Tere!
Olen Tallinna Tehnikakõrgkooli neljanda kursuse tudeng Autotehnika erialal ja minu lõputöö teemaks on „Keskkonnasäästlik sõiduki taaskasutus“. Minu lõputöö käsitleb kasutuselt kõrvaldatud sõidukite keskkonnasõbralikku käitlemist ja üritan töös lahata kõiki punkte alates seadusandlusest kuni kasutatud varuosade müügini. Viimane neist ongi ju kõige keskkonnasõbralikum käitlemisviis sest see ei nõua ümbertöötlemist. Antud küsitlus on osa minu lõputööst.
Olen koostanud küsimustiku saamaks teada autohuviliste, autoparkide haldajate, remonditöökodade ja ka margiesinduste arvamusi ja hoiakuid varuosadesse ning auto remontimisse. Juhin tähelepanu, et olen küsitlust kokku pannes mõelnud just nendele varuosadele, mis ei puuduta sõiduki korralist hooldust ja nn kuluosi (filtrid, õlid, piduriklotsid, -kettad, rihmad, rooliotsad....). Samuti ei kehti antud küsimustik kehtiva tehasegarantiiga autode puhul, milledel on garantii säilimiseks nõutud ainult margiesinduse teenindus originaalvaruosadega.
Märkige Teie arvates õige vastus punktiga, pärast igat küsimust ootan Teid aktiivselt kommenteerima ja põhjendama enda valikuid. Vea tekkimisel soovitan põhjalikult lugeda küsimust!
Küsimustik asub SIIN. Sportlikkuse mõttes võib esimese küsimuse kommentaari lisaks kõigele muule märkida ka auto(de) margi(d), mudeli(d) ja mootori(d) (laia tarbe autod / haruldased autod).
Küsitlus on anonüümne, vastuseid näeb ainult ankeedi koostaja. Vastamisele kulub maksimaalselt 5 minutit.
Vastuseid ootan kuni 6.maini. Kokkuvõtte laekunud tulemustest avaldan maikuu teises pooles aadressil: http://www.alphex.ee/index.php/autovaruosadeuuring
Loodan, et tegin teema õigesse kohta!?
Ette tänades,
Laury Karu
e-mail: laurykaru@gmail.com
PALUN AUTOSÕPRADE ABI!
Kommentaarikast oli hea, sest eriti viimase juures puudusid nii mõnedki tegelikud põhjused. Ja mis ma sinna kirjutasin:
"Siin muide on veel olulisi põhjuseid. Üks on hind, st jupimüüja võib küsida suhteliselt kallist hinda, teiseks kui ise ei suuda külge panna, siis normaalsem töökoda võib keelduda, sest kes garanteerib, et kui auto laiali, siis jupp ikka sobib. Kui ei sobi, kes teise jupi toob, kulud kannab, tööaeg jookseb, kes maksab? Üldiselt ka töö kallim kui ise oma jupiga lähed jne. Sellised on pigem probleemid."
"Siin muide on veel olulisi põhjuseid. Üks on hind, st jupimüüja võib küsida suhteliselt kallist hinda, teiseks kui ise ei suuda külge panna, siis normaalsem töökoda võib keelduda, sest kes garanteerib, et kui auto laiali, siis jupp ikka sobib. Kui ei sobi, kes teise jupi toob, kulud kannab, tööaeg jookseb, kes maksab? Üldiselt ka töö kallim kui ise oma jupiga lähed jne. Sellised on pigem probleemid."
Kogu selle autode varuosanduse taaskasutuse peale tekkis selline küsimus(ed), seoses CO2 taseme vähendamise võidujooksuga maailmas, kuid samas käib IMHO räme loodusressursside (ja ka tarbija raha) raiskamine läbi varuosade müügi
(võibolla on keegi selle uuringu juba teinud – või tahab tulevikus teha)
Ehk siis minu küsimus oleks selline. Kui palju tekitatakse CO2-d ja raisatakse loodust selle peale, et autotootjad pakuvad varuosi komplektsete sõlmedena, kus mõne väikse detaili kuludes tuleb vahetada välja suur sõlm (rahaühikust pigem ei räägiks ...)?
Ja kui palju ikka säästab / reostab tänapäeva „nn pappauto“ vana „rauast autoga“ võrreldes tegelikult loodust.
Elamuehituses arvestatakse hoone ehitamisel selle elueaga ja ökoehituste puhul ka „rohelise jalajäljega“. Samas tundub, et autoehituses aetakse taga ainult mootorist tulevat CO2 hulka.
Autodel peaks olema mingi loogiline ressurss, läbisõit, mingi arv kilomeetreid ... näiteks 300 000km
Kere poolest on see paika sätitud aastad rooste garantiiga ... enamikul sinna 8...10 aasta kanti.
Samas on mingid detailid sõlmed jne. määratud vähem kestma ... ainult garantii lõpuni
Paar näidet mida tean.
Audi „eluaegse õliga“ automaatkäigukastid, kus kasti eluiga saab läbi millalgi peale 150 000km läbimist - Tuleb hankida uus kast, või siis vana kuidagi remontida.
Subaru ja Mercedese kardaanid, kus laagripukki ei saa eraldi vahetada tuleb osta terve kardaan – mõned kilod metalli sulatusahju.
Enamikel tänapäeva autodel (tavalistel sõiduautodel) tuleb koos šarniiriga vahetada ka õõtshoovad jälle mõni kilo metalli sulatusahju,
Ilmselt on neid näiteid palju.
Edit: vastatud ka küsimustele.
(võibolla on keegi selle uuringu juba teinud – või tahab tulevikus teha)
Ehk siis minu küsimus oleks selline. Kui palju tekitatakse CO2-d ja raisatakse loodust selle peale, et autotootjad pakuvad varuosi komplektsete sõlmedena, kus mõne väikse detaili kuludes tuleb vahetada välja suur sõlm (rahaühikust pigem ei räägiks ...)?
Ja kui palju ikka säästab / reostab tänapäeva „nn pappauto“ vana „rauast autoga“ võrreldes tegelikult loodust.
Elamuehituses arvestatakse hoone ehitamisel selle elueaga ja ökoehituste puhul ka „rohelise jalajäljega“. Samas tundub, et autoehituses aetakse taga ainult mootorist tulevat CO2 hulka.
Autodel peaks olema mingi loogiline ressurss, läbisõit, mingi arv kilomeetreid ... näiteks 300 000km
Kere poolest on see paika sätitud aastad rooste garantiiga ... enamikul sinna 8...10 aasta kanti.
Samas on mingid detailid sõlmed jne. määratud vähem kestma ... ainult garantii lõpuni
Paar näidet mida tean.
Audi „eluaegse õliga“ automaatkäigukastid, kus kasti eluiga saab läbi millalgi peale 150 000km läbimist - Tuleb hankida uus kast, või siis vana kuidagi remontida.
Subaru ja Mercedese kardaanid, kus laagripukki ei saa eraldi vahetada tuleb osta terve kardaan – mõned kilod metalli sulatusahju.
Enamikel tänapäeva autodel (tavalistel sõiduautodel) tuleb koos šarniiriga vahetada ka õõtshoovad jälle mõni kilo metalli sulatusahju,
Ilmselt on neid näiteid palju.
Edit: vastatud ka küsimustele.