Kanalisatsioonikaevude terror

pistyk · #26

Algselt postitas: andres
Hetkel renoveeritakse Nõmme tee algust. Kellel huvi mingu vaadaku kanali kaevud ikka keset teed! Kas tõesti nende nihutamine võtab miljoneid.

kanali kaevud tulevad otse kanali trassist üles, ja kui sa tahaksid neid nihutada, peaks terve trassi uuesti üles kaevama ja kõrvale panema,mis võtab tõesti miljoneid. trassi panevad maha torufirmad, see kui hästi jäävad need teleskoobid,ehk kaevuluugid pärast asfaldiga tasa,on juba asfaldimeeste töö.üldiselt saab need teha täiesti asfaldiga tasa,niiet mingeid probleeme ei teki.

raivo · #27

Algselt postitas: pistyk

Algselt postitas: andres
Hetkel renoveeritakse Nõmme tee algust. Kellel huvi mingu vaadaku kanali kaevud ikka keset teed! Kas tõesti nende nihutamine võtab miljoneid.

kanali kaevud tulevad otse kanali trassist üles, ja kui sa tahaksid neid nihutada, peaks terve trassi uuesti üles kaevama ja kõrvale panema,mis võtab tõesti miljoneid. trassi panevad maha torufirmad, see kui hästi jäävad need teleskoobid,ehk kaevuluugid pärast asfaldiga tasa,on juba asfaldimeeste töö.üldiselt saab need teha täiesti asfaldiga tasa,niiet mingeid probleeme ei teki.

Täitsa õige. Aga tiheda liiklusega aladel kipuvad kaevukaante ääred siiski veidi ära vajuma ja seal need "lohud-laksud" tulevadki :nono:

#28

Algselt postitas: pistyk

Algselt postitas: andres
Hetkel renoveeritakse Nõmme tee algust. Kellel huvi mingu vaadaku kanali kaevud ikka keset teed! Kas tõesti nende nihutamine võtab miljoneid.

kanali kaevud tulevad otse kanali trassist üles, ja kui sa tahaksid neid nihutada, peaks terve trassi uuesti üles kaevama ja kõrvale panema,mis võtab tõesti miljoneid. trassi panevad maha torufirmad, see kui hästi jäävad need teleskoobid,ehk kaevuluugid pärast asfaldiga tasa,on juba asfaldimeeste töö.üldiselt saab need teha täiesti asfaldiga tasa,niiet mingeid probleeme ei teki.

Kui tee on kuni torudeni lahti kaevatud kas siis on see nihutamine keeruline, kallis? Ka torumeestel on paber mille nimi on projekt.

pluggerxxx · #29

Olen ka ikka liikunud euroopa peal ja no mitte ei ole näinud, et kusagil mujal oleks nii s***as seisukorras need teed oma kaevuluukidega.
Ma ei tea, kas Eestis ei osata...taheta, või ei ole võimalik korralikult neid kaevuluuke teedesse paigaldada, aga tõsiasi on see, et teed on nende kaevude tõttu kohati täiesti kuumaastik.
Arusaamatuks jääb mulle, miks uute teede tegemisel ei üritata neid kaeve liigutada kõnitee alla või kusagile.

heikiw · #30

Olen sunnitud Tartus kasutama bussiga ainult 2.rada,kus neid pärisuunas 2 ja eks üldiselt teistes linnades sama lugu.Ja eks ma ka väikse liikuriga samamoodi liiklen.Aga näiteks Stocholmis ei märka ma neid kaevukaasi ja egas seal ei kannatagi laveerida eriti,kuna sõiduread tunduvad kitsamad isegi.

Minu arust oli kunagi kuskil jutuks ajakirjanduses,et meil pole teeehituseks olemaski õigeid norme ja seetõttu saab pa**a tehagi

mart96 · #31

ega jah ei ole päris nii, et mujal on paradiis;)
ise sõidan ka Helsingisse sisse ja välja iga päev bussiga ja
ikka päris ära on vajunud need kaevukaaned seal ja lisaks on paar kohta, mis tuletavad kohe kangesti Tallinna tänavaid meelde.
Noh näiteks kui tuled Kamppist välja ja keerad vasakule Mannerheimi teelle, siis on üks koht, kus kunagi kaevati ja nüüd pandi asfaldilapp peale, aga see on nii ära vajunud, et 40 km/h on ka liig sealt üle lennata...
..aga üldiselt on muidugi teed seal palju paremad-auto ei hüppa üles alla pidevalt ja augud on ikka pigem erand

Guun · #32

Algselt postitas: heikiw
Olen sunnitud Tartus kasutama bussiga ainult 2.rada,kus neid pärisuunas 2 ja eks üldiselt teistes linnades sama lugu.Ja eks ma ka väikse liikuriga samamoodi liiklen.Aga näiteks Stocholmis ei märka ma neid kaevukaasi ja egas seal ei kannatagi laveerida eriti,kuna sõiduread tunduvad kitsamad isegi.

Minu arust oli kunagi kuskil jutuks ajakirjanduses,et meil pole teeehituseks olemaski õigeid norme ja seetõttu saab pa**a tehagi

no normid on ikka olemas, pigem jääb asi ikka selle taha, et ehitatakse võimalikult odavalt

Pereira · #33

Algselt postitas: Guun
no normid on ikka olemas, pigem jääb asi ikka selle taha, et ehitatakse võimalikult odavalt

Kurb on jah, et ehitatakse võimalikult odavalt et saaks paari aasta pärast jälle sama asja võimalikult odavalt ehitada. :/

KaidoV · #34

Kala pidi peast mädanema hakkama - kuni tellitakse odavat asja seni ka saadakse odavat asja. Teedeehitajad ka lõpuks äriettevõtted ja mingit kasumit peavad tootma muidu pole omanikel pointi omanik olla.
"Naised saunas rääkisid" tasemel olen samuti kuulnud, et riigi poolt tulevad tellimuste algandmed ei võimaldagi liiga hästi ehitada. Hästi ehitamine = kallis pakkumine = kaotus hankekonkursil = tööta olek.

#35

Riigihanke tegemise alus ongi "kõige odavam pakkumine" mõned pisikesed erandid välja arvatud (suunatud ja ühe pakkujaga teemad ..;) ). Kes pakub odavama see saabki ja ongi valmis üks p*sk...

#36

Sõbrad miks me kohe kukume rahast rääkima?
Miks projekteeritakse kaevud keset tänavat?
Äkki oskab keegi projekteerija sellele vastata.

Rästas · #37

Algselt postitas: andres
Miks projekteeritakse kaevud keset tänavat?

Vat, päris huvitav teada, miks asetsevad need kaevud keset sõiduteed?

Üks vana lugu kaevukaantest teedel/tänavatel aastast 2002 Tartus, aga sellest, miks kaevud teedel on, seal juttu ei ole.
http://www.tartu.ee/?page_id=1533&lang_id=1&lotus_url=/kkkk.nsf/Web/koik/3BEC7FAD5A048E08C2256C470061E662

kame · #38

Kusjuures just eile hakkasin samale asjale mõtlema. Osad kaaned on siledad ja tasapinnas aga mõni kaas ongi kujult kohe sissepoole ja täiesti keset sõiduteed nii et auto "raksub" läbisõites.

Guun · #39

Algselt postitas: andres
Sõbrad miks me kohe kukume rahast rääkima?
Miks projekteeritakse kaevud keset tänavat?
Äkki oskab keegi projekteerija sellele vastata.

Standardis on kirjas "sõidutee all olevad tehnovõrgud peavad paiknema sõidutee servas nii, et nende ehitus-, remondi- või puhastustööd võimalikult vähe häiriksid liiklust". Minu arvamus on see, et neid tehnovõrke on teede all lihtsalt nii palju, et need ei mahu kõik sinna tee äärde ära, kuna neil peavad olema kindlad vahemaad teine teisest.

#40

Standardis on kirjas "sõidutee all olevad tehnovõrgud peavad paiknema sõidutee servas nii, et nende ehitus-, remondi- või puhastustööd võimalikult vähe häiriksid liiklust".

Aga miks siis ei täideta seda? Miks asuvad kaevud keset teed?

Rästas · #41

Algselt postitas: andres
Standardis on kirjas "sõidutee all olevad tehnovõrgud peavad paiknema sõidutee servas nii, et nende ehitus-, remondi- või puhastustööd võimalikult vähe häiriksid liiklust".

Aga miks siis ei täideta seda? Miks asuvad kaevud keset teed?

Kas on võimalik, et need algselt ehitatigi tee serva, kuid hilisemal tee laiendamisel jäid rohkem tee keskossa?

#42

Algselt postitas: Rästas

Algselt postitas: andres
Standardis on kirjas "sõidutee all olevad tehnovõrgud peavad paiknema sõidutee servas nii, et nende ehitus-, remondi- või puhastustööd võimalikult vähe häiriksid liiklust".

Aga miks siis ei täideta seda? Miks asuvad kaevud keset teed?

Kas on võimalik, et need algselt ehitatigi tee serva, kuid hilisemal tee laiendamisel jäid rohkem tee keskossa?

Mingite teede puhul on see võimalik aga mitte kõigi puhul. Jätame erandid välja.

kjah · #43

Minuarust Eesti teedeehituse süsteem pole just kõige paremini üles ehitatud. Tööde teostajad peaks andma teedele vähemalt 10 aastase grantii. Minu tänavas kaevatj kõik kaaned üles kuna olid viltu pandud. Kui käija kesk-euroopas on seal neid kaevusi sama palju kuid neid ei tunne autoga vähemalt mitte.

#44

Küllap kaevud vajuvad erinevalt teepinnast, enamjaolt nad vene ajal ehitatud, kes siis vajumist väga arvestas, peaasi et luugiga auk oli.
Mul maja ees lapitakse u. 5x5m ala juba vähemalt viiendat korda kahe aasta jooksul. Kui trollid mööda sõites panevad maja vappuma, siis kaevatakse jälle lahti, midagi nokitsetakse ja taas asfalt peale. Lõpuks läks mingi toru katki, asfalt ajas muhu üles ja vett pressis nii et vähe polnud. Ega midagi, jälle ekskavaator kohale...juba ei tea mitmendat korda. Kõik see toimus öösiti, et saaks suruõhuhaamrite saatel korralikult uinuda. Lausa naeruväärne, mõtlesin et võiks dok filmi vändata teemal "asfalteerijate uskumatud seiklused Tallinnas".
Telekast kunagi mingi analoogne film tuli, kus keegi Peterburis oli filminud salaja aknast mitme aasta vältel kuidas maja ees sõiduteel kaevurid-asfalteerijad mingit kanalisatsiooniauku parandasid. Naersin nii et pisarad silmas. Krt selle asemel, et ühe korra ja hästi teha, kaevati kümme korda ja ikka sit...i. Kohe kahju hakkas vaestest asjameestest :cool:

napoleon · #45

Vaestest asjameestest küll kahju pole, nemad saavad ju iga s.....i tegemise eest oma raha kätte. Poliitikud lubavad meid edukaimate riikide hulka viia ja see jätaks ju kehva mulje, kui inglaste kombel vinguksime, et me pole piisavalt rikkad, et odavat asja osta:D

Salenga · #46

Need kaevuluugid ikka väga julmad. Ükspäev sõitsin enda nädal-kaks vana aeroga pirita poolt topist mööda et siis sinna paremale topi parklasse pöörata. Seal tekib paremale mingi lisarada või midagi. Seal siis ca 50-ga sõites leidsin mingi väga julma kaevuluugist tekitatud löökaugu. Ilge raksakas käis. Esimene mõte oli et kindlalt velg läks, arvatavasti ka rehv + veel esisild paigast. Kas krt tõesti ei saa siis sellist ohtlikku asja parandada või okei kui raha pole siis sinna märk panna? Minu meelest, nüüd kuu aega hiljem, on see auk ikka seal ja ei mingit märgistust. Nii et olge ettevaatlikud seal.
Kui sellisest august läbi sõidan ja miskit ära lõhun siis kuidas käituma peaks ja kuhu helistama?

csn · #47

Sõbral juhtus lausa õnnetus sedasi, sõitis kaevuluugist läbi ja nii õnnetult et viskas puuotsa. Auto katki. Helistas politseisse, fikseeriti juhtum ja edasi läks linnavalitsusse, kes peaks hüvitama tekkinud kahju kui on tegemist teeoludest tingitud õnnetusega mitte juhtimisveaga. Keegi targem otsib kindlasti mingi seaduselõiguvälja äkki?

valka · #48

Olen ka mööda linna sõites kaevukaante suhtes mõtteid mõlgutanud ja ei saa minagi aru miks nad just rattarööpas peavad paiknema kus kõige suurem koormus on. Teine küsimus mis mul nende suhtes tekkis on see kui palju nad kiirendamisel autole mõjuda võivad. On ju teada et sileda metalli hõõrdetegur (eriti märjana) on palju väiksem kui kareda asfaldi oma. Ja kui nüüd 300+ Nm sealt üle kiirendab siis võtab ikka ratta järsult ringi küll ning hetke pärast kui jälle asfalt vastu tuleb siis tekivad üsna suured koormused jõuülekandesse. On kellelgi selliste asjadega kogemusi? Senini on suuremad ehmatused ära jäänud (ptüi ptüi ptüi

) aga seda ainult tänu kotkapilguga tee pealt võimalike aukude-kaevukaante otsimisele-vältimisele.
Ja siis küsib politseinikuonu et kas sa seda 30 märki ei näinud - ei näinud jah, üritasin eluga kaevukaane-löökaugudzunglist läbi murda :fight:

terv,
valka

napoleon · #49

Ma ei õigusta tänavate mittelappimist, aga samas tekib küsimus, kas seal "löökaugudzunglis" ikka on vaja 300+ Nm rakendada, gaasipedaalil on ju rohkem kui kaks asendit. Muide täpselt sama võib juhtuda, kui selle 300+ Nm peale jalakäija ülelaskmist käiku lased - ülekäigurajad jm. teekattemärgistus on märjaga samuti päris libe;)

AndresV · #50

...On ju teada et sileda metalli hõõrdetegur (eriti märjana) on palju väiksem kui kareda asfaldi oma. Ja kui nüüd 300+ Nm sealt üle kiirendab siis võtab ikka ratta järsult ringi küll ning hetke pärast kui jälle asfalt vastu tuleb siis tekivad üsna suured koormused jõuülekandesse.

Linn EI OLE koht, kus 300+ Nm kasutada. Mulle tundub, et põhiprobleem on istme ja rooli vahelises tihendis.