Maanteeamet teatas:
Rannamõisa tee algus saab uudse klaaskiulisandiga teekatte
31. juulil tutvustab OÜ ÜLE Harku - Rannamõisa teelõigul km 0,0-5,9 uut teekatete hooldustehnoloogiat - klaaskiu lisandiga pindamist, mida kasutatakse Eestis esmakordselt.
Uue tehnoloogia maaletooja on OÜ ÜLE, kes asub Maanteeameti tellimusel teehooldusseadme Cutsprayer 4000 abil pindama Tallinna linna piirist Rannamõisa poole suunduvat teelõiku.
Võrreldes tavalise - klassikalise - pindamisega on klaaskiu lisandiga pinnatud kate märgatavalt vastupidavam ja pikaealisem, kuna klaaskiud tugevdab aluskatet ja moodustab tee pinnale ühtlase toeka kulumiskihi.
Pindamine on kõige üldisemas mõttes teekatte pinnale õhukese kaitsekihi ehitamine. Võimalusi kaitsekihi tekitamiseks on erinevaid. Klassikalise pindamisviisi puhul liimitakse sideaine (bituumen, bituumenemulsioon) abil teekatte pinnale õhuke kivipuiste kiht (killustik). Klaaskiu lisandiga pindamistehnoloogia puhul lisandub kiudaine kiht, milleks on klaaskiud.
Klaaskiudu turustatakse poolidel oleva niidina. Pindamise käigus keritakse klaaskiu niidid poolidelt gudronaatori (sideaine laotaja) lisaseadmesse, kus kiudaine niit lõigatakse 8-10 cm pikkusteks tükkideks ja puistatakse automaatselt koos sideainega teele selliselt, et klaaskiu tükeldatud niidid jäävad kahe bituumenikihi vahele. Seejärel kaetakse bituumeni-klaaskiu segu killustikuga. Tehnoloogia on eriti sobiv murenenud, peente võrkpragudega deformeerunud asfaltkatte ilmastiku- ja veekindluse tõstmiseks.
Maanteeametil on kavatsus tellida klaaskiu lisandiga pindamistöid lähima kolme aasta jooksul ligikaudu 50 km aastas. Kui uus tehnoloogia end õigustab, võidakse hiljem tellimust suurendada.
[Saab näha, mis see klaaskiud annab. Tabasalu mäe asfalt oli aukus vist esimese kahe talvega, Rannamõisa kirikust Vääna-Jõesuu poole pandud asfalt lainetas 70-ga sõites nagu oleks merel ning seal tuli paigaldajal kohe garantiitöid teha jne...]
Klaaskiu lisandiga pindamine
Oh, lõpuks ometi võetakse selle teelõiguga midagi ette, sõidan sealt peaaegu igapäevastelt... täielik õudukas siiani...
A turbo: exhaust gasses go into the turbocharger and spin it, witchcraft happens and you go faster / J.Clarkson
-
D116
- Postitusi: 2069
- Liitunud: E Veebr 14, 2005 11:24
- Asukoht: Lahti
- Auto: SAAB 9-5 2007 2.0T Biopower Vector ST4 218kW, CITROEN C3 Shine 2019 1.2 60kW
Algselt postitas: vallikas
Seejärel kaetakse bituumeni-klaaskiu segu killustikuga.
Milleks uus asfalt kaetakse killustikuga:?:?:?
Vanale kattele ka pannakse killustiku, nagu see midagi muudaks:gun: ainult kivid lendavad vastu autot ja klaase muut midagi heat killustikuga katmises ei ole.
__In Boost We Trust__
-
CrasherFox
- Postitusi: 209
- Liitunud: L Sept 01, 2007 14:30
- Asukoht:
- Auto:
Kaetakse sellepärast, et tugevdada teekatet ning parandada haardumist.
Kui mõistliku kiirusega sõita, ei loobi ka lahtist killustikku kuhugi.
Kui mõistliku kiirusega sõita, ei loobi ka lahtist killustikku kuhugi.
Keskkonna seisukohast, kas on uuritud, kuidas käituvad looduses need teelt lahti kratsitud klaaskiu ebemed?
Nt. oled rattur ja kukud teel. Õlg lõhki. Nii või samuti saada haava neid kiukesi. Võrreldes tavalise graniitliivaga ei ole klaaskiu ebemeid veres ja lümfis võimalik normaalselt näha. Sodi jääb sisse ja haavad ei pruugi normaalselt ära paraneda.
Samuti kui elada tee ääres. Palju seda klaaskiu tolmu võib sisse hingata, enne kui tervise rike tuleb?
... Ma natuke skeptiline sellise meetodi suhtes......
... tunudub lihtsalt sitale šokolaadi peale valamise moodi see uus pindamise tehnoloogia....
Nt. oled rattur ja kukud teel. Õlg lõhki. Nii või samuti saada haava neid kiukesi. Võrreldes tavalise graniitliivaga ei ole klaaskiu ebemeid veres ja lümfis võimalik normaalselt näha. Sodi jääb sisse ja haavad ei pruugi normaalselt ära paraneda.
Samuti kui elada tee ääres. Palju seda klaaskiu tolmu võib sisse hingata, enne kui tervise rike tuleb?
... Ma natuke skeptiline sellise meetodi suhtes......
... tunudub lihtsalt sitale šokolaadi peale valamise moodi see uus pindamise tehnoloogia....
Ei. Ma ei kihuta. Ma lihtsalt lendan madalalt.
Tooks ühe näite veel. Kuigi see ei haaku 100% klaaskiu teemaga.
Kas oleme kindlad, et talvel maha puistatud "sool" aurustumisel on meie tervisele ohutu?
Kas oleme kindlad, et talvel maha puistatud "sool" aurustumisel on meie tervisele ohutu?
Algselt postitas: jack
Keskkonna seisukohast, kas on uuritud, kuidas käituvad looduses need teelt lahti kratsitud klaaskiu ebemed?
Nt. oled rattur ja kukud teel. Õlg lõhki. Nii või samuti saada haava neid kiukesi. Võrreldes tavalise graniitliivaga ei ole klaaskiu ebemeid veres ja lümfis võimalik normaalselt näha. Sodi jääb sisse ja haavad ei pruugi normaalselt ära paraneda.
Samuti kui elada tee ääres. Palju seda klaaskiu tolmu võib sisse hingata, enne kui tervise rike tuleb?
... Ma natuke skeptiline sellise meetodi suhtes......
... tunudub lihtsalt sitale šokolaadi peale valamise moodi see uus pindamise tehnoloogia....
puutun igapäev kokku ülipeene klaaskiuga ja vahel on ka sõrmed seda täis, pole see nii hull midagi. ma usun et see fiiber mis teede sees on üsna jäme ja sellest mingit tolmu küll ei teki, pigem läheb purustades tavaliseks liivaks.
OT: Kui teede talviseks soolamiseks kasutatakse keedusoola e. naatriumkloriidi, siis ta ei tohiks küll olla inimesele ohtlikum kui nt mere ääres jalutamine või keskmise soolasusega supi manustamine. Soolakurkide söömisest rääkimata.
Ahjaa - soolakaevandustes ravitakse mõningaid kroonilisi hingamisteede haigusi. Seks puhuks ka nt Eestis mõned soolakambrid kasutusel.
Mina ei karda enda pärast. Iseasi on auto ja roosteussiga.
Ahjaa - soolakaevandustes ravitakse mõningaid kroonilisi hingamisteede haigusi. Seks puhuks ka nt Eestis mõned soolakambrid kasutusel.
Mina ei karda enda pärast. Iseasi on auto ja roosteussiga.
Algselt postitas: andres
Tooks ühe näite veel. Kuigi see ei haaku 100% klaaskiu teemaga.
Kas oleme kindlad, et talvel maha puistatud "sool" aurustumisel on meie tervisele ohutu?