Rooste vastu, aga kuidas ja millega?

#1

Siin on pikalt juttu olnud roostest kui 900 Classicu kere põhivaenlasest, samas pole aga eriti konkreetseid soovitusi kuidas sellega võidelda. Mul on mitu konkreetset küsimust:
Milliseid keemilisi roostetõrjevahendeid (toimeaine, tootja, mark) oleks kõige mõistlikum (st on osutunud kestvaks) kasutada?
Milliseid töövõtteid (nippe) kasutada kindlate probleemsete kohtade – uksed, rattakoopad, kapotikaas, pagasiluuk jms – juures?
Mida on mõttekas teha ise, mis aga lasta teha hästivarustatud töökojas (nt värvimine)?

Kui hea nõu abil saaks oma masina kere eluiga kasvõi mõne aastagi võrra pikemaks venitada kui muidu ise oskaks oleks meel hää.

part · #2

tule minu juurest läbi , teen sulle kalli raha eest põhjaliku roosteteemalise täiskoolituse

#3

Part võtab paar õlle ja räägib su seina külge kinni. Pärast seda irdub rooste su autost juba paljalt pealevaatamisest.
Aga teemast, et mitte ise ümber hakata kirjutama ja vigu sisse tegema, soovitan paar kohta kuskohast võib infi leida. tqhe.ee foorumist, seal on neid restaureerimise ja roostetapmise teemasid pidevalt läbi jooksmas. Otsingusse võid kasutada sõnu liivaprits, buvanol, rooste jms...seal oli hiljuti alles väga põhjalik teema, mida ma hetkel leida ei suuda..;) Asjalikud inimesed rääkisid oma ja teiste ekspertide kogemustest.
Teise kohana võiksid proovida www.unicweb.ee foorumit. Sinna peab küll regima, et ligi pääseda, aga see ilmselt ei võta tükki küljest. Seal on ka projektide all koos piltidega täiesti haljaks tehtud autodest pilte. Märt Aarne oli vist see mees, kes tõsise restaureerimisega tegeleb. Autorestauraator on firma nimeks...projektid leiad http://www.unicweb.ee/Projektid/ Üldiselt kogu see unicweb on asjalikku juttu täis.

#4

kasuta LÄTI roostesurma:
punases pudelis.

#5

See punases pudelis läti roostesurm ongi eelpool mainitud Buvanol. Pildi leidsin ka tqhq foorumist.

Lisatud failid

#6

nojah, et seda buvanoli kasutada ja et effekt saabuks ja oleks pikaajaline, siis tuleb seda teha ka vastavalt õpetusele pluss veel paar nippi, mida automaalrid tähtsaks peavad. mida? kust ma tean!:P

samas olen ise samasuguse probleemi ees, kus 9 tonnise ukse alt ääred ajavad hirmu nahka, samuti on ühes poritiivas uss sees ja seda kätte saada on pea võimatu, tuleb lihtsalt mõelda, et mis on otstarbekam, kas lõigata-pahteldada-värvida või vahetada terve tiib... mida aga ustega peale hakata. ivomets pakub kohe, et tuleb uued ääred keevitada.
kunagi sa seda ju pakkusid küll kellelegi välja. krt, see keeramine on ikke päris raske ja tüütu ju? või kuidas?

#7

ma oma vanale 9k-sele ostsin kunag räpina kandist uued uksed (va. juhi oma)
oli vist ca 500 tükk. aga nüüd on roosteuss ka nendeni juba jõudnud :(

#8

kõige paremini saab roostest ikkagi jagu vaid relakaga systeemi " pea valutab- võtame pea maha" abil.
muud variandid vaid aja pikendamiseks....
ja keevitada tuleb.
seepärast hommikuti tõusma pean kell 6. tunked selga vean, sest aega vähe. võileb suus kähku tööle lähen!
kui kellegil tarvis mingit erilist ronti keevitada ja teha, siis võiks ju läbirääkimisi pidada....
niisama kõüverat plekki kyll ei viitsiks sirgeks taguda....;)
kuna endale pole veel sellist sobivat hunnikut roostet leidnud kust saab välja keevitada.

#9

oo, ivomets, mu sõber hea
ma Sulle SAABI ukse tooma pean.
natuke ehk keevitad
mina ise pahteldan
ukse värviks ära ma
nõnda auto korda saan
:eureka:

aga kui palju nüüd siis maksaks see, et ma tooksin sulle tõesti ukse ja sa alt ääre ära vahetaksid...???

#10

see buvanol on hea kraam,olen seda aastaid kasutanud ja tundub,et asi toimib. Teine väärt kraam oli vene ajal grafiitõli,oli sellises alumiinium pudelis,enam pole seda müügil näinud küll aga grafiitmääret ja olen seda vedelaks teinud. Minu arvates tuleb vanematel massinatel kõik võimalikud praod ja priud täis lasta mingit õli möginat mis ei kuiva kõvaks.

#11

Algselt postitas: Cyber
Part võtab paar õlle ja räägib su seina külge kinni. Pärast seda irdub rooste su autost juba paljalt pealevaatamisest.

Jääb vaid loota, et ta mind seina sisse ei räägi, muidu poleks sest rooste irdumisest mul mingit kasu;)

. tqhe.ee foorumist,

milline on selle foorumi täpne aadress - www.tqhe.ee ma ei leidnud?
korras - ilusa punase lätakate pullo juures on aadress veits teine - tqhq

Teise kohana võiksid proovida www.unicweb.ee foorumit. Sinna peab küll regima, et ligi pääseda, aga see ilmselt ei võta tükki küljest. Seal on ka projektide all koos piltidega täiesti haljaks tehtud autodest pilte.

Nende projektid lähevad viimaseni välja, kuigi nt liivapritsi saab SAABi puhul vaid vähestes kohtades kasutada. Aga mõtlemisainet tuli sealt küllaga.

#12

Algselt postitas: Ryhkija
milline on selle foorumi täpne aadress - www.tqhe.ee ma ei leidnud?

No väikesed typod ikka tulevad, õige aadress oleks siis http://www.tqhq.ee/forum

Mannapudru · #13

Minu elus algas eelmine nädal uus etapp, peale 2 aastat lammutustöid alustasin ka millegi ehitamisega! Ehk siis keretööd ja buvanol. Tõmbasin ühe roostes lapi traatharjaga puhtaks, tegin buvanoliga puhastatud lapi kokku ja...jooksin garaazist välja. Tundub maru kange kraam olema, silmad hakkasid kangesti kipitama. Kahe päeva pärast läksin piiluma - oligi halliks tõmbunud, nagu pudeli peal lubatud.

Küsimused:
1)Kas see ongi kõik, sinna nüüd krunt otsa?
2)Või pean selle halli kihi maha saama(lapiga nagu ei tulnud)?
3)Mis veega niisutamisest seal pudeli peal jut on, kas see vajalik?

Mul asub garaaz suht kaugel kodust, maru raske sinna iga paari tunni tagant kütta, nagu õpetusel kirjas..

#14

seda pudelis olevat vedelikku võiks pintsliga peale panna, kui ilm liiga kuiv ja päikseline pole,, siis pole vaja ka vett lisada või mitu korda seda kasutada.
ikka see hall kiht maha ja pind ennem krunti ikka väga puhtaks teha ja silikoonieemalajaga puhtaks pyhkida ka.

Fabrik · #15

Kas Buvanol on see kiidetud lätlane. Mulle sokutati mingi kolšuga nimeline roostetõrje eemaldi, mis väideti eriti superlux olevat. Kas targad teavad sellisest ainest midagi.

Mannapudru · #16

Ok, proovin seda silikoonieemaldaja värki.. Millega selle halli asja sealt kõige paremini kätte saab, samamoodi traatharjaga või piisab millegist pehmemast?

#17

Kavatsen enda masinal kasutada ise keedetud roostetõrjet. Komponentideks kahurimääre (täna küla pealt sain :thumb: ), grafiitmääre ja mootoriõli (võimalikult tahe). Segan need pliita peal kokku ja pritsin puhastuspüssiga karpidesse ja aukudesse, kuhu ligi pääsen. Seda kõike teen kuumal suvepäeval, et plekk oleks soe ja mögin ilusti pragudesse roniks. Tulemuseks peaks olema möksist tilkuv auto.
See peaks rooste edasiarengut mõnda aega pidurdama.

#18

Algselt postitas: KT100
Kavatsen enda masinal kasutada ise keedetud roostetõrjet. Komponentideks kahurimääre (täna küla pealt sain :thumb: ), grafiitmääre ja mootoriõli (võimalikult tahe). Segan need pliita peal kokku ja pritsin puhastuspüssiga karpidesse ja aukudesse, kuhu ligi pääsen.
See peaks rooste edasiarengut mõnda aega pidurdama.

Kui ma automoto foorumist õigesti aru sain, siis Sinu kirjeldet segu peaks takistama rooste teket ehk on kasulik juhul kui roostet üldse pole või on roostetamine Buvanoli või muu sarnase roostesurmaga eelnevalt keemiliselt fosfaadikihi loomisega seisma pandud. Aga kas Su kirjeldet mögin ka juba toimuva vastu aitab, selles julgen ma veidi kahelda - roostepesad kipuvad olema urbse struktuuriga ning liigagi hästi õhku ja niiskust enda see hoidma.
Selles vanuses klassiku puhul võiks roostevabu eksemplare ehk saada vaid Soome ja Rootsi põhjapiirkondadest või USA lõunaosa sisemaalt. Kui masin juba üle aasta Eestimaa teid veerenud võib suure tõenäosusega ka mingis ulatuses roostet eeldada, mistõttu eeltööd roostesurmaga tunduvad vajalikud.
Üks puht-tehniline küsimus tekkis veel: kuidas Sa ukskarpidesse seda möginat lastes kavatsed vältida uste alaservades olevate drenaažikanalite ummistumist?

#19

Kirjeldatud mögin kindlasti aeglustab tunduvalt olemasoleva rooste edasiarengut. See imbub kohe metalli sisse. Kohad, kus värvi- või kerekahjustusi, hakkab mögin end välja pressima ehk siis iga uus kahjustus saab kohe määrdega kaetud.
Hm, milliseid kanaleid silmas pead? Ma mäletan ainult ühte keskmist auku ukses. Valgel klassikul oli see probleem, et vihmase ilmaga läks uks vett täis - puurisin augu alla nurka. Ega ma siis uksi päris silmini ka lase

Üleliigne mögin peaks välja tilkuma ja plekile jääb siuke paras kaitsekiht. Ehk saab need kanalid suruõhugagi puhtaks hiljem lasta, kui mögin tahenenud.
Hullemaks see auto olukorda ei tee

Olen oma masinate juures Buvanoli ka kasutanud, toimib küll

#20

Algselt postitas: KT100

Hm, milliseid kanaleid silmas pead? Ma mäletan ainult ühte keskmist auku ukses. Valgel klassikul oli see probleem, et vihmase ilmaga läks uks vett täis - puurisin augu alla nurka.

Meil oli kõikse esimese klassikuga sama jama, et üks tagauks läks vett täis, kuna alaserva drenaažikanalid olid põhjalikult tolmust jms tekkinud mudaga kinnikittunud. Kui lõpuks taipasime, kuskohast autos see vee loksumine kostab, siis sai need kanalid kah üles leitud ja sodist puhtaks urgitud. Ja sealt voolas ikka üsna mitu liitrit vett välja - ise imestasime, kuidas sinna seda vett üldse niipalju mahub. :freak:

Aga kanalid leiad sa ukse alumist serva vaadeldes või ka ettevaatlikult käega katsudes. (kui mahti tekib, katsun need kanalid ka pildile saada)
Kui neid pole, siis on originaalserv vahetatud ilma kanaliteta suva pleki vastu ja ei jäägi vee uksest välja laskmiseks muud võimalust kui augud kõige alumistesse punktidesse puurida.

Ega ma siis uksi päris silmini ka lase

Ära lase jah, muidu saad pärast akende korraks alla-üles kerimist veel osalisel toonitud klaasid pealekauba :P

Üleliigne mögin peaks välja tilkuma ja plekile jääb siuke paras kaitsekiht. Ehk saab need kanalid suruõhugagi puhtaks hiljem lasta, kui mögin tahenenud.

Suruõhuga või ka lihtsalt miski puu või pehmemast plastist pulgaga saab puhastada.

Hullemaks see auto olukorda ei tee

Tõenäoliselt mitte ;)

Olen oma masinate juures Buvanoli ka kasutanud, toimib küll

Ma mõtlesin, et roostestele või roostakahtlusega (kui näha pole) kohtadele roostgesurm alla ja siis päeva-paari pärast see õlisegu veel otsa - peaks kindlam saama.

Mannapudru · #21

Aidake palun veel rumalaid. Tegin proovisk ühe roostes lapi puhtaks traatharjaga, 2 korda buvanoolitamist ja uuesti traadiga pind puhtaks.
http://bp3.blogger.com/_NODZmmhY25k/SBF0q_HtY5I/AAAAAAAACQ8/1L90fmvBdw4/s1600-h/DSC00070.JPG
Aga pind oluliselt haljamaks ei läinud, nagu ehk sellelt uduselt pildilt näha. Mis nüüd edasi? Kas sellest piisab ja krunt peale? Või peab pinda veel töötlema?

Ja seal traadiga nühkides, tekkis mõte(nähes suht palju nurki, kuhu ilmselt ligi ei pääse) - et äkki oleks mõtekam ikkagi kere/raam liivapritsiga üle lasta? Olen lugenud, et õhema pleki rikub liivaprits ära - et siis kapotid, rattakoopad ja muud õhemad ja küljest keeratavad plekid nühiks käsitsi. Oskab keegi seda mõttekäiku kommenteerida?

Eesmärk oleks ikkagi korralikult teha...

Päikest!

olaviv · #22

Kahtlen isekeedetud mögina effektiivsuses. Rooste peatamiseks on oluline komponent roosteinhibiitor. Just see on asi, mis oksüdeerumise seisma paneb või vähemalt suuresti pidurdab. Pooltahke mögin on peamiselt inhibiitori pleki küljes hoidmiseks ja vee tõrjumiseks. Samuti pidurdab hapniku juurdepääsu plekile. Mögina paksus peab hästi timmitud olema. Kuumal suvepäeval ei tohi tilkuma hakata ja külmal talveööl väga hapraks muuta. Üldiselt bituumeni baasil tehtu ained sellega toime ei tule. Lihtsalt füüsikaseaduste vastu ei saa. Kautsuki baasil ained on paremad, peavad külmas ja kuumas vastu. Neid aga märksa keerulisem peale kanda - sobilik soojendusega prits vajalik.

hoplaa · #23

Algselt postitas: Mannapudru
Aidake palun veel rumalaid. Tegin proovisk ühe roostes lapi puhtaks traatharjaga, 2 korda buvanoolitamist ja uuesti traadiga pind puhtaks.
http://bp3.blogger.com/_NODZmmhY25k/SBF0q_HtY5I/AAAAAAAACQ8/1L90fmvBdw4/s1600-h/DSC00070.JPG
Aga pind oluliselt haljamaks ei läinud, nagu ehk sellelt uduselt pildilt näha. Mis nüüd edasi? Kas sellest piisab ja krunt peale? Või peab pinda veel töötlema?

Ja seal traadiga nühkides, tekkis mõte(nähes suht palju nurki, kuhu ilmselt ligi ei pääse) - et äkki oleks mõtekam ikkagi kere/raam liivapritsiga üle lasta? Olen lugenud, et õhema pleki rikub liivaprits ära - et siis kapotid, rattakoopad ja muud õhemad ja küljest keeratavad plekid nühiks käsitsi. Oskab keegi seda mõttekäiku kommenteerida?

Eesmärk oleks ikkagi korralikult teha...

Päikest!

Pildi pealt on justkui näha, et kogu rooste pole reageerinud. Peale roostesurmaga töötlemist peaks olema värvus tumelilla. Et protsess lätlaste kemikaaliga toimuks on vaja mõistlikku temperatuuri ja niiskust, kõige ideaalsem oleks autoosad endaga kaasa võtta saunamõnusid nautima.
Peale reageerimist tuleb pind kindlasti puhastada, kuna tekib pinnale mikrotolm. Lihvida ei ole pärast kindlasti vajalik, kuna sama kiht moodustab ka uue kaitsekihi, vähemalt teoreetilise. Peale puhastust kohe krunt peale.
Liivapritsiga ärge auto kallale väga minge. Endal oli kunagi ühe töö jaoks katsekeha, Ct3, paksus 3 või 4 mm, mõõtmed 50x150 mm ja peale liivapritsimist oli kõver nagu kreeka e. Traatharjaga/liivapaberiga pesalist roostet kätte ei saa, saab ainult pindmise rooste. Seega ainuke toimiv lahendus ongi roostemuundaja.

Kui te segate ise kokku grafiitmääret, siis enne segamist küsige grafiidi andjalt, kas on tegu passiveeritud grafiidiga, vastasel juhul võib tulemus olla oodatule vastupidine.

#24

Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse.

http://www.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html

Huvitav, mis siis saab, kui mõnda ainet lisada sellele minu kemüüsele? Peab vist keskkooli keemiaõpetaja jutule minema... :P

S9K · #25

Saab küll liivapritsiga, liiva asemele on võimalik muid asju panna. Näiteks soodaga puhastatakse valuvelgi. Pind ei tohi minna kuumaks, kuumus tõmbab pleki kummi. Aga nurkadest ja kohtadest kus on mitu plekki omavahel koos ei ole võimalik seda kõveraks ajada. Mina soovitan liivapritsi, mure on kohe murtud.

Tuttaval on väga vana 5 bmw, näeb välja nagu mosse 400. See käis viljandi metallis haavlikambris, ei juhtunud ka midagi.