Tellisahju projekt

[NO FEAR]

Miku, ahi ja soojamüür on kaks erinevat asja...
Korstnasse ei tohi jõuda soojem õhk kui 200 kraadi...soovituslik.
Muus osas on mikul õigus jah.

[Mart900]

Algselt postitas: miku Teine asi on see, et ahjus ei tohi kunagi põlemine 'kiire' olla. See on puude raiskamine. Ega sellepärast ahi kiiremini ja kuumemaks ei lähe. Soojamüüri jms. soojenemise inerts on niivõrd suur, et mida 'pikem' tuli, seda paremini soojeneb. Kui täie kolinaga kütad nii, et ahju tõmme viib puud korstnast välja, on sellest ainult rõõmu lindudel, kes korstna ümber istuvad ja ennast soojendavad.

ehk siis jah, paras teadus on

Kui nüüd mõni korstnapühkija seda loeks:P Nad pidavat hirmsas hädas olema nende moodsate miilamis katlamajade ja õhküttekaminatega, õhk liigub nii vaikselt et korstnad lähevad maru-ruttu umbe.
Kui teema algataja leiab kusagilt veel mingeid häid jooniseid siis antku siia kah teada, ega talv kaugel pole ...

[peep]

Veel selline lehekülg:

http://www.elagupottsepad.planet.ee/


ehk on abiks.

Toetan ja kiidan isetegijaid.

[NO FEAR]

Üks asi veel.
Kui teil majapidamises juhtub, et süttib korsten, siis ärge jumala pärast sinna vett sisse visake, et kustutada, vaid paar peaotäit soola.
Katusel on jube olla, kui see katel seal tuld teil välja lööb aga sool kustutab süttinud korstna väga kähku. Vahet ei olevat, kas jämesool või peensool.

See lihtsalt informatsiooniks teile.:)

[spark]

otseselt ei puuduta ahju ... aga gaasikatelt siiski.
tulevik (sai eile ühel seminaril käidud) ... tegelikult juba tänapäev :headbang:
ehk kokkuhoid kütte ja jahutuse pealt sõltub automaatikast ja selle juhtimisest (ruumide kaupa)
vaadake www.yoga.ee

[Rivo]

Kahtlen sügavalt, et misiganes automaatika suudab kompenseerida gaasi senise 3 kordse ja jätkuva hinnatõusu. :)

Algselt postitas: spark
otseselt ei puuduta ahju ... aga gaasikatelt siiski.
tulevik (sai eile ühel seminaril käidud) ... tegelikult juba tänapäev :headbang:
ehk kokkuhoid kütte ja jahutuse pealt sõltub automaatikast ja selle juhtimisest (ruumide kaupa)
vaadake www.yoga.ee

[Rivo]

Ostsin sellised 3 raamatut:
http://www.kodusoe.ee/foorum/viewforum.php?f=27&sid=c9cdf1f112689eb5f59b0092dc3e606d

Paistab, et hakkan ehitama soome tüüpi lõõridega nurgaahju, mille kivi-kivilt joonised on esimeses raamatus.

Algselt postitas: v6sa
Minul on riiulis Ehitaja Raamatukogu sarja kuuluv raamat "Müüritud küttekolde ehitus", kus on sees 11 erineva müüritud küttekolde skeemid. Just skeemid, kivide asetused kiht-kihilt ja materjali kulud. Maksis miskised sadakond eeku...

Ühe ahju pärast seda osta ei tasu, kuid vaata http://ester.nlib.ee/ järele, millises raamatukogus sihuke raamat eluneb.

Veski raamat on hea, kuid seal pole algaja jaoks asju piisavalt lihtsalt lahti kirjutet.

[spark]

Algselt postitas: Rivo
Kahtlen sügavalt, et misiganes automaatika suudab kompenseerida gaasi senise 3 kordse ja jätkuva hinnatõusu. :)

seda ei tee ta kindlasi ... aga kui sa kulutad peale seda küttele kõvasti vähem (so. gaasi tarbimine m3-tes väheneb näiteks 30 ... 50%) ... asi ju seegi ja boonusena on soovitud ruumi temperatuur, soovitud ajal!
väideti, et 1 kraad madalam temperatuur hoiab kokku ~5% kütust ...

[Rivo]

Alumisel korrusel on mul 5 grupiga vesi-põrandaküte, igas ruumis elektrooniline termostaat ja kollektori peal mootorid, temperatuur püsib +- 1C täpsusega.

Ülemisel korrusel on mehaaniliste termostaatidega radiaatorid, temperatuur püsib samuti päris täpselt.

Katlamajas on katel reguleeritud püsivalt 70C peale ja põrandakütte segisti 35C peale, välistemperatuuri automaatikat ei ole.

Algselt postitas: spark

Algselt postitas: Rivo
Kahtlen sügavalt, et misiganes automaatika suudab kompenseerida gaasi senise 3 kordse ja jätkuva hinnatõusu. :)

seda ei tee ta kindlasi ... aga kui sa kulutad peale seda küttele kõvasti vähem (so. gaasi tarbimine m3-tes väheneb näiteks 30 ... 50%) ... asi ju seegi ja boonusena on soovitud ruumi temperatuur, soovitud ajal!
väideti, et 1 kraad madalam temperatuur hoiab kokku ~5% kütust ...

[spark]

siis sul on peaaegu ...
kui ta veel suudaks automaatselt temperatuuri kah reguleerida (so kui kedagi kodus pole või öösel magades keeratakse temperatuur madalamaks jne.)
aga kui sa ahju tahad nagunii teha,siis pole vast majanduslikult mõtekas, hetkel, elektroonikat ringi tegema hakata ... kui, siis tulevikus, koos päikese- ja tuuleenergia ära kasutamisega

me@ natuke fännab päikese- ja tuuleenergiat ning põhu- ja savimaju :red:

[Cyber]

Kusjuures, mulle on mulje jäänud, et 60 ahjus oleks parem... kõikvõimalikel veekütte asjadel on millegipärast 60 peal mingi märge, et "optimal"... boilerid ja värgid. Mul omal ka ahjul 60 peal säänne märk.

[spark]

see ilmselt selle pärast, et vett ei köetaks liiga kuumaks (energiakulu!) - see eeldab ka õiget radiaatorite kogust (küttepinda) ja tarbevee puhul hävitatakse enamik baktereid, mis tervisele häda teevad

ma hetkel lõpetan, tellisahju teemas muust jamast rääkimise :)

[Mart900]

mina aga alles alustan:P
see 60 optimal on bakteritega väga seotud, tegelikult oleks veel ökom 50 jne aga siis hakkaks vees selline elu kihama et vähe pole.

[suur]

mida kõrgem temp, seda suuremad vahed väliskeskkonnaga ja seda suuremad kaod.

[kaarel]

Ei saa minagi mitte vaiki olla:
See temperatuuri valik on vist seatud sinna bakterite paljunemise ja katlakivi tekkimise vahepeale. Et bakterid ei taha enam 60 juures suurel hulgal paljuneda, kuid katlakivi ei viitsi ka veel tekkida.

Kõigevägevam split meid päästku! :notworthy:

Algselt postitas: Mart900
mina aga alles alustan:P
see 60 optimal on bakteritega väga seotud, tegelikult oleks veel ökom 50 jne aga siis hakkaks vees selline elu kihama et vähe pole.

[miku]

Algselt postitas: Cyber
Kusjuures, mulle on mulje jäänud, et 60 ahjus oleks parem... kõikvõimalikel veekütte asjadel on millegipärast 60 peal mingi märge, et "optimal"... boilerid ja värgid. Mul omal ka ahjul 60 peal säänne märk.

bakterite jms pole sellega miskit pistmist. märksõna: katlakivi, mis hakkab tekkima 55-60C juures. Eeldatakse, et nendes kodukateldes jne ei kasutata spetsiaalselt pehmendatud vett. Seega on see peletis kiire tekima ja nagu teeada, mida paksem katlakivi kiht, seda kehvem soojusvahetus jne jne.

[jannos]

1. http://heatkit.com/html/lopezs.htm
2. http://mha-net.org/docs/committee-repor ... 031202.htm
3. http://www.pyromasse.ca/rccs.html
4. http://www.pyromasse.ca/stcanut_e.html klikkida ka numbrite rivi (1-8)
5. http://www.pyromasse.ca/onroad_e.html
6. http://www.pyromasse.ca/finistere_e.html
7. http://www.pyromasse.ca/fnsavale_e.html
8. http://www.pyromasse.ca/pbf.html
9. http://mha-net.org/docs/v8n2/wildac08f.htm
10. http://mha-net.org/docs/v8n2/v8n2.htm
11. http://mha-net.org/docs/temp/080725k0ppel.htm
12. http://mha-net.org/docs/v8n2/docs/estonia01.htm
13. http://mha-net.org/html/projects.htm
14. http://www.heatkit.com/docs/assembly/custom-schell.pdf
15. http://www.heatkit.com/html/curjob.htm
16 http://www.rumford.com/pictures.html
17. http://heatkit.com/graphics/clients/c-bick12.gif