Karburaatori tuunimine

#1

Küsiks jällegi -

Saab 90 töötab mul kenasti peale mitut aastat seismist. Ainsaks suuremaks paheks saan panna seda, et kütusekulu on suur - 10L/100-le kui enamus on maanteesõitu ja pikad otsad.

Siitkohast tekib küsimus, et mida ja kuidas kruttima hakata ja esitan pildiga küsimuse.

Mis kruvi see on? Ma ei saa selle otstarvest siiamaani aru ja olen ka manuali mitu korda sirvinud. Reaalsus on see, et selle kruvi asend sisse-välja muudab tühikäigu pöördeid. Aga tühikäigu reguleerimise jaoks on ometi ju teine kruvi. Mul on kaks karbussi ja ühel loksus see kruvi nii palju seal sees, et oli tunda, kuidas õhku pressis välja.

Küsimus ongi - mis kruvi ja mis asendis ta olema peaks?

Lisatud failid

Hiiglane · #2

Kui ma nüüd ei eksi, siis ühest reguleerib tühikäiku ja teisest COd. Ehk on see pilt abiks.

Hiiglane

Lisatud failid

vulkanus · #3

Sellel karbussil keeratakse co-selle sinise korgi alt spets võtmega(võib ka ise torust teha)
ja see märgitud ots pilldil on lihtsalt pime.
Üldiselt on nii selle karbussi, kui ka kõigi teiste karpadega. Kui ikka täpselt ei tea, las keegi teeb asja korda või vähemalt õpetab kuidas teha.
Kui vaja nõu helista 56562458 ise teha ei taha enam ,aga juppe veel vedeleb niiet, kui vaja võid mult jupid omale saada.

S9K · #4

Nõela kõrgust reguleerid korgi alt?

#5

Eks karpadega on sättimist jah aga ma tahan ise korda teha. Masin enda poolt tükkideks võetud, keevitatud ja kokku lapitud, küll selle karpa ka korda saab.

Kui see näidatud kruvi on "pime", siis ma võin selle tuimalt kinni keerata ja tühikäiku vaid tühikäigu enda kruvist reguleerida? Tundub mulle loogiline. Praeguses olukorras on kaks kruvi, kust tühikäiku saab keerata ja seda on liiga palju. Asi peab olema lihtne.

Mootor ise töötab hästi, läheb korralikult pöördesse, ei jõnksuta ega midagi. Aga lihtsalt imeb seda benssu kuhugi.

#6

Ma hiljem raamatust vaatan, mis ja kuidas ja kirjutan.
Kui selle karpa korralikult käima saad, siis maanteel peaks kütuse kulu olema 7 kanti. Kasutaja pilvepanaan sellise masinaga uhanud kümneid tuhandeid eesti ja leedu vahel. Ja muudkui kiitis.
kruvi, mis läheb vastu hoovastikku on pöörete kruvi.

edit: co2 reg kruvi ehk segukruvi on ujuki põhja all.

janek555 · #7

Üks neist kahest punasest sõitis samuti neli aastat kuluga 7/l sajale.

#8

Üks neist kahest punasest sõitis samuti neli aastat kuluga 7/l sajale.

Sõitis teine mootor valge korgiga karbussiga (uuema tüübi karbuss). Ma alguses panin selle valge karbussi ka peale aga jättis vahele ja puterdas - soov oli kohe järgmine hommik ülevaatusele sõita, seega ei hakanud väga pikalt mõtlema, viskasin vanema tüübi karbussi peale ja kõik oli klaar. Eks see oli karbussi sättimise värk aga tol hetkel oli rutt takus.

Kas keegi teab, kas nende kahe karbussi vahel on tehniliselt mingit erinevust, mis võiks kütusekulu erinevuses realiseeruda? Uuema tüübi oma (pealt lame) kohta olen leidnud netist, et peamine põhjus selle arendamiseks oli parem käivitumine külmade ilmadega. Sellest johtuvalt tean, kumma peale hakkaksin oma energiat suuremalt rakendama.

Lisatud failid

janek555 · #9

Vaatan,et kummipadi karpa ja kollektori vahel on praguline, kas see ikka peab õhku?

#10

Ma olen seda kummipatja igatpidi uurinud mitu korda, tundub, et tal ei ole mingit pragu, mis sissepoole ulatuks. Kahjuks ei ole teist võtta.

saabimart · #11

Nõela kõrgust kaevus regullid jah selle sinise korgi alt. Vulkanuse kirjeldus oli kõige täpsem.
Ujuki kambri alt vaevalt sul co regull toimub, kuigi jah oli ka algusaastatel selline variant olemas. Ehk siis mitte nõela ei keeranud vaid kaevu kõrgust sealt ujuki kambri alt poldist. Soomlased kutsusid sellist karbussi. ''tuleohtlik'' ja ilmselt põhjusega. Ise panin ka ühe sellise kokku ja kuna seal oli mitu O-rõngast ning ühtegi uut polnud sinna panna, siis lappasin vanadega kokku. No jooksis nagu mahlakask. Aga erinevalt kasemahlast süttib bensiin ikka kordades paremini;)

Häda on nende vanade karbussidega küll. Võllid on kulunud, kaevud ja nõelad, ujukikambri klapp ei pea-no nimekiri pikk. Ja kuna need osad kulunud ja võib lisaõhku imeda, siis raske seda tööle saada korralikult. leidsin isegi mingi Saksamaa firma, kust saab osi, aga hirmus kallid tundusid.
Tehniliselt pole vahet: Stromberg(sinise korgiga) või Pierburg(see lameda pealaega). Viimased 900-sed tulid tõesti selle Pierburgiga välja ja ise olen ühe sellisega sõitnud ka. Ega see ka ideaalselt ei töötanud, aga bensukulu oli nagu väiksem.

Karbussi remondib Raimond Tuisu tänaval Tallinnas. Ega neid karpamehi enam eriti leida pole.

Kui mingit kirjandust vajad-võin ka otsida. Seal on neid ka mitut erinevat modifikatsiooni-ise olen neid mitmeid näinud-põhimõte muidugi sama. Külmkäivitust on mõnel ratsitud ja lihtsamaks tehtud visates osa juppe põõsasse. Janek märkis õigesti, et vaata see kumm üle ja teine asi-seal sinise korgi all peaks õli ka olema..

skyline · #12

Ma olen seda kummipatja igatpidi uurinud mitu korda, tundub, et tal ei ole mingit pragu, mis sissepoole ulatuks. Kahjuks ei ole teist võtta.

Seda pilti vaadates ei usu, et sellel padjal sealt seestpoolt head pilti saaks avaneda. Imestan kui hetkel muidu käib mootor kenasti.
Omal karburaatori kummipadjaga olemas 2a tagune põnev kogemus teist marki auto pealt, nimelt Škoda Felicia. Sel hakkas mõranenud padja tõttu tühikäik ära kaduma, kütusekulu oli ka 1,3 40 kw mootoriga 9 sajale siis :). Päris "põnev" oli iga päev foori all teele jääval tõusul korraga hoida peal pidurit ja gaasi ja siis teha akrobaatikat, et käik sisse saada ja kohalt minema ka minna. Leidus õnneks meistrimees, kes oli omal ajal Škoda esinduses töötanud ja see käskis mootori käima panna ja nii kui padja peal karpat väänas oli pilt kohe selge, et padi pekkis ja sai sealt lisaõhku. Padi vahetatud ja sai kõik korda.
Ehk mina ei välistaks ka seda patja probleemi ühe allikana, kuigi kui pöördesse läheb kenasti ja tühikäik korralik, siis ehk padi pole peamine põhjus, küll aga võib olla kaaspõhjus.

S9K · #13

Lisan ka loo karburaatori padjast. VAG grupp jällegi, Audi 80. Ühel mehel oli see padi puhta katki. Ütles, et vahepeal hüppab karpa pealt maha, siis tuleb peale tagasi tõsta ja saab edasi sõita. True story.

#14

See kummipadi mul kripeldab küll, kui aus olla. Kontrollisin täiesti üle, lasin ka teistel vaadata. Seest mingeid pragusid ei tuvastatud. Hiljem, kui karpat vahetasin, vaatasin veel üle. Aga reaalsus on see, et neid pragusid on kummipadja igal küljel. Õnneks tundub, et võimalus avaneb ka uus padi saada, tänud kaasfoorumlasele pakkumast!

Käisin just sõitmas pikemat tiiru ja karpat sättimas. Sõitsin oma 15km mootori soojaks, siis jäin seisma ja sättisin. Tundub, et kuskilt mingi lisaõhk ikkagi peab tulema. Ma saan mootori tühikäigul 850 pöörde peale enam-vähem küll ja püsib aga tühikäigul mootorit kuulata, siis potsumine pole ühtlane. Mingitel hetkedel tundub, et justkui jääks mats vahele, summutist kuulates on eriti selge, et jätab justkui vahele, ei ole selline ühtlase intervalliga potsumine. Mina oma kõrvaga liigitaks selle praegu lisaõhu kaela, süütemoment sai stroboga paika sätitud (mis ei garanteeri mitte midagi). Aga hakkas praegu paremini tööle küll, just madalatel pööretel liikudes võis enne olla mingi lünk sees, kus jõudu polnud korralikult ja alles kõrgema pöörde saabudes hakkas tirima.

Õnneks on üks karpa. Ma olen seda pidu teinud sikliga kahte karpat omavahel sünkrooni ajades, see oli väga tore.

#15

Jätkan teemat, sest teema on aktuaalne :)

Olen kasutajalt "Hiiglane" saanud uue karburaatori. Samuti lameda peaga pierburg, neid on mul nüüd 2.
Mootor töötab väga hästi uue karpaga aga segu on rikas - sumpsist tulev suits on konkreetse bensu haisuga. Kütusekulu on ka nii 9-10 maanteel ikkagi. Seega mõtlesin, et sätin siis segukruvi veidi "lahjema" peale. Aga kui mootori soojaks sõitnud olin ja tee ääres põksus, siis jäingi lolli näoga vahtima. Kus on kruvi, mida keerata! Ainuke, mida regullida saab, on gaasihoovastik, ehk tühikäigu pöördeid. Aga segukruvi mina küll ei leia. Panen pildid, ehk keegi on targem, kui mina.

Ainukene keeratav kruvi on see suur kollane keset kollektorisse suubuvat otsa. Aga see tundub seesama "pime" olevat, mis teisel karpal.

Lisatud failid

#16

Ise küsin ise vastan.

Leidsin sellise huvitava lingi, mis mulle mõtteainet pakub ja ka võimaliku lahenduskäigu segu rikkuse muutmiseks:

http://www.howacarworks.com/fuel-systems/adjusting-a-stromberg-carburettor

#17

Segukruvi sellel karpal kambri põhja all.
Testisin ja minul oli segu ikka väga lahja peal. Pidin palju kruttima. Lõpuks sain paika. Vahetasin ära kogu mootori vaakumvoolikuringi.
Hetkel läheb ilma tooreta tööle, korraks võib-olla alguses on pöörded maas, annad korraks gaasi ja kohe enam-vähem. Toorest tõmbama ei pea. Ja ei jäta vahele ega ei jukerda, nagu mul enne külma mootoriga oli.

Lõin kõik bensutšekid kokku - mul oli 9,7l/100km ja enamus maanteesõitu. Seda siis tubli 4500 kilomeetri kohta, mis ma 90-ga tallanud olen maikuust alates.
Täna paak täis ja pikem sõit nädalavahetuseks ees. Kas ja kui palju kütusekulu langeb, raporteerin juba mõne päeva pärast.