Klaasipesuvedelik
Ostsin Statoilist 4l kanku klaasipesuvedeliku (peal kirjas, et valmis segu ja kuni -22) ja klaasile pihustades tõmbab üsna häiriva jää kirme tervele klaasile. On kellegil veel sellist kogemust? Peale selle oli see veel 2x kallim kui mujal aga kuna olin maantteel ja vesi sai otsa, siis olin sunnitud....
kojamehed korralikud. Pealegi vahetult enne vedeliku vahetamist, vana vedelikuga oli klaas puhas ja mingit jääkirmet ei tekkinud. Arvan, et lasen paagist vähemalt pool tühjaks ja kallan uue peale.
Tahtsin lihtsalt kuulda, kas kellegil veel juhtunud...
Tahtsin lihtsalt kuulda, kas kellegil veel juhtunud...
-
- Postitusi: 446
- Liitunud: E Aug 13, 2012 20:33
- Asukoht: Laagri / Saku / TLN
- Auto: 1,5tk 9-5, 1+0,5+0,5tk Vectra2000, 0,8tk VW Typ1, 1tk KadettE GSI, 1tk M2140
- Kontakt:
ilmselt oli "kullahinnas" vedelik toatemperatuuril. Proovi jahtunud vedelikuga uuesti - täitsa võimalik, et on ok. Ning ehk on ka karmima miinusega ok.
ma vaid pealiskaudselt seda lugenud, aga on omamoodi loogiline - sooja vee arustumine (ka nullilähedasel temperatuuril) toimub aluspinna (vedelikukiht) energia arvelt. Mingites tingimustes võib vedeliku aurustumine allesjääva vedelikukihi lausa külmutada.
sidumist "päris-elu" näidetega:
- klaasipesuvedelik moodustab jääkirmet maanteel paremini (liikumine ja parem aurustumine)
- liig kuuma saunalava (no 90..100 kraadi) saab sellele pea keevat vett (sama temp, mis lava) lajatades märkimisväärselt jahedamaks. Lihtsalt numbreid ja seda, et vedelik on hea soojusjuht (+suurendab kokkupuutepinda) arvestades peaks nii toimides asi hullemaks minema
füüsikahuvilisi aitab guuglisse "Mpemba efekt" märksõna tippimine.
ma vaid pealiskaudselt seda lugenud, aga on omamoodi loogiline - sooja vee arustumine (ka nullilähedasel temperatuuril) toimub aluspinna (vedelikukiht) energia arvelt. Mingites tingimustes võib vedeliku aurustumine allesjääva vedelikukihi lausa külmutada.
sidumist "päris-elu" näidetega:
- klaasipesuvedelik moodustab jääkirmet maanteel paremini (liikumine ja parem aurustumine)
- liig kuuma saunalava (no 90..100 kraadi) saab sellele pea keevat vett (sama temp, mis lava) lajatades märkimisväärselt jahedamaks. Lihtsalt numbreid ja seda, et vedelik on hea soojusjuht (+suurendab kokkupuutepinda) arvestades peaks nii toimides asi hullemaks minema
füüsikahuvilisi aitab guuglisse "Mpemba efekt" märksõna tippimine.
Liikvel 2022: M21406 , Vectra 2000 4x4 ja punane 9-5 Aero
Ootel KadettE GSI ja juba 2015a maalrist tulnud sinine '65 põrnikas
Ootel KadettE GSI ja juba 2015a maalrist tulnud sinine '65 põrnikas
On juhtunud seda küll, aga selles olin ise süüdi. Lasin aknale vett kohe siis, kui tugevate miinustega auto külmalt käivitasin.
Kui mootor soe ja puhub sooja klaasile, siis ei ole ette tulnud sellist jäätumist.
Kui mootor soe ja puhub sooja klaasile, siis ei ole ette tulnud sellist jäätumist.