Saabiklubi mälumäng Jaaniõllele
Ei ole ka mul väga head küsimust, aga proovin siis.
Kes tänapäeval ei teaks, mis on WiFi jm. võimalused traadita ühenduseks. Nüüd on väljas ka 802.11n standard, mis pakub küll suuremat kiirust, kuid samas läbutab täis pea kõik kanalid. Tänapäeval levinud standardid(802.11b/g/n,pisut vähem ka 802.11a) võeti kasutusele sel sajandil, aga traadita ühendus oli tegelikult olemas juba eelmise sajandi lõpus... tõsi, peamiselt ostsid neid seadmeid tol ajal firmad, kuna kodukasutaja jaoks oli hind liiga soolane. Tol ajal loodi ka standard 802.11, mida võib pidada tänapäeva WiFi eelkäijaks, aga oli veel üks standard, mis analoogselt praeguse 802.11n standardiga kogu sagedusriba läbutab. Tõsi, selle läbutamise põhjus polnud tookord kiiruse tõstmine vaid midagi muud. Küsimus ongi mis standardiga on tegemist ja milleks see läbutamine hea oli.
Kes tänapäeval ei teaks, mis on WiFi jm. võimalused traadita ühenduseks. Nüüd on väljas ka 802.11n standard, mis pakub küll suuremat kiirust, kuid samas läbutab täis pea kõik kanalid. Tänapäeval levinud standardid(802.11b/g/n,pisut vähem ka 802.11a) võeti kasutusele sel sajandil, aga traadita ühendus oli tegelikult olemas juba eelmise sajandi lõpus... tõsi, peamiselt ostsid neid seadmeid tol ajal firmad, kuna kodukasutaja jaoks oli hind liiga soolane. Tol ajal loodi ka standard 802.11, mida võib pidada tänapäeva WiFi eelkäijaks, aga oli veel üks standard, mis analoogselt praeguse 802.11n standardiga kogu sagedusriba läbutab. Tõsi, selle läbutamise põhjus polnud tookord kiiruse tõstmine vaid midagi muud. Küsimus ongi mis standardiga on tegemist ja milleks see läbutamine hea oli.
Mu tehniline inglish on kole kehvake.. väljavõte veebist: The OpenAir MAC protocol is CSMA/CA with MAC retransmissions, and heavily based on RTS/CTS, each contention slot contains a full RTS/CTS exchange, which offer good robustness but some overhead. A nice feature of the protocol is that the access point can send all its traffic contention free at the beginning of each dwell and then switch the channel back to contention access mode.
OpenAir doesn't implement any encryption at the MAC layer, but generates Network ID based on a password (Security ID). This provide some security only because Proxim controls the way all the implementation behave (they don't provide a way to synchronise to any network as 802.11 manufacturers do). OpenAir also provide coarse power saving.
OpenAir doesn't implement any encryption at the MAC layer, but generates Network ID based on a password (Security ID). This provide some security only because Proxim controls the way all the implementation behave (they don't provide a way to synchronise to any network as 802.11 manufacturers do). OpenAir also provide coarse power saving.
Ok, loeme cilpkonna vastuse õigeks, teine pool on küll sobivate märksõnadega googeldatav, aga võibolla mitte nii lihtne. Sellele läbutamisele on vähemalt kaks põhjust:
1. Igasugused mürad ja peegeldused segavad tihti ainult ühte sagedust. Sageduse hüppamine(frequency hopping) tagab kehvades oludes parema sidekvaliteedi.
2. Pidev sageduse hüppamine muudab side pealtkuulamise mitte küll päris võimatuks, aga oluliselt keerukamaks.
Btw., enne kui see standard tsiviilkasutusse tuli, on seda kasutanud ka USA sõjavägi just ülaltoodud põhjustel.
1. Igasugused mürad ja peegeldused segavad tihti ainult ühte sagedust. Sageduse hüppamine(frequency hopping) tagab kehvades oludes parema sidekvaliteedi.
2. Pidev sageduse hüppamine muudab side pealtkuulamise mitte küll päris võimatuks, aga oluliselt keerukamaks.
Btw., enne kui see standard tsiviilkasutusse tuli, on seda kasutanud ka USA sõjavägi just ülaltoodud põhjustel.
Tuleb vist nobenäppude voor, aga proovime siiski kellelegi punkti juurde tekitada:
Eestis on linn, mille nimi omab ühes skandinaavia riigi keeles ka konkreetset tähendust. Pisut sarnast nimekuju kohtab samatähenduslikult ka (vähemalt) kahes teise euroopa riigi keeles.
Mis linnaga tegu?
Eestis on linn, mille nimi omab ühes skandinaavia riigi keeles ka konkreetset tähendust. Pisut sarnast nimekuju kohtab samatähenduslikult ka (vähemalt) kahes teise euroopa riigi keeles.
Mis linnaga tegu?
Elva?
rootsi k - üksteist
rootsi k - üksteist
Algselt postitas: cilpkonn
Tuleb vist nobenäppude voor, aga proovime siiski kellelegi punkti juurde tekitada:
Eestis on linn, mille nimi omab ühes skandinaavia riigi keeles ka konkreetset tähendust. Pisut sarnast nimekuju kohtab samatähenduslikult ka (vähemalt) kahes teise euroopa riigi keeles.
Mis linnaga tegu?
Rihtisin sellele, et nimekuju välismaakeelsena, ehk siis Elva on jah see mida silmas pidasin. Oleksin pidanud täpsustama :wall:
Tapa võib KA liigitada tähendust/tõlget omavaks, kuigi tegu on eestikeelse sõnaga
Seekord siis kaarel jätkamas
Ei oska korralikult sõnastada noh :(
EDIT: AndrusFJR, Tapa ei oma nendes kolmes väljapakutud keeles SAMA tähendust...
Pidasin silmas, et Elva, siis Elf ja Eleven tähendavad üht ja sama erineates keeltes.
Tapa võib KA liigitada tähendust/tõlget omavaks, kuigi tegu on eestikeelse sõnaga
Seekord siis kaarel jätkamas
Ei oska korralikult sõnastada noh :(
EDIT: AndrusFJR, Tapa ei oma nendes kolmes väljapakutud keeles SAMA tähendust...
Pidasin silmas, et Elva, siis Elf ja Eleven tähendavad üht ja sama erineates keeltes.
Türgis, Marmarise linnas NASA astronaudi kuju. Nimi sellel astronaudil Jim Reilly. Mees viis Türgi lipu kosmosesse
[Trionic]: 9-5 kapoti all peabki midagi logisema..
[URL=http://www.spritmonitor.de/en/detail/395941.html] [IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG][/URL]
[URL=http://www.spritmonitor.de/en/detail/395941.html] [IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG][/URL]
Pange keegi uus küsimus.. mul ei ole hetkel ühtegi :eureka: peas
[Trionic]: 9-5 kapoti all peabki midagi logisema..
[URL=http://www.spritmonitor.de/en/detail/395941.html] [IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG][/URL]
[URL=http://www.spritmonitor.de/en/detail/395941.html] [IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG][/URL]
-
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 264
- Liitunud: N Sept 13, 2007 10:13
- Asukoht: Saaremaa / Tartu
- Auto: Saab 9-5 Griffin, Saab 9-5 Aero,
Äsja toimunud NATO ürituse varjus küsiks siis sellise küsimuse.
Kui 2008 aastal reastati maailma sõjavägede suuruseid- siis mereväe osas olid esimesed neli USA, Hiina, Venemaa ja..... Mis riik siis oli neljas?
Kui 2008 aastal reastati maailma sõjavägede suuruseid- siis mereväe osas olid esimesed neli USA, Hiina, Venemaa ja..... Mis riik siis oli neljas?
"Horsepower is how hard you hit the wall, Torque is how much of the wall you take with you."
-
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 264
- Liitunud: N Sept 13, 2007 10:13
- Asukoht: Saaremaa / Tartu
- Auto: Saab 9-5 Griffin, Saab 9-5 Aero,
India ja Jaapan mõlemad ilusti top 10-s sees küll...aga neljandast kohast jääb mõlemal veidi puudu.
Vihjeks võin niipalju vast õelda, et piirkond iseenesest õige :)
Vihjeks võin niipalju vast õelda, et piirkond iseenesest õige :)
"Horsepower is how hard you hit the wall, Torque is how much of the wall you take with you."
-
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 264
- Liitunud: N Sept 13, 2007 10:13
- Asukoht: Saaremaa / Tartu
- Auto: Saab 9-5 Griffin, Saab 9-5 Aero,
Täpsemalt siis Lõuna-Korea oli 2008 aastal mereväe suuruselt 4 jah... 56 000 mereväelast
Ivomets jätkab...
Ivomets jätkab...
"Horsepower is how hard you hit the wall, Torque is how much of the wall you take with you."
- ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7617
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
80 keskel, kui saabi mudelivalikusse ilmus classic cabrio, siis saabi inseneride poolt oli taas tehtud miskit erilist, mis saabi teistest selle ajajärgu cabriodest eristas. Mis see oli? Või mida ei olnud?
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.