Kohalt teise käiguga (split)
< splitt sellest müügiteemast >
Natukene OT, aga kui just haagist ei vea või ainult täis autoga ei sõida, siis ei oskaks ise klassiku puhul esimest käiku niiväga taga igatsedagi, arvestades ülekandeid saab minna kohalt ka teisega... Ja pole klassik sugugi ainus, millel esimene on mõeldud rohkem aeglusti ülekannetele vastavaks, mitte igapäevaseks kasutamiseks ja ringisõitmiseks.
Natukene OT, aga kui just haagist ei vea või ainult täis autoga ei sõida, siis ei oskaks ise klassiku puhul esimest käiku niiväga taga igatsedagi, arvestades ülekandeid saab minna kohalt ka teisega... Ja pole klassik sugugi ainus, millel esimene on mõeldud rohkem aeglusti ülekannetele vastavaks, mitte igapäevaseks kasutamiseks ja ringisõitmiseks.
- ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7617
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
Algselt postitas: krss
Natukene OT, aga kui just haagist ei vea või ainult täis autoga ei sõida, siis ei oskaks ise klassiku puhul esimest käiku niiväga taga igatsedagi, arvestades ülekandeid saab minna kohalt ka teisega... Ja pole klassik sugugi ainus, millel esimene on mõeldud rohkem aeglusti ülekannetele vastavaks, mitte igapäevaseks kasutamiseks ja ringisõitmiseks.
mis jutt see on?
pole kunagi tundnud, et 1 käik mõtetu oleks. ei lähe teisega kuhugi, kui ei libista korralikult. nii arvan ma.
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.
Khmm, klassiku mootoril, isegi 16-klapilisel peaks veel olema allotsas nii palju väänet, et kohalt minnes ei pea teise käiguga gaasipedaali puutumagi, mingist pikast libistamisest rääkimata. Aga võibolla on ka klassik-Saabidel nii paljude erinevate ülekannetega neid viiekäigulisi kaste, et see teisega kohaltminek õnnestub vaid väheste kastitüüpide puhul...
Eks ta läheb täiesti rahulikult ära paigalt ka 3. käiguga, aga sidurist saab niimoodi teise käiguga startides väga kähku jagu.
Kui too on see sama jõgeva auto siis see on mõtekas jah juppeks müüa sest et tal kere ka paras mäda. juba aasta tagasi oli mäda ja vaevalt praegu paremaks on läinud.
Kui too on see sama jõgeva auto siis see on mõtekas jah juppeks müüa sest et tal kere ka paras mäda. juba aasta tagasi oli mäda ja vaevalt praegu paremaks on läinud.
Imelik väide, kui teise käigu ülekanded on peaaegu samad mis mõnel teisel autol esimese käigu ülekanded, ja mootoril on väänet allotsas nii palju, et kohalt saab minna tühikäigupööretel, saab sidur igal juhul vähem koormust kui "keskmise inimese käes" mingi suvaline kiirendus linnas, kus antakse gaasi kohalt minnes siduri libistamise ajal. Ma tahtsin väita vaid seda, et (vähemalt osade) klassikute kastide esimene käik on nii aeglane, et sellega kiirust nagu koguda ei saagi (mõeldud haagise vedamiseks, nagu ka Volvo sõiduautodel, enamikel kaubikutel jne esimesed käigud). Ja kuna vääne lubab minna kohalt madalatel pööretel (kui pole momenti, siis ei lubaks, siis oleks vaja anda rohkem gaasi ja see teeks juba ka sidurile haiget rohkem), siis ei saa ka nii sõitmine kuidagi sidurit kahjustada. Ehk siis terve maailm sõidab ju kaubikutega niimoodi, kaubiku mootoril/ülekannetel üsna sarnased parameetrid, kestavad enne sidurivahetust isegi kauem kui keskmise Saabi eluiga üldse kokku tuleb...
Algselt postitas: krss
Ehk siis terve maailm sõidab ju kaubikutega niimoodi, kaubiku mootoril/ülekannetel üsna sarnased parameetrid, kestavad enne sidurivahetust isegi kauem kui keskmise Saabi eluiga üldse kokku tuleb...
Klassik ei ole kaubik! Kaubikutel ja veoautodel on aeglane esimene käik taotluslik ja loogiline. Esimest korda kuulen, et sõiduautode puhul kohalt teisega võetakse. Selge see, et sidur saab teisega startides oluliselt rohkem koormust kui esimesega. Tavastardis esimesega võttes ei ole seda väänet nii palju, et siduri libisema võtaks.
-
- Täiesti Mõttetu Mölaööbik
- Postitusi: 14295
- Liitunud: K Mär 03, 2004 9:25
- Asukoht: Tallinn
- Auto: 9000 '96, V70 '03
- Kontakt:
Peaülekande vahe.
Number kujul "GMxxxx " peab olema kasti peal. Kolmanda X-i koha peal number 4-8. Mida suurem number, seda kiirem ülekanne. Turbodel tavaliselt 7. Aga leidub ka 8-t, mille lõppikiirus peaks klassiku koha pealt suht ulme olema..:) kuhugi 230-240 kanti, ehk isegi pisut peale..:freak:
Number kujul "GMxxxx " peab olema kasti peal. Kolmanda X-i koha peal number 4-8. Mida suurem number, seda kiirem ülekanne. Turbodel tavaliselt 7. Aga leidub ka 8-t, mille lõppikiirus peaks klassiku koha pealt suht ulme olema..:) kuhugi 230-240 kanti, ehk isegi pisut peale..:freak:
Algselt postitas: janek555
järelikult on olemas erinevate ülekannetega kaste.
Klassikuga teise käiguga kohalt võtmine on ikka üks paras nöök. Teepealt hädapärast tuleb ära aga igapäevane kasutamine, kuidagi valus oleks piinata oma masinat niimodi. Päris traktori väänet tal ju ei ole.
Eelnevatega nõus, kasutan ikka esimest.
Teist käiku siis, kui valgusfoori taga hakkab kohe-kohe roheline süttima ning mingisugunegi hoog autol veel sees on foorile lähenedes. Samuti siis, kui liigud kallaku peal autorodus ja vaja edasi liikuda.
Ja kui ma oleksin auto (classik) siis ma ütleksin, et mulle see paigalt teisega minemine ei istu.
Küss nagu aru saan ei ole ju selles kas saab minema või mitte, vaid pidevas kasutamises.
Teist käiku siis, kui valgusfoori taga hakkab kohe-kohe roheline süttima ning mingisugunegi hoog autol veel sees on foorile lähenedes. Samuti siis, kui liigud kallaku peal autorodus ja vaja edasi liikuda.
Ja kui ma oleksin auto (classik) siis ma ütleksin, et mulle see paigalt teisega minemine ei istu.
Küss nagu aru saan ei ole ju selles kas saab minema või mitte, vaid pidevas kasutamises.
Algselt postitas: krss
Natukene OT, aga kui just haagist ei vea või ainult täis autoga ei sõida, siis ei oskaks ise klassiku puhul esimest käiku niiväga taga igatsedagi, arvestades ülekandeid saab minna kohalt ka teisega... Ja pole klassik sugugi ainus, millel esimene on mõeldud rohkem aeglusti ülekannetele vastavaks, mitte igapäevaseks kasutamiseks ja ringisõitmiseks.
Haige jutt.Kas eesootav sidurivahetus tuleks piisavalt odav,et sellist käitumist masinaga promoda.
Tundub,et jälle pole millegist TEEMAT tekitada isandal.
Saabidega seotud voodoo ja -abi
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989
Kusjuures isa harrastas oma Ford Transiti kaubikuga üksvahe sellist lolli stiili, et läks teise käiguga kohalt ära linnas oma laiskuse pärast. (ta sõitis suht väikese koormaga tavaliselt) Sellest hoolimata lendas sidur paari kuuga laiali.
Ma kusjuures veel rääkisin ka aga no mis sa vana autojuhiga ikka vaidled - ütles, et dislal momenti küll madalalt, et pole vahet mis krdi käiguga jne...
Vat see sama moment selle siduri ära tappiski :eureka:
Ma kusjuures veel rääkisin ka aga no mis sa vana autojuhiga ikka vaidled - ütles, et dislal momenti küll madalalt, et pole vahet mis krdi käiguga jne...
Vat see sama moment selle siduri ära tappiski :eureka:
Algselt postitas: Trionic
Haige jutt.Kas eesootav sidurivahetus tuleks piisavalt odav,et sellist käitumist masinaga promoda.
Tundub,et jälle pole millegist TEEMAT tekitada isandal.
See oli lihtsalt splitt müügiteemast, mis ära hakkas kalduma teiste OT sõnavõttude lisandudes, mitte mingi uus teema. Küll aga peaks Sina oskama öelda midagi tarka ülekandearvude kohta erinevate 900 kastide puhul, miks see ühe autoga on mõeldav, teisega mitte. Erinevalt enamikest autodest ju klassikuga esimese käiguga erilist hoogu sisse ei saa. Sealt ka kommentaar müügiteemasse, et kas esimese käigu puudumine on nii oluline, et AINULT SELLE PÄRAST kogu auto juppideks müüa (auto mahakandmine on vähemalt minu jaoks suurem traagika kui sidurivahetus, mida praegu veel tehagi pole vaja - maha jõuab kanda selle auto ka hiljem, kui sidur tõesti kulunud juba). Sorry, aga minu arvates üsna asjakohane küsimus müüjale muus osas terve auto müügimotiivide kohta, kuna see viga sõitmist oluliselt ei sega ja nagunii mahakandmisele mineval autol pole ka siduri kiirem kulumine see kõige olulisem asi...
Minule jääb igal juhul kergelt arusaamatuks, miks teiste autodega, millel on väänet samas suurusjärgus ja samad ülekanded, seda võib teha ja mingi konkreetse Saabi kastiga kindlasti ei tohi. Sidur ju ühtlustab mootori ja ratta kiirused. Kui on nullpööretel piisavalt jõudu, on vaja ühtlustada väga vähe (kiiruste erinevus väike, sidurit ei piinata). Keskmine kohaltminek linnas hoogsamalt kiirendades eeldab sageli ka pöörete tõstmist, mootori/ratta kiiruste erinevus suurem, sidurit piinatakse rohkem, siis on kindlasti ka esimese käigu kasutamine vägagi põhjendatud. Kus on viga mõttekäigus?
PS: Oli midagi öelda ka või mõnitad niisama? :poke:
Algselt postitas: stennadi
Kusjuures isa harrastas oma Ford Transiti kaubikuga üksvahe sellist lolli stiili, et läks teise käiguga kohalt ... see sama moment selle siduri ära tappiski :eureka:
Ei tea Transiti kasti ülekannetest midagi, aga Urvan, mis oli mul juba väga ammu, enne elu esimese Saabi ostmistki, on sõitnud väga palju aastaid nii, et esimest käiku kasutatud vaid haagise vedamisel (st aeglustina), kohalt alati teisega, sidur originaal, läbisõit 397.000km, pole sidur seni pehmeks läind ja kaabib ka teise käiguga kohalt minnes (diislil momenti loomulikult rohkem). Seda sõidustiili soovitas Urvani esimene omanik, mina olen teine. Kui sidur nüüd mõne guru jutu peale vahepeal laiali ei lenda, võin tõestuseks järgmisele kokkutulekule oma teise Nissaniga tulla :P
Saabidega on see seotud nii palju, et esimese käiguga "gaas põhjas" sõites on kiirus peaaegu sama mis klassikuga esimese käiguga gaas põhjas (sarnane ülekanne), mida käik edasi, seda suuremaks vahe läheb. Sama üldistuse võiks veha veel osade Volvode (paigaldatud 200, 700 ja 900 seeriale) kastide kohta, ca kolmandikul neist just selliste imelike ülekannetega kast peal.
Ma ei kipu küll klassikuga tavaoludes kohalt teise käiguga minema - ikka esimesega nii kuhugi 3000 pöörde alla ja alles siis teine. Mitte veel päris sooja mootoriga teeb Sekeldaja isegi liig väikse hoo pealt teisele vahetades pisut nägusid. Ja neljase kasti puhul ei kujutaks ma sellist tegevust üldse tavaoludes ette. Teisega kohalt minek jäägu ikka ainult erijuhtudeks, kui on pori või kuidagi jäiselt-lumiselt libe.
Igaks juhuks siia ka kunagi juba Cyberi antud link klassikute kõikvõimalike ülekandearvude kohta
Igaks juhuks siia ka kunagi juba Cyberi antud link klassikute kõikvõimalike ülekandearvude kohta
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P
Thanks Ryhkija, ehk mida oligi tarvis tõestada :facts:
Nimelt klassik, millega ma oma elus üldse kõige rohkem olen sõitnud, kuulub oma ülekandearvude poolest üsnagi äärmusse, mida normist madalama profiiliga rehvid võimendavad veelgi. Loomulikult on teisel mehel näiliselt samasuguse kuid sisult natukene teistsuguse autoga hoopis teine arvamus asjast.
Nimelt klassik, millega ma oma elus üldse kõige rohkem olen sõitnud, kuulub oma ülekandearvude poolest üsnagi äärmusse, mida normist madalama profiiliga rehvid võimendavad veelgi. Loomulikult on teisel mehel näiliselt samasuguse kuid sisult natukene teistsuguse autoga hoopis teine arvamus asjast.
Oma kunagise klassikuga küll vahest läksin 2 käiguga liikvele. Kindlasti 205/50 rehvid seda oma madala profiiliga lubasid. Tundus see 1 käik olevat kuidagi liiga aeglane. Kes teab, äkki oli ka mingi äärmusliku ülekandega kast.
Esimeselt käigu kolmandale jõudmiseks tuleb pedaali sõtkuda kolm korda (ja samapalju tegelikult ka libistada), teiselt kolmandale aga kaks korda. Liidame siia veel madalad rehvid ja aeglase ülekande...ei tundugi nii hull olevat see "kamazi moodi" startimine. Talvel libedaga seda enam.
Palju oleneb ka sõidustiilist. Kes paneb rõhku sujuvale käiguvahetusele (tingituna naiteks käigukasti jm. loksudest - ise olen natuke sedamoodi frukt ), libistades linnas sõidu ajal käike vahetades sidurit mõnevõrra kauem. Mõjub see kettale samamoodi halvasti. Teine laseb siduri käiguvahetusel väga järsku lahti (ehk siis paneb auto "hüppama"): säilitab sidurit, kuid piinab sellega kasti + muud ülekannet.
edit: praeguse tonnisega oleks täielik piin 2 käiguga mingit starti üritada, krt vahest on tunne, et võiks enne esimest veel üks käik olla :P
Esimeselt käigu kolmandale jõudmiseks tuleb pedaali sõtkuda kolm korda (ja samapalju tegelikult ka libistada), teiselt kolmandale aga kaks korda. Liidame siia veel madalad rehvid ja aeglase ülekande...ei tundugi nii hull olevat see "kamazi moodi" startimine. Talvel libedaga seda enam.
Palju oleneb ka sõidustiilist. Kes paneb rõhku sujuvale käiguvahetusele (tingituna naiteks käigukasti jm. loksudest - ise olen natuke sedamoodi frukt ), libistades linnas sõidu ajal käike vahetades sidurit mõnevõrra kauem. Mõjub see kettale samamoodi halvasti. Teine laseb siduri käiguvahetusel väga järsku lahti (ehk siis paneb auto "hüppama"): säilitab sidurit, kuid piinab sellega kasti + muud ülekannet.
edit: praeguse tonnisega oleks täielik piin 2 käiguga mingit starti üritada, krt vahest on tunne, et võiks enne esimest veel üks käik olla :P
-
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2336
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
Eeeee..... Äkitsi läheneks probleemile veidi laiemalt? Et mitte öelda teise nurga alt? Või mis? :poke:Algselt postitas: sebastian
krt vahest on tunne, et võiks enne esimest veel üks käik olla
Algselt postitas: krss
Nimelt klassik, millega ma oma elus üldse kõige rohkem olen sõitnud, kuulub oma ülekandearvude poolest üsnagi äärmusse, mida normist madalama profiiliga rehvid võimendavad veelgi.
Võlusõna on normist madalam rehv. Usun, et normrehviga ei räägiks sa enam sama juttu.
Algselt postitas: iisak
Mis puutub siia normist madalam rehv:wtf::wtf::wtf:
Puust ja punaseks:
Noh, Normist madalam rehv teeb ratta diameetri väiksemaks. Kui läbimõõt väiksem, siis ju ka ümbermõõt väiksem mistõttu teeb ratas sama maa läbimiseks rohkem pöördeid. No ja kui ratas pöörleb rohkem, on mootori pööre ju ka suurem.
Algselt postitas: suur
Algselt postitas: iisak
Mis puutub siia normist madalam rehv:wtf::wtf::wtf:
Puust ja punaseks:
Noh, Normist madalam rehv teeb ratta diameetri väiksemaks. Kui läbimõõt väiksem, siis ju ka ümbermõõt väiksem mistõttu teeb ratas sama maa läbimiseks rohkem pöördeid. No ja kui ratas pöörleb rohkem, on mootori pööre ju ka suurem.
Kas te ise ka usute seda mida siin räägite?
Mismoodi see 5-6cm erinevus ratta ümbermõõdus kohaltvõtul määravaks saab?
:bs::bs::bs:
Anything less than 1 BAR (14.7psi) is not boost. It's a vacuum leak...