Saab ja Volvo ning ka teised Rootsi ettevõtted hakkavad koostöös testima ja arendama plug-in hybrid autosid. Ehk siis selliseid autosid, mida saab osaliselt laadida ka majapidamise vooluvõrgust.
Rootsi keelne artikkel:
http://www.miljorapporten.se/article.jsp?article=21172
Ingliskeelne variant:
http://www.greencarcongress.com/2007/12/saab-and-volvo.html
Usun, et kui selles valdkonnas saab tehtud mingeid edusamme, siis on väga positiivne.
Vaadates näiteks oma igapäevaseid sõite, mis on peamiselt lühikesed otsad Tallinna siseselt, siis oleks igati abiks kui saaks autod kodusest vooluvõrgust laadida selliselt, et saab sõita puhtalt akude pealt 50-100km maha.
Kui kellegil veel antud projektist mingit infot on, siis võiks siia teemasse lisada.
Hoiame siis pöialt, et uued tehnoloogiad ka tootmisesse jõuaks, sest viimase 10-15 aasta jooksul ainuke märkimisväärne saavutus on olnud biokütuse kasutusele võtt, mis reaalselt ka seeriatootmisesse jõudnud ja ka massidesse.
Muud uudised on alati olnud niiöelda ideeauto valdkondadest.
Plug-In Hybrid, SAAB+VOLVO+teised
loodan et projekt p..sse lendab. selle akude laadimise tõttu põletatkse elektrijaamas kordi rohkem kütust kui põleks mootoris sama distantsi läbimiseks. et miks? aga kui suur on elektri tootmise kasutegur narva jaamades? kui suur on ülekandekadu? kui suur on akude kasutegur? kõik see kokku on tunduvalt väiksem kasutegur kui sisepõlemismootoril... rääkimata sellest, et meie kliimas akude eluiga pole eriti suur, 2-3 aastat aga kui palju saastab akude utiliseerimine ja uute tootmine?
Algselt postitas: vanasaab
loodan et projekt p..sse lendab. selle akude laadimise tõttu põletatkse elektrijaamas kordi rohkem kütust kui põleks mootoris sama distantsi läbimiseks. et miks? aga kui suur on elektri tootmise kasutegur narva jaamades? kui suur on ülekandekadu? kui suur on akude kasutegur? kõik see kokku on tunduvalt väiksem kasutegur kui sisepõlemismootoril... rääkimata sellest, et meie kliimas akude eluiga pole eriti suur, 2-3 aastat aga kui palju saastab akude utiliseerimine ja uute tootmine?
Kas sa toetad oma teooriat äkki ka mõne fakti, arvutuse või kasvõi viitega? Hetkel on jutt stiilis "mutid bussis rääkisid" ;)
Algselt postitas: vanasaab
loodan et projekt p..sse lendab. selle akude laadimise tõttu põletatkse elektrijaamas kordi rohkem kütust kui põleks mootoris sama distantsi läbimiseks. et miks? aga kui suur on elektri tootmise kasutegur narva jaamades? kui suur on ülekandekadu? kui suur on akude kasutegur? kõik see kokku on tunduvalt väiksem kasutegur kui sisepõlemismootoril... rääkimata sellest, et meie kliimas akude eluiga pole eriti suur, 2-3 aastat aga kui palju saastab akude utiliseerimine ja uute tootmine?
1. Elektri tootmisel on kordades lihtsam saastet puhastada. Samas elektri tootmist on lihtsam efektiivseks muuta kui üksikuid autosid. Narva põlevkivil toimiv jaam ei jää igaveseks. Elektri tootmisel see külg veel, et jaamades pole mingit nuppu, kus nad saavad võimsust juurde keerata või maha keerata sujuvalt. On vaid variant, kas generaator töötab või on välja lülitatud. Seega toimub enamjaolt energia üle tootmine.
Varem või hiljem hakkab Eesti peamiselt kasutama tuumaenergiat.
2. Akude kasutegur on uute Liitium-Ioon akude puhul vägagi hea. Nimelt on juba akude tehnoloogiaid, mida võimalik laadida 5 minutiga 90% täituvuseni. See aga vähendab soojuseks minevat kadu tunduvalt.
http://www.gizmag.com/toshiba-scib-super-charge-lithium-battery/8506/
3. Kui rääkida sisepõlemismootori kasutegurist, see see on ikka väga väikene. Kui oled auto soojaks sõitnud, siis on see ehk mingi 30% kandis. Aga see kasutegur on kättesaadav vaid siis, kui sa kogu mootori potensiaali 100% ära kasutad.
Kui aga seisad foori taga, või on mootor külm käivitamisel, või kasutada eri käike sõitmisel või pidurdad, siis on see kasutegur 0% lähedane. Mootor küll töötab, kuid ta ei tee sellistel aegadel eriti tööd.
Akuga auto kasutab aga ära täpselt sellise koguse energiat, mis tal just konkreetseks juhuks vaja läheb. Olgu see siis rooli keeramine, kabiini soojendus, kiirendus, pidurdus jne. Elektrimootorite kasutegurid on üle 90%.
4. Kestvus. Uute tehnoloogiate puhul juba lubatakse akude elueaks üle 10 aasta ja seda ilma mingi hoolduseta.
Sama on ka elektrimootorite osas, sest need ju ka praktiliselt hooldusvabad. Liikuvate osade maht on viidud miinimumini.
Miks tänapäeva autodes pannakse rohkem rõhku igasugu elektroonikale, mis mootorit juhib? See on ju kordades odavam ja lihtsam, kui näiteks lihvida iga mootori sisselaset ja väljalaset, mis samamoodi vähendaks tunduvalt kütusekulu.
Hea näide vägagi potensiaalsest hübriidautost on olemas Volvol:
http://www.topgreencars.com/volvo-recharge-concept-unveiled/
Antud autol pole käigukasti, differentsiaali, veovõlle ega ka pidurikettaid. Auto mootor on otse ühendatud generaatoriga. Kogu ilu peitub selles, et kui teed mingi lühema sõidu otsa, siis mootor kunagi käima ei lähe ja saad säästvalt ja vaikselt sõita.
5. Akude tootmine ja utilitiseerimine. Kui veel ei teata, siis praktiliselt kogu akudes kasutatav materjal on taaskasutatav ja seda päriselt ka kasutatakse uuesti. Olgu tegu siis plii akuga, nikkel-kaadium akuga või Liitium-Ioon akuga.
romza
romza
Esiteks elektrijaamades põletatakse hoopis teistlaadi kütust kui seda on fossiilsed kütused (jah ka on maagaasijaamad, aga nende osakaal on marginaalne). Teiseks on elektri saamises suurenemas tuumaenergia osakaal.
Ülekande kaod on ja jäävad. Seda saab vähendada kasutades kõrgepinge ülekannet võimaliku laadimise jaotuspunktini näiteks. Kodus laadimisel muidugi jäävad endised kaod.
Akude kasutegur on hea, sest tema sisetakistus on väga väike, vähemasti normaaloludes tarbitavate voolude juures on see marginaalne. Aku laadimiseks kasutatava pinget alaldava muunduri kasutegur on suhteliselt kõrge >95%
Sisepõlemismootori kasutegur on vist mingi 30% mis ikkagi on haledalt väike, samuti kasutab ta tunduvalt kiiremini ammenduvat vedelkütust kui elektrijaamades kasutatav kütus (kivisüsi, põlevkivi, tuumakütus).
Akud lükatakse taaskasutusse ja seda väga hea effektiivsusega - kah miski 90%, vähemalt pliiakude korral.
Akude energiat on linnaliikluses palju effektiivsemalt võimalik ära kasutada. Ummikus või foori taga ei kulu mootori tööks energiat, või kulub oluliselt vähem kui tühjalt törisev sisepõlemismootor. Samuti saab energiat pidurdamisel ammutada ja kasutada akude laadimiseks.
Parandage eksimused :)
Ülekande kaod on ja jäävad. Seda saab vähendada kasutades kõrgepinge ülekannet võimaliku laadimise jaotuspunktini näiteks. Kodus laadimisel muidugi jäävad endised kaod.
Akude kasutegur on hea, sest tema sisetakistus on väga väike, vähemasti normaaloludes tarbitavate voolude juures on see marginaalne. Aku laadimiseks kasutatava pinget alaldava muunduri kasutegur on suhteliselt kõrge >95%
Sisepõlemismootori kasutegur on vist mingi 30% mis ikkagi on haledalt väike, samuti kasutab ta tunduvalt kiiremini ammenduvat vedelkütust kui elektrijaamades kasutatav kütus (kivisüsi, põlevkivi, tuumakütus).
Akud lükatakse taaskasutusse ja seda väga hea effektiivsusega - kah miski 90%, vähemalt pliiakude korral.
Akude energiat on linnaliikluses palju effektiivsemalt võimalik ära kasutada. Ummikus või foori taga ei kulu mootori tööks energiat, või kulub oluliselt vähem kui tühjalt törisev sisepõlemismootor. Samuti saab energiat pidurdamisel ammutada ja kasutada akude laadimiseks.
Parandage eksimused :)
See laadimine "majapidamise võrgust" paneb muidugi natuke mõtlema :o
Romza mainitud Toshiba akud on täitsa reaalsus, ka nende crash test näitab nende ohutust näiteks auto avarii korral.
Mis puutub 5-minuti laadimisse, peab laadija tulema vist väikesest elekrtijaamast
Võite ette kujutada, mida peab kannatama "majapidamise võrk", kui sealt imetakse 5 minuti jooksul energia, mis peaks hiljem käitama autot sadu kilomeetreid.
Romza mainitud Toshiba akud on täitsa reaalsus, ka nende crash test näitab nende ohutust näiteks auto avarii korral.
Mis puutub 5-minuti laadimisse, peab laadija tulema vist väikesest elekrtijaamast
Võite ette kujutada, mida peab kannatama "majapidamise võrk", kui sealt imetakse 5 minuti jooksul energia, mis peaks hiljem käitama autot sadu kilomeetreid.-
aatom
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 849
- Liitunud: P Okt 09, 2005 20:24
- Asukoht: Viljandi
- Auto: 9-5 2.2TDI 2002, 96 2T 1965, 96 4T 1976, 900 Cabrio 1989, 900c 1984, Sonett II
- Kontakt:
Nimetatud temaatikas olen ma pigem pessimist ja ei usu nii sinisilmselt igasuguseid a' aku kestab 10 a. , ning toetan pigem "vanasaab" arvamust. Elektriauto ja Hübriidi eelis on vaid loodetavasti väiksemad kasutuskulud ning puhtam õhk linnas (e. saastatus on viidud sinna, kus toodetakse elektrit), maanteeliikluses näiteks hübriid ei anna suurt eelist. Aku + Elektriauto = alati meeletult piinamist, pean silmas laadimiskordade arvu ja just see vähendab akude kasutegurit + mahtu (kestvust). Seega näiteks kas te olete valmis ostma (või püüdke müüa) hübriidi, millel ees võimsa aku vahetus (teema, millest ma pole veel ühtegi artiklit näinud).
Õeldu vaid arutlemiseks, ei ole/ei viitsi otsida fakte kinnituseks.
Õeldu vaid arutlemiseks, ei ole/ei viitsi otsida fakte kinnituseks.
-
Fabrik
- Postitusi: 281
- Liitunud: T Juul 10, 2007 14:53
- Asukoht: Tallinn
- Auto: Saab 9-3 sc 1,9 2005. Saab 9-3 cabrio 2.0T 2007.
Ma saan aru, et ei tehta sellist mõtetut autot nagu Toyota Prius mille roheline kasutegur on piisavalt küsitav. Tänu elektrimootori lisamisele on auto nii raske, et tarbib kütust keskmislt rohkem, kui tavaline väikeauto. Nt corilla. Puhas reklaamiprojekt. Samas kui tehakse puhtalt akude pealt sõitev isend siis võib asjal pointi olla. Kuigi maanteesõidul, kui kiirus kasvab ja bensukas vedama hakkab võib ka kütusekulu suht suureks minna, sest akude ja lisamootori mass pole teab, mis marginaalne suurus. Biopower oleks muidugi ideaalvariant. Küsimus on tavaliselt alati kuskil keskel, et kas uue tehnoloogia juurutamisele kulutatav energia ja kasutamisel tekkiv saast kaalub piisavalt üle selle rohelise tulu või ei. Tallinnas sõidab üks sinine subaru minivan millel seistes on juhe koguaeg seinas. Olen teda keskkonna ministeeriumi ees paar korda laadimas näinud. Kevadel oli sellest ka ekspressis juttu.
Tavaliselt on enamus elektriautodest kohutavad disainiröögatused. On ka tehtud päris edevaid elektriautosid, Tesla roadster on üks neist.
Autotootmise alguspäevil oli juba selge, et bensiinimootor on tupiktee, seda eelkõige fossiilsete kütuste kasutamise tõttu. Ühel hetkel saavad otsa ja selleks hetkeks on Maa ökosüsteem täielikult rikutud.
Elektriauto häda jällegi on algusest peale olnud akude väike mahutavus ja selle tõttu lühikesed vahemaad laadimiste vahel.
Autotootmise alguspäevil oli juba selge, et bensiinimootor on tupiktee, seda eelkõige fossiilsete kütuste kasutamise tõttu. Ühel hetkel saavad otsa ja selleks hetkeks on Maa ökosüsteem täielikult rikutud.
Elektriauto häda jällegi on algusest peale olnud akude väike mahutavus ja selle tõttu lühikesed vahemaad laadimiste vahel.
Tehnoloogia, mis on viinud selleni, et auto kestab üle 300000km ilma kapremondita on suht paarikümne aasta teema. Vanad Volgad ja Zigulid lagunesid päris kiiresti ja pidevalt oli teemaks kapremont.
Kui vaadata, et palju kulutad tavalisele sõiduautole 10 aasta jooksul raha, siis see polegi väga väike summa. Oma saabi vaadates, siis on see ca 10-15000 krooni aastas, mis on otseselt sellega seotud et on sisepõlemismootor.
See siis on õlivahetused, õlifilter, õhufilter, küünlad, tihendid, mootoripuksid, käigastiõli jne. Et siis kokkuvõttes 10 aasta peale teeb see mingi 100000-150000 krooni.
Kui hetkel osta elektriauto, mille akud kestavad 10 aasta asemel 8 aastat, siis sellest pole midagi katki, sest selle aja pärast on akude tehnoloogia metsikult odavnenud ja arenenud.
Hea näide on siin näiteks GMi poolt. Nimelt GM-il selline projet käsil nagu VOLT. See on selline elektri-hübriid auto. Praegusel hetkel korraldab GM maailma suurimate Liitium-Ioon akude tootjate vahel konkursse, mille käigus selgitatakse välja ametlik akude tarnija GM-ile. Ning kui GM päriselt laseb massiliselt sellise auto tootmisesse, siis see akude tootja on automaatselt suurem kui kõik teised akude tootjad kokku.
Võib vaid ette kujutada, kuidas see mõjutab akude tootmiskulusid. Loomulikult positiivselt.
Plasmatelerid näiteks on teinud vähem kui 10 aastaga 90%lise hinnalanguse.
Sebastian mainis, et kiireks laadimiseks on vajalik alajaama juba, kuid usun, et see ei saa olema väga problemaatiline. Näiteks Rootsis Vattenfall (mis on sealne kohalik energiamonopol) juba töötab selliseid laadimisjaamasid välja ja nagu ikka jääbki Rootsi eestist päris palju aastaid arengus ette sellel alal.
Lahjemad laadimisjaamad võivad olla parkimisplatsidel ja bensinijaamades. Olen suht kindel, et minu auto 90% ajast lihtsalt seisab ühes või teises kohas. See kehtib ka paljude teiste inimeste kohta, kelle töö sisu pole näiteks takso juhtimine või kulleritöö.
Kui vaadata, et palju kulutad tavalisele sõiduautole 10 aasta jooksul raha, siis see polegi väga väike summa. Oma saabi vaadates, siis on see ca 10-15000 krooni aastas, mis on otseselt sellega seotud et on sisepõlemismootor.
See siis on õlivahetused, õlifilter, õhufilter, küünlad, tihendid, mootoripuksid, käigastiõli jne. Et siis kokkuvõttes 10 aasta peale teeb see mingi 100000-150000 krooni.
Kui hetkel osta elektriauto, mille akud kestavad 10 aasta asemel 8 aastat, siis sellest pole midagi katki, sest selle aja pärast on akude tehnoloogia metsikult odavnenud ja arenenud.
Hea näide on siin näiteks GMi poolt. Nimelt GM-il selline projet käsil nagu VOLT. See on selline elektri-hübriid auto. Praegusel hetkel korraldab GM maailma suurimate Liitium-Ioon akude tootjate vahel konkursse, mille käigus selgitatakse välja ametlik akude tarnija GM-ile. Ning kui GM päriselt laseb massiliselt sellise auto tootmisesse, siis see akude tootja on automaatselt suurem kui kõik teised akude tootjad kokku.
Võib vaid ette kujutada, kuidas see mõjutab akude tootmiskulusid. Loomulikult positiivselt.
Plasmatelerid näiteks on teinud vähem kui 10 aastaga 90%lise hinnalanguse.
Sebastian mainis, et kiireks laadimiseks on vajalik alajaama juba, kuid usun, et see ei saa olema väga problemaatiline. Näiteks Rootsis Vattenfall (mis on sealne kohalik energiamonopol) juba töötab selliseid laadimisjaamasid välja ja nagu ikka jääbki Rootsi eestist päris palju aastaid arengus ette sellel alal.
Lahjemad laadimisjaamad võivad olla parkimisplatsidel ja bensinijaamades. Olen suht kindel, et minu auto 90% ajast lihtsalt seisab ühes või teises kohas. See kehtib ka paljude teiste inimeste kohta, kelle töö sisu pole näiteks takso juhtimine või kulleritöö.
romza
Algselt postitas: Fabrik
Tallinnas sõidab üks sinine subaru minivan millel seistes on juhe koguaeg seinas. Olen teda keskkonna ministeeriumi ees paar korda laadimas näinud. Kevadel oli sellest ka ekspressis juttu.
Kas sama vend ei oma ka elektripobeedat, mille Leivategijaga koos valmis ehitasid?
Jup, see on sama mees. Tal on veel lisaks ka elektri ATV.
See bobeeda on tegelikult näide sellest, et isegi lihtsurelikud saavad valmis ehitada elektriauto, millega saab reaalselt ka shoppamas käia ja linna vahel niisama sõita. Mõelda, mida saaks siin teha suur firma, kellel on miljardid dollarid arendusraha.
Eks see prius ole rohkem tõesti eputamine. Mingitel hollywoodi filmistaaridel selliseid mitu tükki igal ühel ja kasutavad neid väga harva. Peamiselt sõidavad ikka limusiinidega või siis porchedega.
See bobeeda on tegelikult näide sellest, et isegi lihtsurelikud saavad valmis ehitada elektriauto, millega saab reaalselt ka shoppamas käia ja linna vahel niisama sõita. Mõelda, mida saaks siin teha suur firma, kellel on miljardid dollarid arendusraha.
Eks see prius ole rohkem tõesti eputamine. Mingitel hollywoodi filmistaaridel selliseid mitu tükki igal ühel ja kasutavad neid väga harva. Peamiselt sõidavad ikka limusiinidega või siis porchedega.
romza
Algselt postitas: romza
porchedega
[OT] No offence, aga professor Ferdinand Porsche keerab ennast iga kord hauas ümber, kui "porche" öeldakse
Mõnikord tundub, et mees on nagu vurr :P:P [/OT][Trionic]: 9-5 kapoti all peabki midagi logisema..
[URL=http://www.spritmonitor.de/en/detail/395941.html] [IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG][/URL]
[URL=http://www.spritmonitor.de/en/detail/395941.html] [IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG][/URL]
Algselt postitas: romza
Jup, see on sama mees. Tal on veel lisaks ka elektri ATV.
See bobeeda on tegelikult näide sellest, et isegi lihtsurelikud saavad valmis ehitada elektriauto, millega saab reaalselt ka shoppamas käia ja linna vahel niisama sõita. Mõelda, mida saaks siin teha suur firma, kellel on miljardid dollarid arendusraha.
Eks see prius ole rohkem tõesti eputamine. Mingitel hollywoodi filmistaaridel selliseid mitu tükki igal ühel ja kasutavad neid väga harva. Peamiselt sõidavad ikka limusiinidega või siis porchedega.
Kas nüüd just lihtsurelik aga pmst küll , tehnilist taipu peab ainult natuke rohkem olema, kui tavainimesel.
-
aatom
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 849
- Liitunud: P Okt 09, 2005 20:24
- Asukoht: Viljandi
- Auto: 9-5 2.2TDI 2002, 96 2T 1965, 96 4T 1976, 900 Cabrio 1989, 900c 1984, Sonett II
- Kontakt:
Asi tekitas siiski pisut suurema huvi ja teistele vaatamiseks mõned artiklid:
Hübriid kestvustestis:
http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/used/2006/08/?headerID=551
Nagu näha, põhjamaal jääb selline auto ikka külmaks talvel, kütusekulu paraku lubatust suurem ja aku + el. mootor annavad tuntava lisakaalu.
Siin erinevate automootorite kirjeldus/efektiivsus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile#Fuel_and_propulsion_technologies
e. siinsed andmed väidavad diislil 50% efektiivsuseks, bensukal aga 27%.
Arvan, et Hübriid on tuleviku mõttes ummiktee, elektriautost pole asja enne, kui leiutatakse tõelised kompaktsed/võimsad/kestvad akud ja veelgi uuem mingi elektri tootmise tehnoloogia.
Või lisandub hoopis midagi revolutsioonilisemat (autod hakavad lendama?!).
Hübriid kestvustestis:
http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/used/2006/08/?headerID=551
Nagu näha, põhjamaal jääb selline auto ikka külmaks talvel, kütusekulu paraku lubatust suurem ja aku + el. mootor annavad tuntava lisakaalu.
Siin erinevate automootorite kirjeldus/efektiivsus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile#Fuel_and_propulsion_technologies
e. siinsed andmed väidavad diislil 50% efektiivsuseks, bensukal aga 27%.
Arvan, et Hübriid on tuleviku mõttes ummiktee, elektriautost pole asja enne, kui leiutatakse tõelised kompaktsed/võimsad/kestvad akud ja veelgi uuem mingi elektri tootmise tehnoloogia.
Või lisandub hoopis midagi revolutsioonilisemat (autod hakavad lendama?!).
Elektriauto oleks iseenesest hea, sest kaoks ära suhteliselt keerukas komponent autost - sisepõlemismootor ning ilmselt ka käigukast. Lisaks sellele saab ära kasutada pidurdamisel tekkivat energiat. Minu arvates üks võimalik mõistlik lahendus on kütuseelement. Kogu see hübriidinus pole kõige parem ent ilmselt samm mida peab läbi tegma kasvõi juba selle nimel, et näha kuidas elektriauto erinevatele keskkonnamõjudele vastu peab.
Algselt postitas: aatom
Arvan, et Hübriid on tuleviku mõttes ummiktee, elektriautost pole asja enne, kui leiutatakse tõelised kompaktsed/võimsad/kestvad akud ja veelgi uuem mingi elektri tootmise tehnoloogia.
Või lisandub hoopis midagi revolutsioonilisemat (autod hakavad lendama?!).
Eks iga tehnoloogia nõuab aega ja kannatust. Praegu maksab 32 tolli LCD teler 10000 krooni, kuid 5a tagasi 100 000 krooni.
Vaja vaid nõudluse olemasolu. Kui ükskord kütusehinnad sinna 50kr/liiter jõuavad, siis paneb juba mõtlema.
Aga elektri tootmise kohapealt võiks kasutada auto värvimisel mingit päikesepatarei laadset tehnoloogiat.
Praegu on välja mõeldud juba sellised tehnoloogiad, mis on väga efektiivsed ja töötavad nii päeval kui ka öösel.
Näiteks selline:
http://www.gizmag.com/researchers-developing-solar-technology-that-works-at-night/8574/
Kusagilt kunagi lugesin, et kui näiteks austraallased asetaksid oma auto katusele tavalise päikesepatarei, siis jõuab see laadida autot päeva jooksul nii palju, et saab sõita maha kuni 50 kilomeetrit.
Muidugi meie põhjamaistes tingimustes need olud karmimad ja vaja paremaid tehnoloogiaid.
Mis puutub salongi soojenemisse, siis kindlasti elektriga saaks väga kiiresti hakata salongi kütma. Usun, et mingi 1-2Kw küttetenniga hoiab ilusti salongi soojana meie tingimustes.
Kui arvestada, et keskklassi auto edasiviimiseks 90km/h on vaja jooksvalt 15kw elektrienergiat, siis see 1kw kütmise peale kulutada pole palju. Muidugi liikumise juures juba saab kasutada ära igasugu mootoritest ja elektroonikast tulevat üleliigset soojendust kütteks.
romza
GM'i Chevrolet Volt'i kohta väike uudisnupuke:
http://www.postimees.ee/070108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/auto/304811.php
http://www.postimees.ee/070108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/auto/304811.php
Jup, ega see auto tootmine kerge äri pole. Suurfirmadel (nagu GM) on raha ja võimalusi palju arendamiseks jne. Kuid kust võtta firma, kes suudaks tarnida iga kuu näiteks 20 000 akut? Akude tootmine on küll suur äri, kuid siiani pole ühelgi akutootjal selliseid võimsusi veel Liitium Ioon akude tootmiseks sõiduautodele.
romza
Ega see subaru minivan, millest juttu oli pole mitte seesama - http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/misc/2007/05/?headerID=923 ?
Tegemist soomlaste poolt ümberehitatud subaru libero'ga.
elcat.fi kodulehel on infi...
Linnas sõitmiseks päris asjalik, "kütusekulu" 24kw/h 100km kohta. Aga maanteele sellega väga ei roniks, eriti Eestis, kus tolerantsus vähegi alla lubatud kiirusega liiklejate vastu on NULL.
Tegemist soomlaste poolt ümberehitatud subaru libero'ga.
elcat.fi kodulehel on infi...
Linnas sõitmiseks päris asjalik, "kütusekulu" 24kw/h 100km kohta. Aga maanteele sellega väga ei roniks, eriti Eestis, kus tolerantsus vähegi alla lubatud kiirusega liiklejate vastu on NULL.