Eesti Saabiklubi foorum

Kunagi aastaid tagasi keerasin ühe 99 üle nipli vastu puud.Endal ei juhtunud eriti midagi,autol ka mitte,kui välja arvata tagakõlarid(ise tehtud,puukastides),mis olid kõvasti(enda-arust) tagapaneelile kinnitatud ,kuid mille kinnitused lahti rebenesid ja mis teine teise kõrva juurest peast mööda läbi esiklaasi lendasid.Oleks pea ette jäänud,poleks ma siin foorumis lolli juttu ajamas.Pärast seda,ei hoia ma kohvitopsist raskemaid esemeid salongis.

Algselt postitas: Trionic
Kunagi aastaid tagasi keerasin ühe 99 üle nipli vastu puud.Endal ei juhtunud eriti midagi,autol ka mitte,kui välja arvata tagakõlarid(ise tehtud,puukastides),mis olid kõvasti(enda-arust) tagapaneelile kinnitatud ,kuid mille kinnitused lahti rebenesid ja mis teine teise kõrva juurest peast mööda läbi esiklaasi lendasid.Oleks pea eiie jäänud,poleks ma siin foorumis lolli juttu ajamas.Pärast seda,ei hoia ma kohvitopsist raskemaid esemeid salongis.

Õige jutt :wise:
Alarmsõidukikoolitusel alustatakse ohutuse tagamisest - üks osa sellest puudutab auto tagaistmel ja aknalaual esemete hoidmist... a'la 2 l Coca-pudel jmt igapäevane pudi-padi, mis avariihetkel tohutu jõu võib omandada.

Mõned aastad tagasi näitas Discoveri pealt pikka saadet, kus mingid tüübid mõõtsid erinevate esemete jõude õnnetustes. Väheke kopsakam raamat läks läbi esiklaasi nagu nuga soojast võist... Tehti ka näitlik õnnetus, kus universaalkerega autol lasti tagumised istmed alla ja sinna pandi külmkapp. Siis kiirusel 90 km/h vastu seina. Külmkapi kompressor oli kusagil mootoriruumis, esiistmed lõigati maha justkui noaga. Päris masendav vaatepilt oli.
Ja siis veel mõni ema räägib, et aga ma ju hoian last süles, milleks mulle turvahäll (olen ise sellist juttu kuulnud)...

OT jätkates: samal kursusel toodi näiteid elust kuna üks koolitajatest varem töö tõttu osalenud laibaga lõppenud avariide uurimises.
Case 1: auto kraavis, 5 inimest autos, 4 vööd kinni ja 1 lahti. Resultaat: 3 laipa - ilma vööta keha tegi tiba laastamistööd.

Case 2: auto ninaga postis/puus. Esiklaasis auk, juhil vöö kinni aga ise surnud - mees oli poes käinud, laksu peale väiksem konserv lendas läbi tuuleklaasi, mingi tummisem ca kilone purk tabas kukalt.

Vööst veel: koolitaja istus talvejopega rooli, pani vöö peale
ja küsis kas on OK. Justnagu oleks? Siis lukustati vöö ja mees kallutas keha jõuga ette - nägu ulatus ilusti roolini. Edasi arvab igaüks ise mis avarii korral juhtuks. Moraal: vöö ja keha vahele ei saa jätta jopet jne.

Edit: minu jaoks tundus see kursus jutu põhjal päris asjalik, udune idee mis pähe turgatas - kas siit leiaks mõttekaaslasi, üritaks mingi grupi kokku panna (äkki võimaldaks hinda rääkida?) ja ise ka läbi teha? Hinnad kodulehel on muidugi päris korralikud, 1-päevane 2100 ja 2-päevane 3900. Kui oleks min. 8-10 huvilist siis võiksin uurida kas hind paindub.

Kes on viimasel ajal load saanud nagu mina näiteks, need on selle koolituse nii või naa läbinud. (sten@teedel ja tänavatel alaltes Oktoober 2003) Vanad ja kogenud juhid reeglina teavad seda isegi, kahjuks ei viitsi nad sellistele pisiasjadele mõelda igapäevaselt.

Vööst veel:kui rakendub eelpinguti pürolaeng,tõmmatakse turvavööd 7 cm. koomale

Grupi peale tehakse libedasõidul hinnaalandust, täpseid numbreid ei mäleta (oli paar aastat tagasi) aga kuuese meeskonna peale tuli hind tublisti alla selle mis kodulehel kirjas.

Talvesõitu teeks küll, ise saab niisama platsidel harjutatud, kuid proffesionaalide õpetussõnad oleks nagu marinaad lihale.
(Ei söö kirsiga kooki, nii et see ei sobind)

http://www.postimees.ee/241206/esileht/olulised_teemad/tarbija24/auto/liiklus/236001.php

:fight: Jälle on keegi purjus peaga Saabiga keegi õnnetuse teind :angry::mad::poke:

inimesed ikka ei mõtle :wall::gun::angry::bs:

Sõidavad ka Saabidega igasugused, peab vist mingi haruldasema margi suunas vaatama hakkama :gun:

Algselt postitas: Tan
Sõidavad ka Saabidega igasugused, peab vist mingi haruldasema margi suunas vaatama hakkama :gun:

Mina ei valinud autot tema haruluduse vaid omaduste pärast. :thumb:

Ja pole ju saabis midagi haruldast,kiiksud aastat 15 juba kadunud.Süüteluku asetus veel viimane omapära ja
Iffil pole sedagi:D:P

Ja kohe meenub jälle Hr.Iisaku algatatud joomarluseteema,millele mõned kunnid kõvasti vastu kisasid:gun:

Kahju küll, aga herr Trionicul täiesti õigus. Olgugi, et kui juhtub õnnetus, mida sina ei tekitanud, aga kui sul ikka see üks õlu või klaas pokaali veel hinge all on, siis süüdlane oled nii või teisiti sina, kes sa sõitsid Saabiga.

Ei hakanud uut teemat tegema - haakub sellega ka enamvähem.
Üldiselt on Saabide ohutusest ülivõrdes räägitud, arvasin, et see käib kõigi mudelite kohta, aga nüüd sattusin sellise lingi otsa: http://www.euroncap.com/content/safety_ratings/details.php?id1=6&id2=2

natuke seal lehel ringi uidates vaatasin, et igatsugu fiat puntod ja vw beatle'id panevad lõdva randmega avariitestis 900NG-le ära.. Teiste Saabidega on asi nagu vähe parem.
Mina hakkasin seda va 900NG-d natuke kartma küll, enamike teiste seal testitud masinate kõrval tundub ta täitsa ohtlik : (mitte et avarii kunagi ohutu saaks olla, aga ikkagi)
Või mida arvata?

Ega ilmaasjata ei tehtud 9-3 juures umbes 1500 parandust turvalisuse osas...
http://www.euroncap.com/content/safety_ratings/details.php?id1=3&id2=78, tulemus kohe parem...

Algselt postitas: schlaam
...
natuke seal lehel ringi uidates vaatasin, et igatsugu fiat puntod ja vw beatle'id panevad lõdva randmega avariitestis 900NG-le ära.. Teiste Saabidega on asi nagu vähe parem.
Mina hakkasin seda va 900NG-d natuke kartma küll, enamike teiste seal testitud masinate kõrval tundub ta täitsa ohtlik : (mitte et avarii kunagi ohutu saaks olla, aga ikkagi)
Või mida arvata?

Testid annavad testitulemuse, kui sa selle puntoga kokku peaks juhtuma ninapidi, siis ma kardan, et eelistaksid Saabi roolis olla pigem .. Kergemal autol on seina sõitges vigastused ikka väiksemad kui raskemal (kineetiline energia ju pisem) Kui need 2 omavahel kokku saavad, siis on jutt veidi teine ehk.

Algselt postitas: Tan

Testid annavad testitulemuse, kui sa selle puntoga kokku peaks juhtuma ninapidi, siis ma kardan, et eelistaksid Saabi roolis olla pigem .. Kergemal autol on seina sõitges vigastused ikka väiksemad kui raskemal (kineetiline energia ju pisem) Kui need 2 omavahel kokku saavad, siis on jutt veidi teine ehk.

Oot oot oot, hoidkem faktid õiged, Kineetline energia on (m*v*v)/2 (ei oska parmeinis eda valemit kirjutada) ehk siis mister fiat punto võib tulla sulle külla sellise energiaga, kui ta sõidab 150 km/h ja sina 40km/h, et oioi.

Kunagi sai arvutatud tallinn-Tartu maanteel sõites, et kui sõita saab 9-3 roolis ning 4 inimest autos keskmise kaaluga 90kg, siis et kui jätta välja igast deformatsioonid, soojusenergijad, jne ning arvutada täis elastne põrge täis lastis rekkaga ( ca 40t liikumas kiirusel 90 km/h), et kohapeal seisma jääksime peaksime meie liikuma umbes kiirusega 550 km/h. :P

Algselt postitas: roomlane

Ameeriklased vuravad maasturitega ringi, sest arvavad, et suurem auto on turvalisem...

Hoitkem jällegi faktid õigena. Ameerikas enim müüdud auto on selline kastiga farmer. Täpselt selline millist Te filmis olete näinud farmer Johni'l. Kuna see aga ei ole sõitjate veoks mõeldud auto, vaid on nn tööauto siis talle ei kehti sõiduauto turvanõuded.:wise: Teeb siit omad järeldused.

Edit: Kuid tõesti Meerika maa on suurte asjade maa. :P

Üks nukker päevapilt Inglismaalt

Mulle meeldib näiteks smart,oma innovaatiliste lahendustega ja -tehnikaga.Liikluses,aga ma küll sellega osaleda ei julgeks.

Algselt postitas: IFF

Algselt postitas: Tan

Testid annavad testitulemuse, kui sa selle puntoga kokku peaks juhtuma ninapidi, siis ma kardan, et eelistaksid Saabi roolis olla pigem .. Kergemal autol on seina sõitges vigastused ikka väiksemad kui raskemal (kineetiline energia ju pisem) Kui need 2 omavahel kokku saavad, siis on jutt veidi teine ehk.

Oot oot oot, hoidkem faktid õiged, Kineetline energia on (m*v*v)/2 (ei oska parmeinis eda valemit kirjutada) ehk siis mister fiat punto võib tulla sulle külla sellise energiaga, kui ta sõidab 150 km/h ja sina 40km/h, et oioi.

Veel füüsikast. Kui auto massiga m sõidab kiirusega v, siis ta omab kineetilist energiat m*v*v. Nüüd kui kaks autot massidega m1 ja m2 sõidavad teineteisele vastu kiirustega v1 ja v2, siis autode laupkokkupõrkel tuleb nende kineetiliste energiate summa kuhugi millegi deformeerimisse ära paigutada. Sisuliselt "vabaneb" laubakal energia Ek=m1*v1*v1+m2*v2*v2. Väidan, et saabi kerel on oluliselt rohkem kohti, kus seda Kineetilist energiat deformeerimisele "kulutada" kui Puntol. Mida rohkem energiat neelab auto kere, seda vähem kulutatakse energiat sõitjate "deformeerimisele".
Maru keeruline jutt sai. Mis teha, kui sõnastamisega raskusi.

Ma küll valemeid vastu panna ei oska, kuid kõik sõltub ka konstruktsiooni jäikusest. Ma arvan, et linnakiirustel kuni ca 70 km/h on jaapanlasega matsu tegemine reisijatele palju "pehmem" kogemus, kui sama asi Saabiga. Kui minu esimesele saabile Ford tagant sisse sõitis, siis oli hästi näha, et Saab oli oluliselt vähem deformeerunud, kuid seesolijatena saime päris ränga põrutused. Uuemad japsid osalt nagu vormelid - eesmärk kaitsta salongi ning ümberringi võib deformeeruda, siis ju põrutus ka väiksem.
Maanteekiirustel tugevast kerest ilmselt rohkem kasu.

Algselt postitas: Tan
Testid annavad testitulemus

Jah, annavad tõesti mingi "tulemuse". Kui neid teste aga tehakse samadel tingimustel kõigile testitavatele, siis võib neid ju võrrelda. Loomulikult on reaalne elu pisut teistsugune oma piiramatute variatsioonidega, kuid mingi pildi need testid siiski annavad. Ei saa võrrelda erinevate kompaniide tehtud testide tulemusi, aga need siin kannatavad ju omavahel küll "joonele panna".