Eesti Saabiklubi foorum

Väidetavalt esimene tõestatult üle 400km/h liikunud tänavalegaalne auto.
Cyber sinu kord...

Ehh... ma parema meelega arvan, kui esitan küsimusti... Aga pisut teiselt alalt, küsimus kiiruse peale ..

Mitme noolega (kõige vähem) on võimalik lõpetada tavaline võistlustel mängitav 501 ?? (Spordialaks siis noolevise)

Üksteist w?

10, kui see nüüd just mingi nipiga küsimus pole.

Ei ole ei 10 ega 11. Nippi ei ole, mängu reegleid ehk peate teadma..

üheksa viset

Küsimustega jätkab Kasparius..

501 lõpetatatkse tõesti 9 noolega 180 (3x 20 Tribla, see pisike punane laik 20 keskel) +180 + 141 (selle viskamiseks on mitmeid variante, aga viimane nool peab olema välises dubla ringis ehk alati on viimane paarisarv..)

Kas tohib olla mõistatusülesanne? Ma pilte ei kasutaks.

Vahet pole, ma ju ka ei kasutanud pilte.. Tähtis on, et sa ütled õige vastuse tingimused ette.

Algandmed:
Kokku on laual 100 münti.
Igal mündil on kaks poolt. üks roheline, teine punane.
10 münti on rohelised vaataja poole ja 90 on punased vaataja poole. Mündid on laiali ja korrapäratult laual.

Sina oled värvipime
Ülesanne:
Moodusta kaks hulka, kus elementide koguarv pole oluline, aga tähtis on, et mõlemas hulgas oleks ühepalju rohelisi..

Edu!

100 pooleks? Mõlemas hulgas võrdselt 5 rohelist?

Ah krt need mälumängud pole minu jaoks.

Arvestades, et mündi küljed on erineva pildiga, sii spole värvil üldse tähtsust ju. otsi aga 10 ühesuguse pildiga münti üles ja ja jaga pooleks, pärast jagad ülejäänusdi suva järgi.

Kui "mündid" on siledad mõlemalt poolt, siis on muidugi problemaatiline...

Müntide piltidel ja värvidel pole mingit seost. Need on random-ehk suvaliselt.
Jälgida tuleb ainult värve.

Roomlane see on teooriast võimalik sõnastada tõesti nii, aga ma mõtlesin praktilist lahendust.
Ära tuleb need 100 münti jaotada kahte hulka.
Kui need oleks tühihulgad, siis ei ole sul mündid jaotatud.

Ükskõik millist teooriat või praktikat kasutades ja kas jagad hulkadesse 20 või 50 ikka on ju ühepalju rohelisi. ... või olen mina lol.

Kaks hulka - kummaski 50, kõik serva peale seisma.

Algselt postitas: ErQ
Ükskõik millist teooriat või praktikat kasutades ja kas jagad hulkadesse 20 või 50 ikka on ju ühepalju rohelisi. ... või olen mina lol.

Loe lähteülesande viimast lauset.

Algselt postitas: Saabiiir
Kaks hulka - kummaski 50, kõik serva peale seisma.

Ok, pane nad servadele seisma, aga kas värvipimedana oskaksid öelda, et rohelisi on mõlemas hulgas samapalju?

jep ma olen lol.

Algselt postitas: kasparius

Algselt postitas: Saabiiir
Kaks hulka - kummaski 50, kõik serva peale seisma.

Ok, pane nad servadele seisma, aga kas värvipimedana oskaksid öelda, et rohelisi on mõlemas hulgas samapalju?

Kui üks pool on roheline ja teine punane, siis ühes hulgas on 50, millel on üks pool roheline, teine punane ja teises samuti 50, millel üks pool roheline, teine punane. Ning kui nad seisavad serva peal ja serv on vaataja poole, siis on mõlemal pool ühepalju rohelise-punasekirjusid.

Okei näen et keerulne ülesanne vajab täpsustusi.
Roomlasele:
Ülesannet lahendab 1 inimene ja ta on pime. Muid hälbeid ei ole.
Ülesannet saab lahendada ilma igasuguse kõrvalise abita.
Saabiirele:
Ülesande lahendus ei peitu müntide servadele asetamises. Mündid jäävad lahenduses tegija poole nii, et igal mündil on näha ainult üks värv.
Ütleme nii, et lahendus võib tulla hetkega, aga mina mõtlesin tund aega rahulikult. Joonistasin paberile ja kujutlesin.....
ragistage

võtan hulgast huupi kümme münti ja keeran teistpidi, saan kümme rohelist mõlemale poolele, kui kõik võetud kümme münti olid punased. Kui seal hulgas oli ennem üks roheline siis see muutus punaseks, seega saan üheksa rohelist ja üheksa on teises hulgas järgi jne.

mõlemad alghulgad jagad pooleks,
saad 5+5 ühte ja 45+45 teist värvi hulgad.

kombineerid 5+45 ja 5+45.

tulemuseks on 50-sed hulgad, milledes 5 - ühte ja 45 - teist värvi münti

edit: seda muidugi eeldusel, et ülesande lahendajale on ka öeldud, et alghulkades on sama värvi mündid, kuid ei ole öeldud kummas on kummad

Algselt postitas: Mart900
võtan hulgast huupi kümme münti ja keeran teistpidi, saan kümme rohelist mõlemale poolele, kui kõik võetud kümme münti olid punased. Kui seal hulgas oli ennem üks roheline siis see muutus punaseks, seega saan üheksa rohelist ja üheksa on teises hulgas järgi jne.

Aga kui Sa keerasid ümber kolm rohelist punaseks ja seitse punast roheliseks?

Algselt postitas: Nöx
mõlemad alghulgad jagad pooleks,
saad 5+5 ühte ja 45+45 teist värvi hulgad.

Ei pruugi saada, kui mündid on segamini!

Ma siinkohal arvan, et Mardil on jummala õigus ja saabiiir on juba viina vallas

Kui ta võttis kolm rohelist keeras punaseks ja seitse punast keeras roheliseks ...

Siis tal on ühel pool järgi :

3 Punast
7 Rohelist

Teisel pool

83 Punast
7 Rohelist

Ja sama teooria töötab ka kui ta oleks võtnud misiganes suuruse

Fakt on, et on vaja võtta 10 missiganes münti ja nad tõsta teisele poole ja tõstes ümber keerata

:fight:Sipelgaz:wise:

Algselt postitas: Mart900
võtan hulgast huupi kümme münti ja keeran teistpidi, saan kümme rohelist mõlemale poolele, kui kõik võetud kümme münti olid punased. Kui seal hulgas oli ennem üks roheline siis see muutus punaseks, seega saan üheksa rohelist ja üheksa on teises hulgas järgi jne.

ÕIGE! Mart900

Võtke küme münti sellest sajasest hulgast ja ütleme et kolm nendest on punased ja seitse rohelised.
Nüüd keerate ümber kõik mündid mõlemas hunnikus (nii kümneses ja üheksakümneses).
Tulemuseks kümneses hulgas on, et kolm on rohelised ja seitse punased(sest mündid keerati ümber) .
Selles hunnikus, kus on 90 münti, on ka kolm rohelist. Sest kui kärbiti seitse rohelist algul kogu hulgast, siis jäi suurde hulka alles kolm rohelist.
Tulemus- mõlemas hulgas kolm rohelist.

TUHAT POSTI TÄIS
Hakkan Iisakule järgi jõudma:)
EDIT: Sipelgaz seletas ka samal ajal kui mina, aga post jõudis ennem ekraanile. Enamvähem sama seletus