Panin teema pealkirjaks delfist leitud kirjutise pealkirja.
Paluks artiklit mitte isiklikult võtta.(Ei promo Lepat, ei kiida Nõmme Raadiot jne jne...)
Kui peaks tekkima arutelu siis proovime jääda teemasse.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... =fpOpinion
Mida teha tööpuudusega?
Ma ei tea, kas antud teema just siin foorumis peab olema, aga hea küll.
Minu arust hinnatakse riigi (ja riikide) rolli majanduses üle, selge see, et riik peab looma eeldused ettevõtluseks, samas ei saa asjadega üle vindi keerata nagu seda on teinud USA (10 triljonit dollarit võlga, 35000 dollarit inimese kohta) ja paljud euroopa riigid. Ühelgi eraisikul ei lubata võtta laenu jooksvate kulude katteks, miks seda siis võivad teha riigid? Ma arvan, et Eestil saab olema tulevikus suur eelis just seetõttu, et meil on suhteliselt väike riigivõlg, Soome näitel on nende järgmise aasta laenude haldamine 200 miljonit eurot tänu laenudele, mis sel aastal on võetud. Kuidas need tagasi makstakse, kas tõesti siis kui majandusel paremini läheb? Kas neil riikidel on siiamaani (enne viimast kriisi) siis kehvasti läinud, sest laenud olid juba enne üleval ju?
Mis puutub tööpuudusesse, siis ebanormaalne oli buumiaegne olukord, kus tööle võeti inimesi tegemaks midagi, mida nad teha ei osanud või tegid sest see oli tasuvam kui nende huvidega kattuv töö (eelkõige ehitus, klienditeenindus jms). Eelkõige ongi töötud just need, kes ei ole endale defineerinud, kes nad olla tahaksid ja milleks nad võimelised on, et ka tööandja neid hindaks. Riigi ülesanne oleks aidata neil seda teha, mitte pakkuda tööd, mis ei rahulda inimest ega aita kuidagi ühiskonda (nagu seda on reisisaatjad). Lisaks tuleb ikkagi tõdeda seda, et Eesti on odava tööjõu maa, peale NL kokkuvarisemist jäi sisse pikk tehnoloogiline ja vaimne auk, mis ei arendanud tööjõudu (puudusid uuemad masinad, väljaõpe jms), mistõttu on odavam inimestele maksta kui tehnikasse investeerida, sest needsamad inimesed ei oska tänapäevast tehnikat opereerida.
Kokkuvõtvalt riik ei peaks töökohti tagama, vaid tagama vajaliku kvalifikatsiooni töö tegemiseks ning vajadusel oskused endale ise tööd pakkuda.
Minu arust hinnatakse riigi (ja riikide) rolli majanduses üle, selge see, et riik peab looma eeldused ettevõtluseks, samas ei saa asjadega üle vindi keerata nagu seda on teinud USA (10 triljonit dollarit võlga, 35000 dollarit inimese kohta) ja paljud euroopa riigid. Ühelgi eraisikul ei lubata võtta laenu jooksvate kulude katteks, miks seda siis võivad teha riigid? Ma arvan, et Eestil saab olema tulevikus suur eelis just seetõttu, et meil on suhteliselt väike riigivõlg, Soome näitel on nende järgmise aasta laenude haldamine 200 miljonit eurot tänu laenudele, mis sel aastal on võetud. Kuidas need tagasi makstakse, kas tõesti siis kui majandusel paremini läheb? Kas neil riikidel on siiamaani (enne viimast kriisi) siis kehvasti läinud, sest laenud olid juba enne üleval ju?
Mis puutub tööpuudusesse, siis ebanormaalne oli buumiaegne olukord, kus tööle võeti inimesi tegemaks midagi, mida nad teha ei osanud või tegid sest see oli tasuvam kui nende huvidega kattuv töö (eelkõige ehitus, klienditeenindus jms). Eelkõige ongi töötud just need, kes ei ole endale defineerinud, kes nad olla tahaksid ja milleks nad võimelised on, et ka tööandja neid hindaks. Riigi ülesanne oleks aidata neil seda teha, mitte pakkuda tööd, mis ei rahulda inimest ega aita kuidagi ühiskonda (nagu seda on reisisaatjad). Lisaks tuleb ikkagi tõdeda seda, et Eesti on odava tööjõu maa, peale NL kokkuvarisemist jäi sisse pikk tehnoloogiline ja vaimne auk, mis ei arendanud tööjõudu (puudusid uuemad masinad, väljaõpe jms), mistõttu on odavam inimestele maksta kui tehnikasse investeerida, sest needsamad inimesed ei oska tänapäevast tehnikat opereerida.
Kokkuvõtvalt riik ei peaks töökohti tagama, vaid tagama vajaliku kvalifikatsiooni töö tegemiseks ning vajadusel oskused endale ise tööd pakkuda.
See Usa 10triljoni võlasaade oli küll päris õõvastav. Prognooside kohalt see summa kahekordistub 8 aastaga:conf:
Tagasimaksmisest ei ole juba praegugi enam juttu....järgmine on pankrot....Usa puhul vast on valikuks WAR:fight:
Tagasimaksmisest ei ole juba praegugi enam juttu....järgmine on pankrot....Usa puhul vast on valikuks WAR:fight:
Veel mulli tekitamise algtõdesid:
> Heidi is the proprietor of a bar in Detroit . She realizes that virtually
> all of her customers are unemployed alcoholics and, as such, can no longer
> afford to patronize her bar. To solve this problem, she comes up with new
> marketing plan that allows her customers to drink now, but pay later. She
> keeps track of the drinks consumed on a ledger (thereby granting the
> customers loans).
>
>
>
> Word gets around about Heidi's "drink now, pay later" marketing strategy
> and, as a result, increasing numbers of customers flood into Heidi's bar.
> Soon she has the largest sales volume for any bar in Detroit .
>
>
>
> By providing her customers' freedom from immediate payment demands, Heidi
> gets no resistance when, at regular intervals, she substantially increases
> her prices for wine and beer, the most consumed beverages. Consequently,
> Heidi's gross sales volume increases massively. A young and dynamic
> vice-president at the local bank recognizes that these customer debts
> constitute valuable future assets and increases Heidi's borrowing limit. He
> sees no reason for any undue concern, since he has the debts of the
> unemployed alcoholics as collateral.
>
>
>
> At the bank's corporate headquarters, expert traders transform these
> customer loans into DRINKBONDS, ALKIBONDS and PUKEBONDS. These securities
> are then bundled and traded on international security markets. Naive
> investors don't really understand that the securities being sold to them as
> AAA secured bonds are really the debts of unemployed alcoholics.
> Nevertheless, the bond prices continuously climb, and the securities soon
> become the hottest-selling items for some of the nation's leading brokerage
> houses.
>
>
>
> One day, even though the bond prices are still climbing, a risk manager at
> the original local bank decides that the time has come to demand payment on
> the debts incurred by the drinkers at Heidi's bar. He so informs Heidi.
>
>
>
> Heidi then demands payment from her alcoholic patrons, but being unemployed
> alcoholics they cannot pay back their drinking debts. Since, Heidi cannot
> fulfill her loan obligations she is forced into bankruptcy. The bar closes
> and the eleven employees lose their jobs.
>
>
>
> Overnight, DRINKBONDS, ALKIBONDS and PUKEBONDS drop in price by 90%. The
> collapsed bond asset value destroys the banks liquidity and prevents it from
> issuing new loans, thus freezing credit and economic activity in the
> community.
>
>
>
> The suppliers of Heidi's bar had granted her generous payment extensions and
> had invested their firms' pension funds in the various BOND securities. They
> find they are now faced with having to write off her bad debt and with
> losing over 90% of the presumed value of the bonds. Her wine supplier also
> claims bankruptcy, closing the doors on a family business that had endured
> for three generations, her beer supplier is taken over by a competitor, who
> immediately closes the local plant and lays off 150 workers.
>
>
>
> Fortunately though, the bank, the brokerage houses and their respective
> executives are saved and bailed out by a multi-billion dollar no-strings
> attached cash infusion from their cronies in Government. The funds required
> for this bailout are obtained by new taxes levied on employed, middle-class,
> non-drinkers who have never been in Heidi's bar.
Sama jutt siis kas kinnisvara või mille kohta, mul on mull on mull..
> Heidi is the proprietor of a bar in Detroit . She realizes that virtually
> all of her customers are unemployed alcoholics and, as such, can no longer
> afford to patronize her bar. To solve this problem, she comes up with new
> marketing plan that allows her customers to drink now, but pay later. She
> keeps track of the drinks consumed on a ledger (thereby granting the
> customers loans).
>
>
>
> Word gets around about Heidi's "drink now, pay later" marketing strategy
> and, as a result, increasing numbers of customers flood into Heidi's bar.
> Soon she has the largest sales volume for any bar in Detroit .
>
>
>
> By providing her customers' freedom from immediate payment demands, Heidi
> gets no resistance when, at regular intervals, she substantially increases
> her prices for wine and beer, the most consumed beverages. Consequently,
> Heidi's gross sales volume increases massively. A young and dynamic
> vice-president at the local bank recognizes that these customer debts
> constitute valuable future assets and increases Heidi's borrowing limit. He
> sees no reason for any undue concern, since he has the debts of the
> unemployed alcoholics as collateral.
>
>
>
> At the bank's corporate headquarters, expert traders transform these
> customer loans into DRINKBONDS, ALKIBONDS and PUKEBONDS. These securities
> are then bundled and traded on international security markets. Naive
> investors don't really understand that the securities being sold to them as
> AAA secured bonds are really the debts of unemployed alcoholics.
> Nevertheless, the bond prices continuously climb, and the securities soon
> become the hottest-selling items for some of the nation's leading brokerage
> houses.
>
>
>
> One day, even though the bond prices are still climbing, a risk manager at
> the original local bank decides that the time has come to demand payment on
> the debts incurred by the drinkers at Heidi's bar. He so informs Heidi.
>
>
>
> Heidi then demands payment from her alcoholic patrons, but being unemployed
> alcoholics they cannot pay back their drinking debts. Since, Heidi cannot
> fulfill her loan obligations she is forced into bankruptcy. The bar closes
> and the eleven employees lose their jobs.
>
>
>
> Overnight, DRINKBONDS, ALKIBONDS and PUKEBONDS drop in price by 90%. The
> collapsed bond asset value destroys the banks liquidity and prevents it from
> issuing new loans, thus freezing credit and economic activity in the
> community.
>
>
>
> The suppliers of Heidi's bar had granted her generous payment extensions and
> had invested their firms' pension funds in the various BOND securities. They
> find they are now faced with having to write off her bad debt and with
> losing over 90% of the presumed value of the bonds. Her wine supplier also
> claims bankruptcy, closing the doors on a family business that had endured
> for three generations, her beer supplier is taken over by a competitor, who
> immediately closes the local plant and lays off 150 workers.
>
>
>
> Fortunately though, the bank, the brokerage houses and their respective
> executives are saved and bailed out by a multi-billion dollar no-strings
> attached cash infusion from their cronies in Government. The funds required
> for this bailout are obtained by new taxes levied on employed, middle-class,
> non-drinkers who have never been in Heidi's bar.
Sama jutt siis kas kinnisvara või mille kohta, mul on mull on mull..
-
D116
- Postitusi: 2069
- Liitunud: E Veebr 14, 2005 11:24
- Asukoht: Lahti
- Auto: SAAB 9-5 2007 2.0T Biopower Vector ST4 218kW, CITROEN C3 Shine 2019 1.2 60kW
Algselt postitas: foxer
Kokkuvõtvalt riik ei peaks töökohti tagama, vaid tagama vajaliku kvalifikatsiooni töö tegemiseks ning vajadusel oskused endale ise tööd pakkuda.
Kas meie valitsus on kvalifitseeritud???:wtf:
Ja töökohti riik ainult paneb järjest kinni ja kärbib.
Uuel aastal endale nad ikka tõstavad palga numbreid.
__In Boost We Trust__
Algselt postitas: Mario153Algselt postitas: LPT
Zeitgeist & Endgame, tasuks tutvuda.
Äkki täpsustad...
http://erko.risthein.ee/2008/12/28/zeitgeist-ajavaim/
Aga palun , soovitan samuti
Ma pole dollar, et kõigile meeldida.
-
Cyber
- Täiesti Mõttetu Mölaööbik
- Postitusi: 14313
- Liitunud: K Mär 03, 2004 9:25
- Asukoht: Tallinn
- Auto: 9000 '96, V70 '03
- Kontakt:
Aga ärge siis nende filmide puhul silmaklappe pähe unustage..
Muidu jäätegi kõike uskuma..
Muidu jäätegi kõike uskuma..[Kaarel]: Ka pealtnäha süütu vikatiga memm kuskil tee ääres võib olla Aero omanik...
Algselt postitas: D116Algselt postitas: foxer
Kokkuvõtvalt riik ei peaks töökohti tagama, vaid tagama vajaliku kvalifikatsiooni töö tegemiseks ning vajadusel oskused endale ise tööd pakkuda.
Kas meie valitsus on kvalifitseeritud???:wtf:
Ja töökohti riik ainult paneb järjest kinni ja kärbib.
Uuel aastal endale nad ikka tõstavad palga numbreid.
Mu meelest on praegune valitsus suht pädevalt käitunud, kui vaadata kasvõi riikide laenukoormust ja eelarve defitsiite. Paraku, kuna me niivõrd väike riik ja väga sõltuv välismaailmast, siis ka tööpuuduse nii järsk kasv ka sellest peaasjalikult põhjustatud. Võib ju jäädagi väitma, et valitsus ei ole suutnud luua töökohti, pole suutnud olukorda parandada jne jne, kuid see suhteliselt mõttetu väitmine. See ei vii kuhugi. Ma usun, et praeguses situatsioonis on vähe neid, kes valitsuse asemel tahaksid olla ja midagi kardinaalselt teistmoodi suudaks teha. Savisaar võib muidugi piimajõgesid ja pudrumägesid lubada, selles muidugi ei saa kahelda...
Pole ju enam kommunism, et riik peaks kodaniku eest ette ja taha kõik ära tegema. Üleüldse on meil kodaniku jaoks liiga "paks" riik, mis peab Euroopa mõistes väga "õhukese" eelarvega pakkuma palju ja suhteliselt kalleid teenuseid. Sotsialismuse lammutamisega ei mindud piisavalt kaugele ja võeti malliks rikkad heaoluriigid ning see on meile kaela peale pannud päris raske taaga, sest maksukoormus on meil üks suuremaid, kuid selle raha liigutamisega ei saada hakkama, et tekiks piisavalt lisaväärtust ehk majanduskasv. Eesti inimene pole ei loll ega laisk, kuid väga palju on juhtimispraaki, töötajaid ei koolitata ega soodustata arengut.
0.5 cents
0.5 cents