Klaasipesuvedelik

[ill]

Milline on hea? Ja kust seda saab? Endal hetkel autos prismast kaasahaaratud roosa vedelik, hinna-kvaliteedi suhe igati paigas- sigaodav, aa s***gi ei pese. Isegi värsked putukalaibad jätab kenasti sinna, kus nad enne olid.

[teager]

Ise olen kasutanud Comma tooteid - Summer Screenwash suveks ning Xstream Screenwash talveks. Mõlemad on kontsentraadid, suvist lahjendad vahekorras 1:20'le (müüakse 1L pudelis, hind 55 eeku) ning sellest saad siis 20-21L kasulikku vedelikku. Talvist lahjendad temperatuurile vastavast vahekorras, ning talvist vedelikku on saadaval ka 5L kanistris. Siiani olen rahule jäänud, mõlemad vedelikud lõhnavad õuna järgi.

Osta saab igast Autopartnerist, kui kohapeal pole, siis lase tellida, mõlemad vedelikud tulevad ca nädalaga kohale.

P.S. Pole isiklikult mingit seost Comma ega Autopartneriga, kuid olen jäänud nende tooteid (nagu jahutusvedelik, klaasipesuvedelik jm) kasutama, kuna olen samuti lootusetult pettunud igasugustes marketites (ja isegi bensukates) müüdavatest analoogsetest toodetest.

terv, teager

[fofa]

Aga milline on mittekonstentraatidest ja laialtlevinud tanklakettide nomeklatuurist parim saadaolev?

PS: Ise ei ole kunagi kohanud hullemat klaasikepsuvedelikku kui see, mis Saabi tehases (või Vikingis?) masinasse pannakse. Ilmselt on tegu lõhnastatud destileeritud veega :)

[suur]

Algselt postitas: teager
Ise olen kasutanud Comma tooteid - Summer Screenwash suveks ning Xstream Screenwash talveks. Mõlemad on kontsentraadid, suvist lahjendad vahekorras 1:20'le (müüakse 1L pudelis, hind 55 eeku) ning sellest saad siis 20-21L kasulikku vedelikku. Talvist lahjendad temperatuurile vastavast vahekorras, ning talvist vedelikku on saadaval ka 5L kanistris. Siiani olen rahule jäänud, mõlemad vedelikud lõhnavad õuna järgi.

Kas lahjendamiseks kasutad tavalist kraanivett? Kui jah, kas kasutad ka mingeid vett pehmendavaid vahendeid (nt. Calgon) või keedad vett?
Mul on mitu tuttavat läinud "odavama" lahenduse teed ning suviti kasutanud fairy-vee segu. Enamus neist on varem või hiljem lõpetanud umbes düüsidega. Lisaks düüsidele kahjustab katlakivi kogu süsteemi. Oma saabi puhul ei viitsiks katlakivi probleemidega jännata (düüsid, tasemeandurid, klapid jne.) sestap ka küsimused.

[teager]

Algselt postitas: suur
Kas lahjendamiseks kasutad tavalist kraanivett? Kui jah, kas kasutad ka mingeid vett pehmendavaid vahendeid (nt. Calgon) või keedad vett?
Mul on mitu tuttavat läinud "odavama" lahenduse teed ning suviti kasutanud fairy-vee segu. Enamus neist on varem või hiljem lõpetanud umbes düüsidega. Lisaks düüsidele kahjustab katlakivi kogu süsteemi. Oma saabi puhul ei viitsiks katlakivi probleemidega jännata (düüsid, tasemeandurid, klapid jne.) sestap ka küsimused.

Jah, tavalist kraanivett
Ei, ei kasuta erivahendeid.

Olen toiminud vastavalt pudelil olevale kasutamisjuhendile ning minu mälu järgi ei olnud seal mainitud midagi vee eelnevast töötlemisest.

Lisaks - kas katlakivi tekib ka külma vee kasutamisel? Igapäevaselt näeme katlakivi teekannus ja pesumasinas ja muudes aparaatides, kus vett kuumutatakse; klaasipesuvedelikku ei kuumutata (kuigi paljudel autotootjatel on düüside soojendus talve puhuks olemas) ja seega katlakivi tekke võimalus väiksem.

Aasta olen kasutanud ja siiani midagi toimib, annan teada, kui valget puru hakkab tulema :)

See jutt käis klaasipesuvedeliku kohta. Otse loomulikult kasutan ma jahutusvedeliku lahjendamiseks destilleeritud vett.

terv, teager

[Trionic]

Pole ka jah.vedeliku puhul destvett nõutud.Roh. ja pun. vedelikus olevad inhibiitorid takistavad ükskõik millel metallile sadestumast(kui just lekke-eemaldit ämbriga sisse pole kallatud),seega kui mingit sodi tekib,voolab see ringi süsteemis.

[suur]

Algselt postitas: teager
Lisaks - kas katlakivi tekib ka külma vee kasutamisel? Igapäevaselt näeme katlakivi teekannus ja pesumasinas ja muudes aparaatides, kus vett kuumutatakse; klaasipesuvedelikku ei kuumutata (kuigi paljudel autotootjatel on düüside soojendus talve puhuks olemas) ja seega katlakivi tekke võimalus väiksem.

Keemilist valemit ei too, aga praktika näitab, et ka külma vee kasutamisel tekib katlakivi. Maal, kus on üsna kare vesi vahetasin wc-poti loputuskasti "mehhanismi" juba kahe aastaga välja, sest katlakivi oli ladestunud selle liikuvatele osadele ning seda sealt maha enam ei saanud. Seal ju täiesti külm vesi.
Ilmselt pole külmas vees katlakivi tekkimine nii intensiivne, kui soojas vees, aga ta tekib siiski.

EDIT: eesti keeles internetsit suurt midagi ei leidnud, aga ingliskeelne selgitus wikis täiesti olemas.
http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_water
Keemias õpitu hakkab meelest ära minema.

[kaarel]

Algselt postitas: suur
Ilmselt pole külmas vees katlakivi tekkimine nii intensiivne, kui soojas vees, aga ta tekib siiski.

EDIT: eesti keeles internetsit suurt midagi ei leidnud, aga
ingliskeelne selgitus wikis täiesti olemas.
http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_water
Keemias õpitu hakkab meelest ära minema.

Eestikeelne seletus on sellel lehel: "Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel)."

Temperatuuri tõustes karbonaatide lahustuvus väheneb ja nad sadenevad välja - eriti head on igasugu küttekehad selleks.
Kindlasti sadeneb karbonaate ka külmast peast, aga see on juba vääga pikki aastasadu nõudev protsess - a' la maa-alustes koobastes stalaktiitide teke jne.

Ummistust põhjustab vast igas normaalses kraanivees leiduv liivapudi, torutükid jms. Paagis võiks olla enam-vähem elutingimused ka rauabakteritele ja muudele tegelastele nagu vetikad jne.

Huvitav, mida teeks aknapesusüsteemile üks kiire äädikashot? Et kuumutaks enne äädikat ka veidi ja siis peseks süsteemi läbi ja pärast loputaks dest veega? Kas võtab mingid tükid liikuma ja põhjustab hullema ummistuse või lahustab viisakalt s..a lahti ja uhab välja?

Kõlab kuidagi infarkti ravitaktika valimise moodi see jutt, aga ühed torustikud ju kõik. :)

[Timmu]

Mina teie asemel lõpetaks mullikeste puhumise ja kasutaks marketi vett edasi. Arvan, et teate isegi, millised hädad on purskkaevudega, kuhu huligaanid pesuvahendit sisse valavad ja pumbad laiali lasevad.

[S9K]

Sitikaid/satikaid klaasipesu vedelik maha ei võta. Osa sitika materjalist tuleb maha, osa jääb klaasi külge. Sõites kuivab hetkega nii kinni, et kuidagi ei tule maha enam. 130 bar survepesu ei võta ka neid raipeid maha:gun: Ainuke on shampoon ja svamm.

[Jürgen]

Statoilis on kõige parem klaas puhtaks küürida. :D

[Timmu]

Statoil jah (või mõni muu liiklusturvalisusest hooliv asutus) on hea lahendus.
Siiski õppisin kohe esimesel korral enda vigadest seda küürikut kasutama. Nimelt see nuustik on kinnitatud varre külge mingi plekiribaga, mis ulatab vastikult nuustiku servani ja kriipisin kapoti (kas see on õige sõna?) ääre ära.

[saab9-3]

Ülikooli keemia õppejõu jutule tuginedes tuleks vältida metanooli sisaldava aknapesuvedeliku kasutamist, kuna see võib sisse hingates olla väga kahjulik.(võib põhjustada närvisüsteemi, hingamisteede, maksa ja söögitrakti kahjustusi) Erinevalt autodest on see kogus, mis pestes autosse tuleb nii väike, et mingit otsest ohtu tervisele küll ei tohiks olla, aga siiski..