Saabneti mälumäng

[mm17]

ok, Aimar võta järg üle, minu andmed küll natukene erinevad sinu pakututest, kuid ma ei suuda leida praegu tõestust sellele. Enamvähem on see vastus selline, mida ootasin.

[Aimar]

Päike on hiiglane võrreldes Maaga.
Kuid teadlastele teadaoleva suurima tähega võrreldes on ta pisike kääbus.

Kui mitu korda on teadaolev suurim täht meie Päikesest suurem ja mis on tema nimi?

[teager]

Algselt postitas: Aimar
Päike on hiiglane võrreldes Maaga.
Kuid teadlastele teadaoleva suurima tähega võrreldes on ta pisike kääbus.

Kui mitu korda on teadaolev suurim täht meie Päikesest suurem ja mis on tema nimi?

100 korda suurem ja 10 miljonit korda heledam kui meie Päike - Pistol Star

The largest known star in the galaxy, in terms of mass and brightness, is the dramatically dubbed Pistol Star. The Pistol Star is closer to the center of the Milky Way than we are, and isn't visible to the naked eye on account of galactic dust. It's about 100 times the size of our sun, and burns 10,000,000 times as bright

Pigem on see guugeldamise mäng, mitte mälumäng

terv, teager

[suur]

Algselt postitas: teager
Pigem on see guugeldamise mäng, mitte mälumäng
terv, teager

OT: aga väga informatiivne guugeldamine. Olen Päris palju huvitavaid fakte teada saanud.

[Aimar]

Ei ole Pistol Star
Jutt on mõõtmetest, mitte massist ja heledusest.
Vabandan, et küsimuses seda ei maininud.

[teager]

Algselt postitas: Aimar
Ei ole Pistol Star

No aga siis VY Canis Majoris? 1800-2100 korda suurem kui Päike.

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_largest_stars



terv, teager

[eeroz]

A1

114x suurem kui päike.

[Aimar]

Jah!
VY Canis Majoris - kui ta oleks meie Päikese asemel, siis tema diameeter on võrreldav Saturni orbiidiga.

Jätka, Teager!

[teager]

Noh, midagi lihtsat, guugeldamise abil kergesti leitav.

Kui käivitad mõne uuema Saabi, siis auto teeb läbi diagnostika ja kuvab ekraanile "Test OK"

Tahaks teada, mis kirja kuvab ekraanile äsjaesitletud Saab 9-3 Turbo X kanadalastele

terv, teager

[suur]

Algselt postitas: teager
Noh, midagi lihtsat, guugeldamise abil kergesti leitav.

Kui käivitad mõne uuema Saabi, siis auto teeb läbi diagnostika ja kuvab ekraanile "Test OK"

Tahaks teada, mis kirja kuvab ekraanile äsjaesitletud Saab 9-3 Turbo X kanadalastele

terv, teager

Sellise teksti leidsin
In recognition of Saab’s turbo heritage, the Turbo X boost gauge is a replica of the original 900 Turbo display. Owners will also enjoy a personalized greeting when they get behind the wheel and switch on the ignition. A unique ‘Ready For Take-off’ message (‘All Systems Go’ in US/Canada) flashes in the main instrument display. The owner’s name, with the edition number of the car, can also be programmed for display by the supplying dealer.

[teager]

Täpselt nii

Kas keegi suudab ka võluda küsimuse, millele ei saa guugeldades vastust?

Järg sinu käes, suur

terv, teager

[suur]

Edgar Allan Poe kirjeldab seda oma jutukogus "Hirmu ja õuduse jutud" nii (J. Aaviku tõlge):

Siin veepind, rebenedes ja uuristudes tuhandeks vastakaseks ja ristlevaks õõnikuks, puhkes äkki raevustunud kramplemiseks, - mässates, kiies, sihisedes - keereldes hiiglasuurte arvutumate keeraskitena ... saates õhku kohutavat häält, pooleldi kisa, pooleldi möirgamist, säärast, millist koguni vägev Niagara koskki oma heitluses ei tõsta üles taeva poole,

Mis loodusega seotud fenomenist on juttu?
Leiab aset põhjapolaarjoone taga.

Eks te guugeldage....

[Tan]

Algselt postitas: suur
Edgar Allan Poe kirjeldab seda oma jutukogus "Hirmu ja õuduse jutud" nii (J. Aaviku tõlge):

Siin veepind, rebenedes ja uuristudes tuhandeks vastakaseks ja ristlevaks õõnikuks, puhkes äkki raevustunud kramplemiseks, - mässates, kiies, sihisedes - keereldes hiiglasuurte arvutumate keeraskitena ... saates õhku kohutavat häält, pooleldi kisa, pooleldi möirgamist, säärast, millist koguni vägev Niagara koskki oma heitluses ei tõsta üles taeva poole,

Mis loodusega seotud fenomenist on juttu?
Leiab aset põhjapolaarjoone taga.

Vesipüks ?

[suur]

Algselt postitas: Tan

Algselt postitas: suur
Edgar Allan Poe kirjeldab seda oma jutukogus "Hirmu ja õuduse jutud" nii (J. Aaviku tõlge):

Siin veepind, rebenedes ja uuristudes tuhandeks vastakaseks ja ristlevaks õõnikuks, puhkes äkki raevustunud kramplemiseks, - mässates, kiies, sihisedes - keereldes hiiglasuurte arvutumate keeraskitena ... saates õhku kohutavat häält, pooleldi kisa, pooleldi möirgamist, säärast, millist koguni vägev Niagara koskki oma heitluses ei tõsta üles taeva poole,

Mis loodusega seotud fenomenist on juttu?
Leiab aset põhjapolaarjoone taga.

Vesipüks ?

Mitte päris....
Vastusena ootan konkreetse nähtuse nime (näiteks nagu: peipsi järv, Võhandu jõgi jne). Nähtuse üldnimetus ei rahulda (vesipüksi saabki muidugi üldiselt nimetada).

[teager]

Maelström'i/Moskoe veekeeris?

A maelstrom (or malström) is a very powerful whirlpool; a large, swirling body of water. The word was introduced from the Nordic form by Edgar Allan Poe in his story "A Descent into the Maelstrom" (1841). In turn, the Nordic word was borrowed from the Dutch maalstroom[1] which means grinding stream. The original Maelstrom (described by Poe and others) is the Moskstraumen, a powerful tidal current in the Lofoten Islands off the Norwegian coast.

Kas sellest mitte polnud juttu ka Jules Verne kapten Nemo seiklustes?

terv, teager

[Ryhkija]

Äkki on tegu hiiglasliku veekeerise Maelstormiga??? (kirjapilt ei pruugi olla päris täpne)

[olaviv]

Maelstrom on tegelikult tõusulaine, mis Lofootide saarestikus võimsaks laineks koondub ning ka vägevaid keeriseid tekitab. Huvitavat juttu nähtuse kohta leiab http://www.math.uio.no/maelstrom/

[suur]

Maelström (Lofootide veekeeris) tõesti õige vastus. Tegu maailma suurima veekeerisega. Keerise vanus on 20 000 aastat, läbimõõt 4km ja
sügavus 40-60m.

Teager jätkab

[teager]

Ma annaks Ryhkijale järje edasi, ehk tuleb sealt korralikku non-google küsimust. Vastas ta kellaajaliselt samal ajal kui mina, sekundite mäng oli lihtsalt

terv, teager

[Ryhkija]

Hää küll, kui see küsimise-pall mulle veeretati, siis esitan ühe sellise, mille kohta ma ise veel nädal tagasi midagi ei teadnud, ehk pole ka Google's:

Millist meil üldlevinud ehitusmaterjali ei ole Rootsis eelmisest (2007.) aastast saadik enam lubatud vannitubades kasutada ja miks?

[napoleon]

Kohvipaksu pealt pakun kips, kuna seal saab väidetavalt hallitusseen paremini kasvada, mis omakorda euroinimese väidetavalt maha tapab;)

[Ryhkija]

Soe, aga mitte päris täpne, ehk saab täpsustuse.

[teager]

Kipsplaat (e. gyproc9 ?

terv, teager

[suur]

Teageril peaks õigus olema. Kuulsin sedasama juttu mõned kuud tagasi oma ehitusinsenerist naiselt. Sisuliselt on ka napoleoni vastus õige (kui arvestada, et kipsplaati kutsutakse tihti kõnekeeles lihtsalt kipsiks - Mis seina paned? Kipsi?). Vähemalt põhjused on õiged.
Ryhkija muidugi kommenteeri, kas ma mitte pada ei aja.

[Aimar]

Teageri vastus peaks vist õigem olema. Paljas kips ei ole nii ohtlik kui just
kipsplaat (paberiga kaetud). Hallitusseen just nimelt sinna paberi peale tekibki. Ja see hallitus pidi mürgiseid ensüüme eritama.
Ja ei aita siin ei plaadi määrimine super-hüper tõketega ega ka korralik ventilatsioon.

Vabandan OT pärast.