Deformatsioonist veel niipalju,et igasugustest puntodest jms. oluliselt hullemad on 70-80ndate jänkirauad oma nullilähedase kortsumisvõimega.
Ma tean päris mitut juhtu,kus vanal Capricel(jms) polnud väliselt eriti märkimisväärseid kahjusid,aga juht oli jahe rooli taga.. Midagi peab ju kortsu minema ja kui see auto pole,mis siis?
Edit: kahjuks kuuluvad ka Classic ja 99 siia punti:gun:
Saab õnnetuses
Algselt postitas: iisak
Edit: kahjuks kuuluvad ka Classic ja 99 siia punti:gun:
Kindel? Kui vaadata selle teema põhjustanud klassikut, siis küll väga nii ei tundu. Esiosa on päris mõnusalt deformeerinud, salong samas mitte eriti ning sõitjatega polnud ka midagi hullu ju.
http://saabnet.ee/foorum/viewthread.php?action=attachment&tid=2523&pid=27325
EDIT: aga muus osas olen suga päri. ütlesid üsna selgelt välja sama asja mida mina valemiteroduga mõtlesin.
Algselt postitas: iisak
Deformatsioonist veel niipalju,et igasugustest puntodest jms. oluliselt hullemad on 70-80ndate jänkirauad oma nullilähedase kortsumisvõimega.
Ma tean päris mitut juhtu,kus vanal Capricel(jms) polnud väliselt eriti märkimisväärseid kahjusid,aga juht oli jahe rooli taga.. Midagi peab ju kortsu minema ja kui see auto pole,mis siis?
Edit: kahjuks kuuluvad ka Classic ja 99 siia punti:gun:
Oot-oot. Kui nüüd turvapuuriga ralliautosid vaadata, siis seal ei deformeeru küll eriti midagi. Ainult turvavööd peavad head olema.
Ehk auto turvalisus on komplekt, kus ohutuse määrab nõrgim lüli.
Algselt postitas: indrek
Algselt postitas: iisak
Deformatsioonist veel niipalju,et igasugustest puntodest jms. oluliselt hullemad on 70-80ndate jänkirauad oma nullilähedase kortsumisvõimega.
Ma tean päris mitut juhtu,kus vanal Capricel(jms) polnud väliselt eriti märkimisväärseid kahjusid,aga juht oli jahe rooli taga.. Midagi peab ju kortsu minema ja kui see auto pole,mis siis?
Edit: kahjuks kuuluvad ka Classic ja 99 siia punti:gun:
Oot-oot. Kui nüüd turvapuuriga ralliautosid vaadata, siis seal ei deformeeru küll eriti midagi. Ainult turvavööd peavad head olema.
Ehk auto turvalisus on komplekt, kus ohutuse määrab nõrgim lüli.
Turvapuur on ikka salongis, st sõitjate ümber? Auto esiosa ikka deformeerub. Kui ei deformeeru, siis saab juhile mõjuv energia palju suurem olema. Nn vene ajal kooli ajal ajasid klassivennad isa žigulliga vastu puud kiirusel mitte üle 40kmh ja ribid olid turvavöödest paar nädalat valusad. 40-50 kmh pealt seina sõitmist võrreldakse ka 3-ndalt korruselt allakukkumisega.
-
vulkanus
- Postitusi: 823
- Liitunud: K Nov 09, 2005 0:50
- Asukoht: Tallinn
- Auto: Saab 99 gle ja hunnik teiste markide esindajaid.
klassik kortsub ja vägagi hästi, endal karmid kogemused klassikuga ja mina ei ütleks sugugi et mats 90 km/h pealt midagi väga hullu oleks old, kõik käis lihtsalt väga kiiresti
ja minujaoks valutult.
ja minujaoks valutult.
Et veel kord asja korrata - sama asi natuke teisest rakursist vaadates.
See, mis auto sees kõige olulisem ja mille katki minek ebasoovitav, on inimene. Näiteks Sina. Vahet pole millise massiga autoga Sa piki seina kihutad (eeldades et kiirused on samad) - see mis laksu hetkel Su kerele vigastusi põhjustama hakkab, on Su enda kalli kere mass (jättes praegu kõrvale auto sellised deformatsioonid, mis juhile ise sisse tulevad ja tagumisele aknalaulale lahtiselt pandud S30-d). Siit järeldub loogiliselt, et vigastuste raskuse määravad üldjuhul ainult kaks asja - kui kiiresti Sind ümbritsev plekihunnik pidama saab (loe: kui palju sentimeetreid auto kere järgi annab) ja kui hästi Sinu väärt kere selle plekihunniku külge kinnitatud on (sest inimkeha ainuke võimalus hunniku metalli sees suhteliselt terveks jäämiseks on loota sellesama metalli peale, kui inimkeha ise peab hakkama deformeerudes energiat neelama, siis on kehvasti). Turvavöö lahti - vahet pole kas auto peatub sentimeetri või kahe meetriga, kuid Sina ise ei pidurdu selle aja jooksul praktiliselt üldse ja leiad oma lõpu roolivarda otsas, pea läbi esiklaasi. Jäik auto ja turvavööd pingul - läheb paar ribi. Pehme auto ja turvavööd - sinised plekid.
Asi muutub natuke siis, kui vaadelda kahe auto laubakat. Siin juhtub nii, et massierinevuste tõttu näib raskema auto peatumisteekond olevat pikem ja kergema oma jällegi lühem (kui võrrelda eelpool toodud jäiga seinaga põrkumist) - tänu sellega on raskema autoga sõitjad tõepoolest eelisolukorras.
Turvapuurist - jah, turvapuuriga auto on mõnevõrra jäigem ja ei deformeeru niiväga avarii korral (turvapuuri põhieesmärk on tegelikult siiski vältida sõitja ümber oleva kere deformeerumist - mis tavaautodel tavakasutuses peaks juba tehase poolt garanteeritud olema), aga tuletage ka meelde et turvapuuriga autos istuval sõitjal on reeglina ka neljapunktirihmad ja kiiver. Ehk, nii on arvestatud et auto kere võtab vähem deformeerudes ka vähem energiat endasse ning seda õrna inimest peab seal sees rohkem kaitsma kui tänavaautos.
See, mis auto sees kõige olulisem ja mille katki minek ebasoovitav, on inimene. Näiteks Sina. Vahet pole millise massiga autoga Sa piki seina kihutad (eeldades et kiirused on samad) - see mis laksu hetkel Su kerele vigastusi põhjustama hakkab, on Su enda kalli kere mass (jättes praegu kõrvale auto sellised deformatsioonid, mis juhile ise sisse tulevad ja tagumisele aknalaulale lahtiselt pandud S30-d). Siit järeldub loogiliselt, et vigastuste raskuse määravad üldjuhul ainult kaks asja - kui kiiresti Sind ümbritsev plekihunnik pidama saab (loe: kui palju sentimeetreid auto kere järgi annab) ja kui hästi Sinu väärt kere selle plekihunniku külge kinnitatud on (sest inimkeha ainuke võimalus hunniku metalli sees suhteliselt terveks jäämiseks on loota sellesama metalli peale, kui inimkeha ise peab hakkama deformeerudes energiat neelama, siis on kehvasti). Turvavöö lahti - vahet pole kas auto peatub sentimeetri või kahe meetriga, kuid Sina ise ei pidurdu selle aja jooksul praktiliselt üldse ja leiad oma lõpu roolivarda otsas, pea läbi esiklaasi. Jäik auto ja turvavööd pingul - läheb paar ribi. Pehme auto ja turvavööd - sinised plekid.
Asi muutub natuke siis, kui vaadelda kahe auto laubakat. Siin juhtub nii, et massierinevuste tõttu näib raskema auto peatumisteekond olevat pikem ja kergema oma jällegi lühem (kui võrrelda eelpool toodud jäiga seinaga põrkumist) - tänu sellega on raskema autoga sõitjad tõepoolest eelisolukorras.
Turvapuurist - jah, turvapuuriga auto on mõnevõrra jäigem ja ei deformeeru niiväga avarii korral (turvapuuri põhieesmärk on tegelikult siiski vältida sõitja ümber oleva kere deformeerumist - mis tavaautodel tavakasutuses peaks juba tehase poolt garanteeritud olema), aga tuletage ka meelde et turvapuuriga autos istuval sõitjal on reeglina ka neljapunktirihmad ja kiiver. Ehk, nii on arvestatud et auto kere võtab vähem deformeerudes ka vähem energiat endasse ning seda õrna inimest peab seal sees rohkem kaitsma kui tänavaautos.
Kas keegi foorumlane oli täna Lasnamäe kanalis oma 9-3 OG nina katki sõitnud ja tagaotsa kõrge teepiirde peale sättinud? Nina oli ikka päris sassis. Kuna õnnetuspaigal oli päris libe, siis oli auto arvatavasti käest ära läinud, ninaga kusagile vastu põrutanud ja piruetiga tagumiku teepiirdele sättinud.
[Trionic]: 9-5 kapoti all peabki midagi logisema..
[URL=http://www.spritmonitor.de/en/detail/395941.html] [IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG][/URL]
[URL=http://www.spritmonitor.de/en/detail/395941.html] [IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG][/URL]
Avarii teemast veel rääkides, siis sattusin vaatama mingi päev ühte auto testi - seal öeldi nii et vahet pole mis autoga sa sõidad või kas sul on turvavöö kinni või mitte sest sõites kiirusel 100 km/h vastu kiviseina( betoon plokk jne) saad sa surma nii kui nii. Isegi kui auto nii palju ei deformeeru ja sõitjate ruum jääb peaaegu puutumata, tapavad inimese need jõud mis tekivad hoo pidurdumisel.
EX: SAAB 9000 CD 90`
SAAB 900 GLS 78`
SAAB 99 GL 81`
SAAB 900 GLS 78`
SAAB 99 GL 81`
OT: Sõites 50 km tunnikiirusega ja sattudes frontaal kokkupõrkesse, siis 4 kordistub eseme kaal. Ehk kui sa kaalud 80 kg siis kokkupõrke hetkel on su kaal 320 kg. Ime pole et 100 kh/h sa ellu ei jää.
Sõitkem turvaliselt:drive:
Täna tööletulles oli üks oma auto katusepeale parkinud
Sõitkem turvaliselt:drive:
Täna tööletulles oli üks oma auto katusepeale parkinud
Algselt postitas: binleo
Aga kui sõita näiteks Hummeris otsa mõnele pisemale isendile nt. Smardile, siis see suur kolakas ju põhimõtteliselt sõidab sellest tillust kui koduloomast üle. Või kuidas?
Eks ta nii ole. Newtoni seadused ja mõned veel panevad siin asjad paika. Sellest on varem ka juttu olnud. Kisub juba OT ära.
Iga ratas veab and then some!
Ma ei tea, kas õnnetuses osalenud Kermo on ka meie foorumi liige, aga kiiret paranemist soovin talle küll ning joodikust traktoristile korralikku karistust. :gun:
http://www.epl.ee/artikkel/383985
--------------------------
Tartumaal Nõo alevikus põrkas eile õhtul sõiduauto kokku traktoriga, mille juht oli purjus.
Liiklusõnnetus toimus eile õhtul kella 22.27 paiku Tartu maakonnas Nõo alevikus, kus sõiduauto Saab, mida juhtis Kermo (s 1987), põrkas kokku vastutuleva traktori Case 135 haakes olnud valgustamata viljakülvikuga.
Traktorijuht Ants (s 1970) oli alkoholijoobes.
Sõiduauto juht toimetati vigastustega Tartu ülikooli kliinikumi.
http://www.epl.ee/artikkel/383985
--------------------------
Tartumaal Nõo alevikus põrkas eile õhtul sõiduauto kokku traktoriga, mille juht oli purjus.
Liiklusõnnetus toimus eile õhtul kella 22.27 paiku Tartu maakonnas Nõo alevikus, kus sõiduauto Saab, mida juhtis Kermo (s 1987), põrkas kokku vastutuleva traktori Case 135 haakes olnud valgustamata viljakülvikuga.
Traktorijuht Ants (s 1970) oli alkoholijoobes.
Sõiduauto juht toimetati vigastustega Tartu ülikooli kliinikumi.
-
macdiversant
- Postitusi: 15
- Liitunud: T Juun 28, 2005 23:06
- Asukoht: Tartu
- Auto: 9-5 Aero
- Kontakt:
Algselt postitas: kaarel
http://www.epl.ee/artikkel/383985
--------------------------
Tartumaal Nõo alevikus põrkas eile õhtul sõiduauto kokku traktoriga, mille juht oli purjus.
Liiklusõnnetus toimus eile õhtul kella 22.27 paiku Tartu maakonnas Nõo alevikus
Sõitsin eile (29.04.07) kl 18 paiku Tartust Elva suunal ja silmasin enne Nõo teeristi vasakut kätt põllu peal (hinnanguliselt 30 m. kaugusel maanteest) üht katusel lebavat suhteliselt propellerikujuliseks deformeerunud tumedat karva Saabi. Vaatamata uudises toodud erinevusele koha ja aja suhtes, kaldun arvama, et siis tegemist sama autoga...
Postimees teatab:
Kella 14.30 paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Kadrina vallas, Kadrina – Viitna tee 7. kilomeetril, kus sõiduauto Saab 9000, mida juhtis 1979. aastal sündinud Aare, sõitis kurvis teelt välja põllule ja rullus üle katuse. Juht hukkus sündmuskohal.
Kurb. Huvitav, kas traksid olid ikka peal.
Kella 14.30 paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Kadrina vallas, Kadrina – Viitna tee 7. kilomeetril, kus sõiduauto Saab 9000, mida juhtis 1979. aastal sündinud Aare, sõitis kurvis teelt välja põllule ja rullus üle katuse. Juht hukkus sündmuskohal.
Kurb. Huvitav, kas traksid olid ikka peal.
-
vulkanus
- Postitusi: 823
- Liitunud: K Nov 09, 2005 0:50
- Asukoht: Tallinn
- Auto: Saab 99 gle ja hunnik teiste markide esindajaid.
Eks ikka need kolm õnnetust on põhjustatud kevadisest uljaspäisusest ja maanteede piirkiiruse tõstmisest.
Saabi roolis oli ju noor juht ja mis seal salata, eks saab on ju võimas masin, ajab ju kihutama kangesti.
Loodame et mitte meie foorumlane aga ikkagi väga kahju et saabiroolis veel keegi elu kaotand.
Saabi roolis oli ju noor juht ja mis seal salata, eks saab on ju võimas masin, ajab ju kihutama kangesti.
Loodame et mitte meie foorumlane aga ikkagi väga kahju et saabiroolis veel keegi elu kaotand.
-
Cyber
- Täiesti Mõttetu Mölaööbik
- Postitusi: 14295
- Liitunud: K Mär 03, 2004 9:25
- Asukoht: Tallinn
- Auto: 9000 '96, V70 '03
- Kontakt:
28 aastat vanust.. kas ikka on nii "noor juht"??Algselt postitas: vulkanus
Saabi roolis oli ju noor juht ja mis seal salata, eks saab on ju võimas masin, ajab ju kihutama kangesti.
[Kaarel]: Ka pealtnäha süütu vikatiga memm kuskil tee ääres võib olla Aero omanik...
