Eletritarbimine ja laadimine?

[Gals]

Väheke võhiklik küsimus ilmselt, aga siiski. Kas (ja kui, siis kuidas) mõjub erinevate elektriseadmete kasutamine aku laadimistegurisse? Elektrigeneraator käib ju pidevalt sama takistusega ringi ja toodab ühtlaselt palju voolu millest oma osa kulub aku laadimisse ja sädeme tekitamiseks ja lampide ja muude elektriseadmete tööshoidmiseks. Aga küsimus seisneb siis selles, et kas linnasõidul (ehk suhteliselt lühikesed otsad) võib kogu aeg kasutada kõiki soojendusi? s.t istmesoojendused, klaasisoojendus, peeglisoojendus. Et kas need on üldse seotud aku jõudlusega ja aku laaditavusega, või tuleb see lihtsalt genekast? Ehk siis kas nende pidev täiskoormusel kasutamine lühikestel otsadel mõjub akule nõrgendavalt või mitte? Kuskilt see energia ju tulema peab, aga samas genekas seega "raskemalt" ju ei tööta, Seega, ei tohiks see ka kütusekulule ju mõju avaldada?

(ja kas ma mäletan valesti, et osadel autodel on peeglisoojendus absoluutselt kogu aeg sees? Minuarust mu eelmisel C klassi mersul oli, aga kas SAABile ei saaks seda nii panna? Et ta ei lülituks ainult koos tagaklaasisoojendusega sisse, sest üldjuhul ei lähe neid just koos alati vaja ja peeglisoojendus on ka suvel vihmaga ju hea. Ei viitsi seda kogu aeg selle "taimeri" peale klõpsida, sest kestab see ju automaatselt miski 15min ainult, aga suvel vihmaga on peeglid kogu aeg pritsmeid täis, soojendus peaks seda nigu vähemaks võtma)

[KrikU]

Ma ei tea missuguses suurusjärgus on laadimisvool akule olenevalt laetuse astmest, kuid kui aku on täis siis see ju väheneb loogiliselt. Küll aga mõjutavad voolu kõik lisaseadmed. Niisiis genekas ei käi raskemalt, aga voolu hulk mis temast välja kulgeb muutub vastavalt sellele kui palju tarbitakse parajasti ning genekal on ka oma maksimaalne nimivool (võimsus), mida auto projekteerimisel arvestati niiet ka kõik asjad korraga sees ei tohiks probleeme tekitada. Sellest ma järeldaks, et aku laadimisvool ja muude asjade tarbimine ei tohiks olla seoses omavahel, kuid kuna mul tõestust pole, võivad targemad selle kenasti ümber lükata. Väga oluline on ka geneka väljundpinge mis mõjutab (laadimis)voolu! Lühikese otsaga on see häda, et käivitusel tarbitud vooluhulka ei jõua genekas lühikese otsaga akule tagasi "toota" ja seetõttu jääb aku natuke tühjemaks kui ta käivitusel oli, kui lühikesi otsi on palju - siis tühjeneb ta nõndaviisi kuni enam pole piisavalt voolu käivituseks. Akul on omad tehnoloogilised nüansid "tühjemana" olekus kus väheneb ka väljundpinge jne.

[Gals]

Umbes seda ma pidasingi ka silmas jah, et kui tegu on lühikeste otsadega ja siis oleks justkui vaja nagu akut maksimaalselt "palju" laadida, ja et kas siis see teda vähem laadima ei pane, kui ma sellel lühikesel otsal soojendusi ka kasutan. Et loeb ainult puhtalt aeg? Aku laadimisele on eraldatud täpselt oma osa genekast tulevast voolust, sõltumata sellest, kui palju mul seadmeid ja soojendusi parasjagu takka on?
(ja huvitav mitme minutiga umbes auto selle ühe käivituskorra niiöelda "tagasi teenib")

Ja täpsustuseks, et jutt käib täiesti korralikust ja võrdlemisi uuest akust, seega mul mingeid probleeme ei olegi, lihtsalt külm ja pikk talv on ees, et võiks teada, millised need elektrivärgi põhitõed auto juures on. : )

[Werdinand]

Oleks see ometi nii lihtne, et rohkema elektri saamiseks ei pea rohkem tööd tegema...
Tegelikkuses on aga nii, et mida rohkem tarbijaid on generaatori taga, seda raskem on generaatorit ringi ajada. Lühidalt lahti seletades, mida rohkem tarbijaid generaatori taha ühendatakse, seda väiksem on generaatori välisahela takistus, seda suurem on generaatori mähiseid läbiv vool ning sealt tulenevalt ka elektromagnetite ringi ajamiseks vaja minev jõud.
Sellest tulenevalt avaldub iga lisatud tarbija (istmesoojendus või isegi raadio) ka kütusekulus.

[flood]

Täpselt , seda generaatori takistuse tõusmist tõestab näiteks kerge ja hetkeline (vahel kõrvaga kuuldav) mootoripöörete kukkumine, kui lülitad sisse näiteks peegli ja klaasisoojenduse, tuled või midagi muud. Hhetkeline, kuna mootori pöörete kukkudes "aju" paneb kohe kütust juurde ja pöörded taas tõusevad..

[Gals]

Ahjaa, nüüd hakkab asi juba selgemaks saama. Vaja nüüd veel täpne vastus saada sellele, et kas elektriseadmete, soojenduste kasutamine mõjutab ka aku laadimist? EHK siis kas on akule kasulikum, kui lühikestel otsedel neid soojendusi ei kasutaks? (ma ei mõtle mingeid paarisaja meetriseid otsi, siis ei ole veel soojendustest tingitud tulemuski saavutatav üldse, aga no nii 3-4-5 km.)

[triibutu]

Aku laadimist mõjutab ainult pinge aku klemmidel. Kui mõne järjekordse elektriseadme sisselülitamine seda pinget alla tirib (generaator ei jaksa enam), siis kannatab laadimine. Muidu pole vahet.
Pista tester aku klemmide külge ja lüli töötava mootoriga tarbijad kõik tööle. Kui tester laadimispinges mingit muutust ei tuvasta, siis võid neid ka rahumeeli kasutada, aku laadimist need ei sega.
Ja loomulikult on kütusepaagi sisu see, kust peegli, tagumiku jms soojendamiseks vajaminev energia saadakse :)

[Jupats]

Ei usu, et sõites nüüd aku laadimata jääks. Genekad paigaldatakse autole arvestusega, et 800rpm juures suudetakse kõik seadmed ära toita ning õrnalt ka akut laadida. Kohapeal seistes peaks geneka väljalase kusagil 50-55A olema. 1800rpm juures olenevalt mudelist 65-75A. Maksimaalselt annavad genekad 9-3/9-5 puhul väja 130-140A. Seda siis 6000rpm juures.

Eriti täpset vastust sulle anda ei oska, kuna tehas ise ei tunne erilist muret sel teemal. Pole veel leidnud infot selle kohta, mis intervallidega akud laetakse ja millise võimsuse juures.

[triibutu]

Pole seal mingit intervalli ega võimsust ega õrnalt laadimist, pliiakusid laetakse lihtlabaselt konstantse pingega kogu aeg. Niikaua kui generaator suudab ettenähtud ~14.4V (või mis iganes seal on) hoida, ei tea aku muust maailmast midagi.

[ivomets]

Algselt postitas: Gals
Ahjaa, nüüd hakkab asi juba selgemaks saama. Vaja nüüd veel täpne vastus saada sellele, et kas elektriseadmete, soojenduste kasutamine mõjutab ka aku laadimist? EHK siis kas on akule kasulikum, kui lühikestel otsedel neid soojendusi ei kasutaks? (ma ei mõtle mingeid paarisaja meetriseid otsi, siis ei ole veel soojendustest tingitud tulemuski saavutatav üldse, aga no nii 3-4-5 km.)

akule kasulik kui vähem tarbijaid taga lühemate otsade peal.
muidu ei jõua aku end täis laadida ja pooltäis akust käivitamine ei ole kah akule hea.

[tonisk]

Samuti mõjutab aku laadimist tema temperatuur, s.t. et genekas võib ju voolu anda, aga tänu külmale ei teki akus sellises mahus keemilist protsessi, et aku laaduks piisavalt. On ju akude testides üks väga oluline test külma aku laadimine, kus kehvemad akud ei hakka näit. -20 kraadi juures üldse laadima.