v4 klappide reguleerimine ja soojenduskraani asevariant

#1

suurte masside pingsal nõudmisel väike õpetus:

alustatakse algusest

Lisatud failid

#2

ja jätkatakse

Lisatud failid

Nakataja · #3

Suur Mass tänab sind õpetuste eest :notworthy:
Aga kui need märgid on kohakuti, mitmes silinder siis tavaliselt töös on ja mis moodi sa seda 180 pööret teed? Kas lihtsalt keerad käsitsi seda ratast?

#4

kui märgid kohakuti, siis kas 1 või 4 silinder.
ja keerad käsitsi vent rihmast. ja täpselt 180 kraadi on vaja.

Nakataja · #5

No uurin-puurin õhtul pisut seda asja.

part · #6

A) s.l. klapp 0.3-0.35 ; v.l. klapp 0.35-0.4

B) mina seda lehtkaliibri asja tegelikult eriti ei salli, eriti just sedasorti klappide puhul, mis omavad ka mõnusalt sissekulunud klapi-nookuri vahelisi pindasid. ja kui "tuugalt" see kaliiber ikka vahele peab minema, kas "1PK tihedamalt" või "1PK lobedamalt"? õige oleks ikka indikaatorkell. kuid - kuna kella paika panemine on paras tükk tööd ja kuna ka 99.9% juhtudest küüliku v4 pole nüüd teab mis võidusõidu sätungis mootor ja kuna inimene on loomult laisk, siis igakord lõpetan ikka ropendades selle lollaka lehtkaliibri variandiga. küüliku klappi saab panna ka täiesti kõhutunde järgi - keerad nulli ja väikse "tiksu" võrra tagasi, kusjuures "tiks" peab v.l. klapil olema "1PK" võrra suurem. "Tiks" on küüliku mootori klappidel kohustuslik. ükskord "teaduse huvides" panin vahed veidi alla lubatu ja käik läks küll väga siledaks ja võibolla ehk ka väheke äkilisemaks , kuid tulemusena küpsetas 300 km ls jooksul paaril v.l. klapil kübarad kõveraks. nii et vt A)

mart96 · #7

esiveolistel keeratakse ikka nii, et üks ratas õhku ja neljas käik sisse ja keera rattast nagu ise tahad...
vent. rihmast ei ole küll kunagi tulnud pähe keerata, aga kes otsib raskemaid teid, eks see proovib;)

p.s. kui mootor juba täitsa ''kohv'' on, eks siis on rihmast kindlasti hea keerata...

part · #8

küülikul saab vabasiduriga edasitagasi kah nõkatada - 3.-4. käik sees, küünlad maas. tagumise käiguga peaks saama samal teel "üle liigutamist " tagasi korrigeerida. kui autol on molu maha keeratud siis saab ettevaatlikult vabakäigu puhul keerata ka mingi rihmaratta poldist ( vist tasak võlli ratta) , aga seda peab rahulikult tegema - tasak võlli tekstoliithammakas on defitsiit tänaseks päevaks

#9

Algselt postitas: mart96
esiveolistel keeratakse ikka nii, et üks ratas õhku ja neljas käik sisse ja keera rattast nagu ise tahad...

kui auto tungi peal ja ratas maast lahti, siis ei ulatu ma enam kapotiall tegutsema.

#10

soojenduskraan

Lisatud failid

#11

teisalt

Lisatud failid

stennadi · #12

Soojakraan on Volkswagen/Audi kapoti alt?

Nakataja · #13

Sai ka see kraan lõpuks ära vahetatud, kuna vana originaali remont enam ei õnnestunud. Uue kraani leidsin Järve lammarist ja maksin 50 eeku. Ei teagi mis masina oma oli aga suht sarnane selle Ivometsa omaga, ainult torude asend pisut teine. Igatahes paika läks asi täitsa hästi ja tööle ka :thumb:

#14

Küsimus: kas V4 klapivahede regullimisega saab hakkama ka mootorikauge, aga ehtsat eesti hakkamist täis inimene? Mis selleks tööks tarvis on ja kuidas asi käib?
Karburaatori kruttimisega läksid oma masinal asjad juba palju paremaks, aga miski häirib mind ikkagi.

arhitekt · #15

mina mootorikauge inimesena sain hakkama, suurepäraseks abiks on see teema siin

#16

Aitüma, arhitekt, sellest teemalingist peaks piisama küll!

Martin460 · #17

Klapikambri kaaned võtad maha...ootad kuni kõik maha jahtub juhul kui on kuum mootor.Vändast keerad rihmaratta märgi esikaanel oleva märgiga kokku.Ülemise surnud seisu märgiga. Kui selles asendis vänta liigutada edasi-tagasi veidi siis liiguvad natukene kas esimese või neljanda silindri nookurid vastupidises suunas.
Kui neljanda silindri nookurid liiguvad edasitagasi siis regullitakse 1,2,4 ja 6-s klapp. Kui esimese silindri nookrid liiguvad omavahel siis regullitakse 3,5,7 ja 8-s klapp.
Seejärel keeratakse vänta üks ring ja regullitakse ülejäänud.
Klappe on kokku 8 ja loetakse neid alustades paremalt esinurgast.
Sisselaskeklappide vahe peab olema 0,35 ja väljalaskeklappidel 0,40 mm.

Algselt postitas: SeekordJaak
Küsimus: kas V4 klapivahede regullimisega saab hakkama ka mootorikauge, aga ehtsat eesti hakkamist täis inimene? Mis selleks tööks tarvis on ja kuidas asi käib?
Karburaatori kruttimisega läksid oma masinal asjad juba palju paremaks, aga miski häirib mind ikkagi.

#18

krt, mina seda universaalset klappide reguleerimist esmapilgul ei pooldaks.
Õigem ikka silindrite kaupa , siis kui kolb ylemises surnud seisus.
kahjuks sinisest piiblist kah kiireslt ei leidnud teemat.

ja veel: vänta ainult liigutada yhes suunas, mitte edasi tagasi vaid ainult edasi, siis jäävad kõik detailid pinge alla, ehk ilma lõtkuta. tagasi liigutamisega tuleb lõtk sisse ja siis kõik asjad nihkuvad selle lõtku suuruse võrra.

Martin460 · #19

Ma ka regullinud igatmoodi neid.Kui pinged on nookuritelt maas siis võib küll vänta liigutada veidi edasi-tagasi...reguleeritavad nookurid ei liigu.
Teema oli algselt tegelikult karpa kohta.:)

#20

jah, sinine piibel räägib ikka nii nagiu martin kirjutas: 2 korraga kõik klapivahed tehtud! huvitav oleks täitsa proovida.

#21

Njaa, pole ammu teemasid jaganud-liitnud..:) Ühesõnaga, kel mingil põhjusel oli bookmargitud see teema, kuhu Arhitekt enne viitas, siis uuendage see bookmark ära siinse teema pihta..:) muutke lõpus "viewthread.php?tid=3220" ära "viewthread.php?tid=8336"-ks
Õnneks foorumisiseselt teemades seda lingitud ei olnud..:)

ArdoH · #22

Kas keegi Tallinnas mõistliku tasu eest regullimist teostab?

suur · #23

Algselt postitas: ArdoH
Kas keegi Tallinnas mõistliku tasu eest regullimist teostab?

Ma usun, et kõik kohalikud saabiremontijad saavad selle tööga hakkama. Keerulist pole seal ju midagi.

EDIT: Klapiregulliga peaks kõik autoremondiga sina peal olijad hakkama saama.

mad1 · #24

Algselt postitas: suur

Algselt postitas: ArdoH
Kas keegi Tallinnas mõistliku tasu eest regullimist teostab?

Ma usun, et kõik kohalikud saabiremontijad saavad selle tööga hakkama. Keerulist pole seal ju midagi.

ka kõik fordiremontijad saavad hakkama..tegemist ju fordi mootoriga eelkõige