Eesti Saabiklubi foorum

Hirmus tahtmine omale Rootsist masin tuua. Keegi kogenum oskab nõuandeid jagada ja öelda millega arevstama peab?

Kas keegi foorumis nt. elaks või käiks regulaarset seda vahet ja viitsiks orgunnida, mõistliku summa eest muidugi. Üks aeg oli endal mõttes aga see kirjavahetus on nagu peaga vastu seina jooksmine.

que kirjutas: ↑

T Jaan 16, 2018 17:18

Kas keegi foorumis nt. elaks või käiks regulaarset seda vahet ja viitsiks orgunnida, mõistliku summa eest muidugi. Üks aeg oli endal mõttes aga see kirjavahetus on nagu peaga vastu seina jooksmine.

Teistel lasta töö ära teha on muidugi kõige mugavam Paberimajandus tundub kepp

que kirjutas: ↑

T Jaan 16, 2018 17:18

Üks aeg oli endal mõttes aga see kirjavahetus on nagu peaga vastu seina jooksmine.

Kui müüjal on tahtmine müüa ja inglise keeles suhtleb, ei ole probleemi. Kui sind ignoreeritakse, tuleb leida järgmine müüja. On inimesi kes on nõus auto välismaale müüma ja ei näe selles riski, on neid kes ei ole. Ostjal on risk et see üks ja ainus ja õige auto kuskil kaugel kaugel on veaga. Mina sain hinnast kõvasti alla õnneks aga see autoost oli ka aastatetagune.
Bürokraatia ei ole probleem.

Esimene küsimus Rootsi on alati, kas müüja tahab/saab müüa auto Eestisse. Mõnda tuleb harida, et me oleme EUs ja kõik on lihtne. Tegelikult ju ongi. Papp müüjale, ostumüügi leping pootshaakidega ja värvilised paberid näppu ja kodupoole punuma. Kodus ARKi, kus tehakse Rootsi lõhnalisestest asjadest lagedaks, antakse vastu koduse lõhnaga asjad ja volaa.

Kui automüüja juhtumisi estofiil ei ole, tasub omada tuttavat rootslast, kes tehingu ja muu selle juurde kuuluva kokku lepib. See kõik ei tähenda, et tehing õnnestub. Lisapilte spetsiifilistest kohtadest tasub ka küsida kui vanemat masint osta plaanid
Möödunud sügisel otsisin omale autot, sobiv oli Stockholmis olemas. Rootsi kolleeg suhtles müüjaga ja kõik oli kokku lepitud. Kui mina laupäeva hommikul Rootsi lendasin ja stockis oma kollegiga kohtusin oli müüa kadunud . Ei vastanud kõnedele ja kuulutus oli kadunud...
Õnneks oli paar varuvarianti välja vaadatud ja päris tühi reis ei olnud, ühtki autot siiski ära ei toonud, sest kuulutuses kobedaks reklaamitud autod olid tegelikult rapped.
Keskealine rootslasest kolleeg selgitas, et nooremad müüjad pidavat seal tihti ülelende tegema. See teema on olnud sealsetes tehnikafoorumites jutuks.

Kuigi Ruootsis on SAAB siis enamusjuhtudel seda autot ja ka teist marki söidukit sealt kuningriigist ei saa. Baltikumi rahvaid vöetakse kui alaarenenuid ja enamusjuhul on küsimus - kas ostjal möni Rootsis elav ja elamisluba/isikukoodi omav tuttav on kellele antud SAAB köigepealt müüa ja siis see tuttav müüb autot soovijale omakorda edasi. Muide sama jutt kehtib ka Soomlastele kuna köigi rahvuste seas on tüngategijaid kes odavalt ostetud söidukit ei kavatse uuesti liiklusesse vötta. Siis jääb selline müüdud kuid Eesti vöi Soome maanteametist vastavasisulise kandeta söiduk endist omanikku igasugu maksude näol koormama. Kuigi ma vaatasin SAAB i mille hind oli müüjal üle 60 000 siis ta mainis, et üks Leedukas tegi tema tutvusringkonnas just sellise registreerimise tünga ja Eestlane = Leedukas. 5 Ruotsi müüja juurest nii läbi sai söidetud ja SAAB i ostsin ikkagi Sveitsis kasutuselolnute seast ühe Tartu vahendaja käest. Kuid nägin ilusat Trollhättäni linna ja SAAB i muuseumi nii, et paaripäevane tiir läks ikkagi asjaette.