Ilmselt nagu teil kõigil, on ka minu mõtted juba kevades. Plaan soetada omale rullsuusatamise varustus. Jagaga kogemusi, kellel on!? Olen näinud väikese ja suure rattaga, selliseid mille ratas liigub kahtepidi ja ka sellist, millel ratas tagasi ei liigu.
Kas suurema rattaga kannatab sõita ka kusagil pehmemal teel (kõvem metsatee, peenkruus)? Mille järgi rullsuusa pikkust valida... neid ka tiba erinevaid?
Kui kellegil on kogemusi, oleks tänulik!
Rullsuusatamine
Kogemust pole aga targutan ikka. Need, millel "ratas tagasi ei liigu" on klassikasammu jaoks, teised vabastiiliks. Vaata oma teed ja nende liiklustihedus üle, et kas sa vabastiili sammuga üldse mahud teiste liiklejate vahele normaalselt ära. Arvesta et asfaldisse pead keppe väga konkreetse liigutusega "rammima", sellist lõdva sammuga sõitu, nagu lumel saab teha, asfaldil ei saa. Isegi keskmise rulluisutaja kiirus tõuseb aeglasemate kaasliiklejate jaoks kaunis ohtlikule tasemele. Keppidega hoogu lükates peaksid kindlasti piduritega (takistatud veeremisega) suuski kasutama.
kuna lumega ma sõidan ainult klassikat, siis ilmselt jätkan rullidega sama. Aga just huvitab väikeste ja suurte rataste erinevus.... kui palju seal annab erinevate pinnastega mängida või on mõeldud mõlemad asfaldile.
Seoses AndresV kommentaariga tekkis veel üks küsimus. Huvitav, kas suvega rikub kepi otsad ära ka, kui kasutada samu keppe suvel ja talvel.
Seoses AndresV kommentaariga tekkis veel üks küsimus. Huvitav, kas suvega rikub kepi otsad ära ka, kui kasutada samu keppe suvel ja talvel.
-
Cyber
- Täiesti Mõttetu Mölaööbik
- Postitusi: 14292
- Liitunud: K Mär 03, 2004 9:25
- Asukoht: Tallinn
- Auto: 9000 '96, V70 '03
- Kontakt:
üks kiire artikliotsing
Ka kepid on samad, kuid suveks tasub otsikud vahetada kulumiskindlamate teravike vastu, mis peavad asfaldil sõites vastu mitu hooaega.
...
Kindlasti tuleks endale selgeks teha, kus kavatsetakse sõitma hakata, sest mida kõvemate ja väiksemate ratastega on rullsuusad, seda ebamugavam on nendega krobelisel teel sõita.
Mida väiksema diameetriga on rullsuusa rattad, seda lihtsam on nendel tasakaalu hoida, kuid seda kiiremini need ka kuluvad. Kuigi enamik rullsuuski eeldavad sõiduks siledat kõvakattega teed, sobivad mõned mudelid ka pinnatud asfaldil, kruusateedel või isegi metsa vahel veeremiseks.
[Kaarel]: Ka pealtnäha süütu vikatiga memm kuskil tee ääres võib olla Aero omanik...
-
SeekordJaak
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 123
- Liitunud: T Mär 29, 2005 14:47
- Asukoht:
- Auto:
Rullsuuskadel on neli põhilist valikut: A) vabatehnika või B) klassikasamm ja C) asfalt või D) siledam kruusatee. Klassikaomadel veereb ratas vaid ühes suunas. Väikeserattalistega saab sõita ideaalsel asfaldil, suurema diameetriga ratastega ka konarlikumal. Kruusateedele tehakse ka õhkrehvidega "rollereid". Need on vaiksemad ja veidi jalasõbralikumad. Hinnad on mu meelest põhjendamatult kõrged, aga eks kitsa ringi kaubaga on ikka nii.
Muide, ka korralik pika raamiga rulluisk asendab esmaproovijale neid sileda asfaldi uisustiili suuski. Tõsisema harrastussoovi korral vast mitte.
Kuna jalatald jääb maapinnast üsna kõrgele, vajad ka pikemaid keppe. Praegust poodide kepiotsavalikut ei oska kommenteerida, kui ise lasin kunagi keppidele pobediidist teravikud keevitada, muidu polnud asfaldil võimalik teravikku pidama saada.
Aga eks ostes tuleb leida pädev müüja ja temaga koos parim lahendus leida.
Vene ajal olid suurte õhkrehvidega maastiku- ja täiskummist ratastega igavesti laiad ja rasked klassikarollerid. Kuna uisutehnikale polnud tol hetkel midagi saada, tegin päris suuskade keskosast ja rulluisu ratastest endale ise rollerid. Tulemus oli üllatavalt kerge ja jäik ning täiesti pidas vastu!
Muide, ka korralik pika raamiga rulluisk asendab esmaproovijale neid sileda asfaldi uisustiili suuski. Tõsisema harrastussoovi korral vast mitte.
Kuna jalatald jääb maapinnast üsna kõrgele, vajad ka pikemaid keppe. Praegust poodide kepiotsavalikut ei oska kommenteerida, kui ise lasin kunagi keppidele pobediidist teravikud keevitada, muidu polnud asfaldil võimalik teravikku pidama saada.
Aga eks ostes tuleb leida pädev müüja ja temaga koos parim lahendus leida.
Vene ajal olid suurte õhkrehvidega maastiku- ja täiskummist ratastega igavesti laiad ja rasked klassikarollerid. Kuna uisutehnikale polnud tol hetkel midagi saada, tegin päris suuskade keskosast ja rulluisu ratastest endale ise rollerid. Tulemus oli üllatavalt kerge ja jäik ning täiesti pidas vastu!
Tänud põhjaliku vastuse eest! Ei osanud ise sellega rehkendada, et rulliga olen kõrgemal kui suusaga ja kepid võiks sellevõrra pikemad olla.
Rullsuuskadel on neli põhilist valikut: A) vabatehnika või B) klassikasamm ja C) asfalt või D) siledam kruusatee. Klassikaomadel veereb ratas vaid ühes suunas. Väikeserattalistega saab sõita ideaalsel asfaldil, suurema diameetriga ratastega ka konarlikumal. Kruusateedele tehakse ka õhkrehvidega "rollereid". Need on vaiksemad ja veidi jalasõbralikumad. Hinnad on mu meelest põhjendamatult kõrged, aga eks kitsa ringi kaubaga on ikka nii.
Muide, ka korralik pika raamiga rulluisk asendab esmaproovijale neid sileda asfaldi uisustiili suuski. Tõsisema harrastussoovi korral vast mitte.
Kuna jalatald jääb maapinnast üsna kõrgele, vajad ka pikemaid keppe. Praegust poodide kepiotsavalikut ei oska kommenteerida, kui ise lasin kunagi keppidele pobediidist teravikud keevitada, muidu polnud asfaldil võimalik teravikku pidama saada.
Aga eks ostes tuleb leida pädev müüja ja temaga koos parim lahendus leida.
Vene ajal olid suurte õhkrehvidega maastiku- ja täiskummist ratastega igavesti laiad ja rasked klassikarollerid. Kuna uisutehnikale polnud tol hetkel midagi saada, tegin päris suuskade keskosast ja rulluisu ratastest endale ise rollerid. Tulemus oli üllatavalt kerge ja jäik ning täiesti pidas vastu!
Tänud pakkumast aga mul on olemas mingid vanemad kepid, mis on pikemad. Nendel pean käepideme uue vastu vahetama aga muidu korralikud.
Kui sa tahad mul on umbes 190cm kepid olemas,hiljem võin täpse mõõdu ja fotod anda.
Kasutasin ühe suve jooksul ehk 10 korda.