Sai avastatud tänu sõbrale, et on olemas selline raamat:
Juri Kotijev "Välismaa autod". Enda tutvustamiseks kasutab härrasmees käibefraasidena midagi taolist - "olen töötanud mitu aastat välismaal autoremonditöökojas ja kõikvõimalikke autosid parandanud, võtan kokku erinevate välismaal levinud autode head ja vead". Natukene veel lugedes saab aru, et härra on töötanud Inglismaal ning kuna raamatu väljalaskeaasta on 1993, siis tõepoolest - nimi Välismaa Autod on raamatule igati kohane kuna enamus raamatus kirjeldatud liikuritest polnud ühe keskmise idaeurooplase silm veel mitte näinud.
Eks ta jagab erinevad autod klassidesse ja kiites ühte laidab teist. Ja vastuolulisusi leiab sellest raamatust hulgaliselt juba peale poolt tundi lugemist. Kui ühe auto all ta laidab seda autot sest tal on peal MacPhersson tüüpi vedrustus ja see tähendab, et see kõik on odav ja sitt, siis teise auto puhul kiidab mugavust ja juhitavust just MacPherson tüüpi vedrustuse tõttu!
Aga see selleks. Eks ma jõuangi nüüd selle jutu pointini, mis on väljavõte klassikutesõpradele. Eks lugege ja hoidke peast kinni, tulemas on midagi meeliülendavat. Ma ei hakka omapoolsete kommentaaridega seda rikastama hetkel.
Välismaa autod
Igavesti tore lugemine 
Kas kogu raamat on huumori võtmes kirjutatud?
Kas kogu raamat on huumori võtmes kirjutatud?Kusjuures ei ole. Kui loed audi või viiese bemmi kohta, siis tundub, et neist paremaid autosid polegi loodud ja Moosese enda käed on liinitöölisi juhtinud teel parema tuleviku poole!
Mis ma unustasin mainimata, on see, et ajastule kohaselt Juri selgitab iga auto kohta, kuidas saaks asendada varujuppe Vene tehnikalt laenatud osistega. Kepsusaaled, kolvirõngad, puksid jne. Et reaalselt ja ausalt selgitabki, kuidas Mercedesele Niva pukse või mootoripatja saab kasutada! Eks tänapäeval, kus jupid kõik saadaval, tundub selline mõttelähenemine tragikoomilisena kuid nõukogude defitsiitsuses polnud teps mitte seda.
Soovitan raamatut aga soojalt. Seal on palju head lugemist ja pühapäevaõhtuse talvekaamose ning sooja kakao kõrvale äraütlemata mõnus lugemine.
Mis ma unustasin mainimata, on see, et ajastule kohaselt Juri selgitab iga auto kohta, kuidas saaks asendada varujuppe Vene tehnikalt laenatud osistega. Kepsusaaled, kolvirõngad, puksid jne. Et reaalselt ja ausalt selgitabki, kuidas Mercedesele Niva pukse või mootoripatja saab kasutada! Eks tänapäeval, kus jupid kõik saadaval, tundub selline mõttelähenemine tragikoomilisena kuid nõukogude defitsiitsuses polnud teps mitte seda.
Soovitan raamatut aga soojalt. Seal on palju head lugemist ja pühapäevaõhtuse talvekaamose ning sooja kakao kõrvale äraütlemata mõnus lugemine.