Eesti Saabiklubi foorum

Enamus kere on liivaprititatud ja krunditud. Andke nõu, mida teha kohtadega, mida liivapritsiga ei tehtud(katus, küljed..) - kui ühtegi roostetäpikest ei paista - kas oleks vaja:

a) kõik puhastada (vana värv ja rooste)

b) või pole mõtet üle ka pingutada - lihtsalt vana värv karestada ja puhastada ja krunt peale?

Nüüdseks olen kuulnud nii ja naa pidiseid soovitusi - oskab ehk keegi kogenum hüva nõu anda.
Eesmärk ikkagi korralikult asi teha.

kasuta värvi eemaldit ja võta auto haljaks.Siis alles saad kinel olla et kohe varsti rööste täpikesi pole.

vastupidi, kõik vana mis tehase oma , ja mis kinni, see jäta puutumata. iialgi ei pane paremat manti käsitsi peale kui tehases pandud.
lihtsalt karesta mõnusalt siledaks ja vaata, et läbi ei nyhi.

ja kui on mõni koht, siis tee ainlt see koht haljaks jne....

:-) Nagu ma mainisin, on arvamusi erinevaid. Tänud vastanutele - proovin siis puhastamisega hakkama saada.

Kui krunditi kohe peale liivapritsi siis kõik lamelli/traatkettaga üle, uuesti haljaks, muidu läheb kohe rooste. Liivaprits ei puhasta kunagi kõike roostet, samuti jääb metalli pinnale liiva, mis paneb pleki aktiivselt roostetama.
Tehase värv tasub alla jätta küll, juhul kui see on korralik.
Aga praktikas nii vanade autode puhul on all ikka mingit jama (kasvõi kunagistest kivitäketest, tihti kannatab ainult katus jätta) ja parima tulemuse saab kui haljaks puhastada. MINGIT roostet ei tohi jääda.
Vajadusel tinatamine. Puhastatud plekki ei tohi isegi üheks päevaks krundita jätta.
Seejärel kvaliteetse happe ja epokrundiga katta, siis pahtel ja täitekrunt (tehased kasutavad valdavalt siiski odavaid materjale). Tõsised maalrid pritspahtlit ei kasuta, iseasi palju sellist tööd viitsitakse teha ja kui viitsitakse siis mis raha eest.
Siis värvitakse auto mustaks ja lükatakse päikese kätte paariks kuuks.
Seejärel uuesti pahteldamine, mingi aeg pahtlil kuivada lasta ja auto õiget värvi. Selliselt tehtud kered püsivad aastaid peegelsiledad ja ei hakka ka enne samaväärsetes tingimustes olevaid uusi autosid roostetama.
Hea maalri käe alt tuleb uuest autost oluliselt kvaliteetsem tulemus. Tegelikult ainuke ilusa tehasevärviga auto mida mina olen näinud on lõpuaastate Porsche 911 (eeldusel, et 996 ja edasi pole enam Porsche;))

Tänud. Muu jutt tundub klappivat loetuga - v.a see peale liivapritsi tegemise osa. Krunt saigi ju selleks kohe selga lastud, et ei hakkaks rooste pinnale tekkima - ja Sa soovitad nüüd kõik maha võtta ja uuesti kruntida? Ma olen aru saanud, et liivaprits saab ikkagi 99% roostega hakkama - ja ülejäänud 1% jääb happekrundi kaela.

Kõige õigem on samal päeval peale liivapritsi ketastega üle käia ja kohe kruntida.
Haljaks ei saa nagunii jätta.
Põhiprobleem on liivapritsiga selles, et pisikesed liiva osad tungivad pleki pinna sisse ja jäävad sinna tungevalt kinni. Edaspidi ajab see metalli roostetama.
See 99% oleneb tegijast ja algsest pinnast. Tavaliselt jääb mingit roostet ikka sügavamatesse lohkudesse.

Algselt postitas: vr
Siis värvitakse auto mustaks ja lükatakse päikese kätte paariks kuuks.

Meie kliimatingimustes paar kuud päikest, eriti käesolevat aastat vaadates?! :freak:
Ilmselt tuleb masinale otstest lahtine klaas- või kilemaja ümber ehitada ja siis kah kahe kuu algus aprilli sättida, siis vist on võimalik see paar kuud päikest ühe hooajaga kätte saada ilma vahepealse kastmiseta. Või pole vahepeal märjaks saamine oluline probleem?

Ongi keeruline, värvitööd sätitakse suveks.
Vihm las olla, las teeb oma töö parem enne lõplikku värvimist, kui veel parandusi saab teha.
Hädapärase vahendina aitab ka soe ruum.

See kõik kehtib siis kui väga head tulemust tahetakse saada ja pahtli järelkuivamine enne lõplikku värvimist saavutada.
Teise levinud variandina värvitakse kogu auto aasta pärast lihtsalt uuesti üle.

Reaalselt tehakse niimoodi ainult väga kalleid autosid, aga kui aega ja viitsimist on siis miks mitte vana Saabiga ka niimoodi käituda.

Aga räägi kuidas on haavlipritsiga? Sel juhul ei tohiks olla probleem kui mõni haavlike plekiga ühte astub. Roostet ei tohiks tekkida. Samas peab õrnalt laskma, et pleki pinda mitte kuumaks lasta. Tõmbab kummi muidu.

Mul tuttaval HÄSTI vana bmw, 5 seeria oma. Lubas valmis saada tütre pulmade ajaks :D. Igatahes see kere käis läbi viljandi metalli haavlikambrist. Töö polnud ka kallis, aga siin võin eksida samas rängalt. Kõrvu on jäänud 1500 eek ringis.

Haavliga endal kokkupuudet pole, ei hakka ka kommenteerima.
Parim on muidugi plastgraanulitega pritsimine, aga seda teenust Eestis ei pakuta.

Üks küsimus veel värvimise kohta. Kui mitu kihti peaks kattevärvi panema, et seda hiljem ilma hirmuta siledaks lihvida saaks?

See sõltub muuhulgas kasutatavast värvist, maalrid oskavad paremini soovitada.

btw, discovery pealt Wrecks to Riches saates räägiti kere puhastamisest. Konkreetne firma tegi seda pähkli koortega. Aga sinna oli lisaks vist veel pandud klaasipuru. Pähklikoored võtavad värvi maha ja klaasipuru on siis rooste eemaldamiseks.

Krt pähklikoortega ikka:freak:kes selle peale oleks tulnud

A sa seda tead, kuidas UR-SAABi keredetaile plekist välja taoti? Kogu töö käis hobusesõnnikuga kaetud põrandal, sest see tekitas paraja vastuvetrumise tööpinkidele..;) Kes oleks arvanud..

Algselt postitas: SAABNINETHOUSAND
Krt pähklikoortega ikka:freak:kes selle peale oleks tulnud