möödas, kus rohelise tulega ristmikul otsustas üks tubli naisautojuht lihtsalt seisma jääda. Ega muud ei olnud, kui et pidurid blokki ja refleksne roolikeeramine. Olin kindel, et oma Aeroga ma selles eesSEISVAS autos ka lõpetan. Kust tulevad sellised idioodid...

Siiski lõppes lugu õnnelikult, minu oskuslik manööverdus hoidis õnnetuse ära, ühe hea asja leidsin ka selles juhtumis - sain veelgi enesekindlust juurde talvises liikluses ellujäämise osas. Värisesin edasi sõites adrenaliinilaksust (küll võivad ikka kriitilised situatsioonid kaua kesta..) ja vihast, kuid oli ikka hea meel küll, et nii läks, Aero ja õhtu oleksid täiesti rikutud olnud!
Vahepeal sai soetatud üks lambanahk nahkistmete talvise võluga (loe: valuga) kohanemiseks ning veel ka kenad SAABi kirjadega helkurvestid, mida küll praeguse seisuga tingimata ei pea omama, kuid iga normaalne inimene võiks helkurvesti olenemata seaduse nõuetest autos siiski igaks juhuks hoida, eriti arvestades kohalikke ülitalviseid ilmastikuolusid
Nüüd kirjutan, nagu lubatud, juhtumistest Aeroga kasko nõudmiste teemadel ja ootamatust "loodusjõust". Mingil hetkel tundusid need kaks teemat seotud olevat, kuid siiski ilmnes lõpuks, et ikkagi vist ei olnud. No ega ma nõnda täpselt ju teemat ei jaga ka, eksole, pluss hirmul ON suured silmad. Niisiis, kogu lugu sai alguse sellest, kui kaskost teatati, et autosse on vaja lisaks olemasolevale kaldeandurile paigaldada ka mahuandur

. No selge, kui vaja, siis vaja. Seadsin sammud ühel reedesel päeval CarSeci ja tehtud see saigi. Ainult, et SIDile hakkas viskama sellist veateadet, millest ka CarSeci tüübid olid teadlikud - öeldi, et kui see ise ära ei kao, siis tuleb tagasi tulla, et nad saaks proovida asjast sotti saada:
Ei kadunud ise ära. Panin uue aja. Vaevu nädal peale esimest korda CarSecis käimist ja päev enne sinna tagasipöördumist vaatas SIDilt vastu juba selline pilt:
Käigukast arvas heaks Drive asendis kohalt ära minna 5. käiguga, et siis ainult Limp-home asendis sai autoga normaalselt kohalt ära mindud ja üleüldse sõidetud. R-i peale panekuga lõi autost siukse kõva laksu läbi, et Aero lausa hüppas. Vesi oli ikka ahjus ja kerge paanikanupp peal, sest lisaks auto käitumisele pakkus "lisapõnevust" ka paberkandjal manuaal (seekord siis ingliskeelne, 900 oma oli taanikeelne

), kust sai täpselt teada, mida need tulukesed indikeerivad. Õnneks suutis Usaldusväärne Allikas veidi maha rahustada ja seletas, mis nüüd kõige targem teha oleks.
Roomasin siis järgmisel hommikul L-käigul CarSeci ja kuna ma olin ikka päris ehmunud Aero käitumisest, siis kurtsin seal üpris emotsionaalselt oma muret ja väljendasin suurt soovi teada saada, et mis värk on. CarSeci normaalsed inimesed õnneks jäid rahulikuks minusuguse hüsteerikuga suheldes ja uurisid-puurisid paar tundi. Aga jagu ei saanud. Viskas ikka veateate ekraanile. Lõpptulemuseks oli see, et mahuandur võeti maha ja mulle maksti kogu raha, mis ma nende ettevõttesse investeerisin, tagasi!
Aga kasko nõudmine oli siiski veel alles. Lõpuks taipasime, et klaasiandur on sama hea (kui mitte veelgi tõhusama) poindiga kui mahuandur, rääkisime sellest kasko-inimestele ja vastuseks tuli umbes, et "Ahah. Selge. Sobib."

ehk siis kogu trall oleks võind olemata olla, kui oleks varem selle peale tulnud

Ja olgu siis öeldud, et auto üleüldine mitterahuldav käitumine ei olnud siiski seotud CarSeci teenuste kasutamisega, nagu ma algselt arvasin.
Edasi viis teekond ühte töökotta ja seal siis lõpuks saadi jagu. Kõigepealt vahetati ära üks arvatavasti vigane solenoid, kuid selle töö lõpus selgus, et oma "abistava" käe olid ulatanud "loodusjõud" ehk ROTID. Vot need samad paksud karvased jurakad olid käigukasti elutähtsad juhtmed katki närinud, kui olid sinna end soojendama sättinud. Ju neil oli siis igav. Närilised, võehh

Et siis kokkuvõttes ei teagi, kas solenoid üleüldse vigane oli. Seetõttu viimase eest raha ei võetud.
Siit moraal - ärge kunagi parkige oma autot kohta, kus on paks kiht koristamata lehti, mis on sügisel rottidele heaks soojaks keskkonnaks, kus tegutseda!
Lõpetuseks lihtsalt kiidaks Aerot taevani, sest emotsioonid ei ole veel ligi 3 kuuse kasutusajaga veel sugugi vaibunud ja naljalt keegi teine peale minu pikkadel sõitudel rooli ei saa
