LPT vs HPT

saakal · #1

Kas vastab tõele et LPT ja HPT põhimõtteline vahe on ainult ajus ?

suur · #2

Algselt postitas: saakal
Kas vastab tõele et LPT ja HPT põhimõtteline vahe on ainult ajus ?

Kui sa pidasid silmas LPTst FTP tegemist, siis arvan et seal on ikka tiba rohkem mudimist.
loe siit.

#3

Tegelt ei, seda nodi on natuke rohkem, mida päris turbole vaja. Tonniste kohta ei oska öelda, klassikute kohta olen siin korduvalt levitanud üht linki juhenditega, kuidas lpt-st päris turbo teha. Igaks juhuks levitan siis veel http://www.900aero.com/main/diy_main_lpt.htm Vanematel tonnistel on sama mootor vahel mis lõpuosa klassikutel, niiet erinevusi vist väga palju ei tohiks olla.

Näh, Suur jõudis sama jutuga ette.:)

#4

FPT turbol on labasid veidi rohkem. Aga midagi annab ära teha ka manuaalse BPC klapi lisamisega ja wastegatele võiks ka kobedamad vedrud lisada...
Sebastianil on vist FPT-ks tegemise kogemus.

#5

Ee...minuteada tonnistel tehase poolt ikka kõik ühesugused Garrett T25M turbod v.a. Aero, kus suurem Mitsubishi TD04.
Mul on küll LPT, aga selline segavariant BPC klapiga (mida tavaliselt LPT-l ei ole)...aga aju on tehase poolt küll LPT variandi jaoks 170hj peale programmeeritud.
Nii et LPT-FPT vahe ongi teisiti programmeeritud (aga füüsiliselt sama) aju, BPC klapi ja turbomanomeetri puudumine.
Võin nüüd eksida, aga kusagilt meenub, et turbo vahejahutuse radikas (intercooler) võib LPT masinatel ka puududa.

[ps. "aju" all mõtlen siis ECU-t...]

ptrt · #6

Et siis just sai seoses oma LPT turbo tõrkumisega asja uuritud ning mingi ettekujutus asjast juba tekkinud on, siis üritan seda teavet siinkohal ka kokku võtta. Igasugused parandused on muidugi oodatud, saaks ka ise targemaks.

"Raud" peaks põhimõtteliselt olema sama (va et mõnedel LPT-del vahejahutit ei pidanud olema). Aga kui LPT-l läheb sisselaskest (peale turbot) toru otse wastegate külge (lihtne loogika - rõhk hakkab üle ettenähtud piiri minema, siis wastegate lahti ja turbolt trukk tagant ära - õigem oleks küll "turbost mööda"), siis FPT-l on selle konkreetse toru vahel veel BPC klapp (koos R-voolikuga sisselaskes oleva liigse rõhu turbo ette tagasilaskmiseks), mille abil saab ECU ülelaaderõhku peenemalt kontrollida ja wastegate avanemist "hilisemaks timmida" ning kogu selle keemia tulemusel seega mootorile kõrgemat rõhku lubada. Viimasest tuleneb ka ECU erinevus - ECU peab BPC klappi oskama juhtima (ning arvatavasti vajab selleks ka täiendavat infi (siit ka üks just praegu pähetorganud küsimus targematele - kas uuematel (DI-ga) 9000 FPT-del on eraldi knock sensor või võetakse see inf samuti kuidagi läbi DI? On muidu FTP-l üldse mingeid andureid rohkem?) ning fuel cutoffi (ECU "paanika" - miski on kapitaalselt viltu ja igaks juhuks keerame kütusekraanid kinni) piir peab ka kaugemal olema (rõhk käib ju kõrgemal).

Armatuuris manomeetri puudumine on ka üks (arvatavasti küll kõige kergemini märgatav) erinevus, kuid ka siin foorumis on olnud näiteid "ebatüüpilistest" ilma manomeetrita FTP-dest (ning ka küsimustest, kuidas oma LPT-d huvitavamaks muuta ja manomeetriga armatuur panna).

(BTW, arvestades vastustes toodud detaile, ehk oleks "Mootor, ülekanne, väljalase" sobivam kui "Elektroonika", sealt oleks ka loogilisem seda teemat vajadusel hiljem otsida? Kui kellegil olulisi vastuväiteid ei ole, siis ehk viiks teema üle?)

#7

Knock sensor on ikka olemas.

veidi ot: Ja nüüd on ka järgi kontrollitud et kui elektroonse BPC küljest juhe ära tõmmata, veateadet mällu ei kirjutata ning veidi väsinud BPC puhul mingit tõmbe vahet ka ei täheldanud.

#8

FTP ega LPT-l ei ole eraldi knock sensorit alates 93(?) aastast, kui DI kasutusele võeti. Seesama DI elektroonika tunnetab detonatsiooni küünalde kaudu ja muudab süüte ajastust vastavalt vajadusele igal silindril eraldi.
Fuel cutoffi määrab MAP sensor (jällegi 93+ tonnistel), mis kinnitatud "tulemüüri" külge. Sinna suundub sisselaske kollektorist voolik... tegemist üsna tavalise rõhuanduriga, mille pinge (suhtes etalonpingega 5V) muutub vastavalt rõhule sisselaskes ehk teisiti öeldes: annab ECU-le infot kui suurt rõhku turbokompressor on "tootnud" võrreldes normaalse atmosfäärirõhuga. Kui see pinge/rõhk ületab mingi väärtuse (~4V ja rõhk ~1,3bar) lülitab ECU bensiinipumba välja.
FPT ECU annab BPC klapile 70...90Hz impulsspinge (PWM pinge) mille impulsside pikkusega reguleeritakse klapi "lahtioleku" aega ehk õhu kogust mis wastegate lastakse. See siis Trionic5 puhul. Uuem Trionic7 klapp on aga ehituselt veidi erinev, seal on ainult üks elektromagnet (Trionic5-l kaks tükki), mis töötab sagedusel 32Hz. Toime on muidugi eelmisele sarnane.
Vanematel, pre-93 tonnistel oli taas erinev BPC klapp...ühe elektromagnetiga ja töötas sagedusel 10Hz(?). Neil autodel määras fuel cutoff-i nn. pressure switch...lüliti, mis rakendus teatud rõhul. Knock sensor oli ka olemas.

Oeh...pidin ju ka hiilgama mingi tarkusega ;). Ehk on kellelgi kasu sellest infost ja parandused muidugi teretulnud!

[Cyber, meil läheb asi vist jõle tääduslikuks, kutsu meid korrale või pane üks splitt :cool:

]

saakal · #9

Küsimus nimelt selles et olemas juba mõnda aega tagasi soetatud Hirschi poolt modifitseeritud aju mille tahaks oma 9000 dele paigaldada !

Ja Hirschi lehel annab nii LPT kui ka HPT le step one 230hj

ptrt · #10

See küll rohkem sõnastuse küsimus, aga ..

Fuel cutoffi määrab MAP sensor, (jällegi 93+ tonnistel) ..

..ehk siiski ECU, aga seda MAP-i andmete järgi? MAP ise on ju loll rõhuandur, tema ei tea ülelaaderõhu piiridest midagi ning alles ECU-sse on kirjutatud, palju "liiga palju" on? Seda siis vastandina "vanematele" turbotele, millel oli eraldi "pressure switch", mis siis ise otsustas, kus piir on?

Või siis olen ma millestki väga valesti aru saanud.. see on alati võimalus :)

saakal · #11

Kas automaadi ja manuaali ajud on erinevad ?

#12

Aju programmeeritud natuke "tigedamaks" kui tavalisel FTP masinal. Väänet on tõstetud nii vähe, et selleks polegi muud tuuningut vaja. Ainuke, et kui peal tagasihoidlikum Garrett turbo, siis pole seda just väga kauaks. Ega niisama pole 9000Aero 225hj puhul vingem Mitsu turbo kasutusel. Ja...sigakallis tuuning peaks ütlema :mad:

[jummala õige ptrt, MAP ise ei määra midagi, ECU määrab MAP sensori signaalist lähtudes

]

#13

*Kas automaadi ja manuaali ajud on erinevad ?*

Minu teada on nad samad.

qdwin: BPC pistiku eemaldamisel peaks kõik toimima nagu LPT autol e. kogu surve lastakse wastegate'i. Ka minu autol ei tekitanud pistiku eemaldamine mingit tuntavat emotsiooni. Küllap sellepärast, et juba algselt LPT variant. Siiani selgusetu, mis otstarve sel klapil siis üldse mul on :freak: .
FTP autol peaks korras klapiga vahe kohe tunda olema.

#14

Kui elektriliselt BPC klapp kinni sulgeda tuleb boosti mühinal juurde. Tundub et seda need Maptuni ja Abboti kivid vastava softiga BPC abil teevadki.

Sama tegi minu omal ka lihtne manuaalne kuulklapp. Alul oli :head: pärast :wall:. Ja trionic sammu võrra infarktile lähemal.

ptrt · #15

Ennast hakkas ka vaevama, et kuidas Hirsch ikka oskab (pigem küll - julgeb) tavalisest LPT-st (ilma BPC-klapita, st et ECU-l pole mingit võimalust turbo rõhku ise reguleerida) 230 hobust välja meelitada. Aga.. kui me nüüd läheme Hirschi 2.3LPT lehele (http://www.hirsch-performance.com/9000/9000_23lpt.html) ja võtame lahti seal vedeleva PDF-i, siis on sealt meil võimalik lugeda et "This upgrade may require an additional solenoid valve kit". Vot nii.. et tavalisele LPT-le võid Hirschi "step 1" ECU küll peale panna, kuid enne reaalset BPC-klapi lisamist on Sul ikkagi LPT ;)

saakal · #16

BPC klapp täitsa olemas mul autol !

#17

Jah, BPC on software tuunimisel alati vajalik.
Näiteks Maptun Stage1 pakub "ainult" tuunitud ECU-t 5995SEK eest ja oma vana ECU tuleb neile saata. Samas koos upgrade kit'ga (sisaldab siis BPC klappi, voolikuid ja juhtmeid) tahab saada 8275SEK...lisandub veel tööraha, kui lasta neil paigaldada. Sisaldab käibemaksu.
LPT puhul 170hj-->245hj on selline upgrade minumeelest kallis ja 200hj-->245hj korral lausa röövimine ainult softi eest 10 tonni siinset välja käia...kusjuures turbo töötab ikka väga 'fuel cutoff' ligidal ja mitmetel sellega probleeme...MAP sensor ju endine 2bar variant.

saakal · #18

Eks proovib siis ära selle Hirschi aju eks näis mis saab :thumb:

Trionic · #19

to qdwin: turbod kõigil,va.aero ühesugused.detonats.andurit asendab DI,mis mõõdab küünalde ümber tekkivat ionisatsioonivälja ja vastavalt selle väärtusele krutib Trionic segu,süüdet ja FPT puhul ka ülelaadimisrõhku(kahte esimest igas silindris eraldi).man.klapi hädaks on mootori erinev täituvus erinevatel klimaatilistel tingimustel,millega klapp kaasa ei tule

LPT/FPT- erineb "basic boost pressure",ecu soft,puudub esimesel BPC klapp,vahel ka cooler,manoka olemasolu pole määrav.
aut. ja man. kastide puhul ecu sama-mängitakse kahe klemmi maandamisega,et aut. puhul väänet piirata. aut.kasti eksistentsi hinnaga saab
minekut parandada,kui mõni juhe katkestada:wall:

remontgarrett kestab 1,25bar.rõhu korral 4-50 000km,seepärast panen VT-le tutika mitsu vurri ja katsetan kod. qdwin`i poolt välja käidud "Fuel Cut Defenderit",mis "petab" rõhu ülemises otsa MAP`lt ecu`sse minevat signaali ja nihutab "cut off`i" veidi kaugemale(reguleeritav).Sellega kaasnev ohtlik segu lahjenemine eriti mind ei morjenda,sest saksa bahnil VT-l detonatsiooniprobleeme ei tekkinud(või sai trionic 5 neist ilusti jagu)

#20

Algselt postitas: Trionic
to qdwin: turbod kõigil,va.aero ühesugused.detonats.andurit asendab DI,mis mõõdab küünalde ümber tekkivat ionisatsioonivälja ja vastavalt selle väärtusele krutib Trionic segu,süüdet ja FPT puhul ka ülelaadimisrõhku(kahte esimest igas silindris eraldi).man.klapi hädaks on mootori erinev täituvus erinevatel klimaatilistel tingimustel,millega klapp kaasa ei tule

Aga mis asi on siis 96 a mudelil EPC järgi knock sensor Part no 75 85 755?

Algselt postitas: Trionic
LPT/FPT- erineb "basic boost pressure"

EDIT: Mainisid kord et minu esimesest turbost sai LPT, mis läks kodanik D. masinale külge. Kas siis oligi ainult BBP madalam? Ometi kodanik D. 2.0 turbo lippab üsna reipalt edasi!?

Lisatud failid

ptrt · #21

Paar kinnistavat küsimust teema kohta

:

LPT/FPT- erineb "basic boost pressure"..

Eks ole, LPT-l ongi see "basic boost pressure" (pannakse paika wastegate varda pikkusega) kõik mis turbo tegelikult pakub, kõrgemaks see rõhk ei peagi sellel minema? Millised need tegelikud "basic boost pressure" numbrid on, nii FPT-l kui LPT-l, internet oli masendavalt väheütlev (või otsisin ma valest kohast)?

Ahjaa, üks veel.. mille järgi juhitakse turbo bypass-klappi, olen ma õigesti aru saanud, et sisselaskesse peale seguklappi tekkiv vaakum (kui gaas lahti lasta) peaks bypassi lahti tõmbama? EDIT: mõtlesin natuke bypass-klapi ehituse peale ja parandan enda küsimust - mitte üldsõnaline "vaakum", vaid "kui rõhk on peale seguklappi on madalam kui seguklapi ees"?

Trionic · #22

to ptrt: basc-lpt:0,4bar
fpt:0,6bar väga umbkaudne,aga nii ta tavaliselt on. mõlemal kruttimisruumi küllaga(kasu ilma lisavedrudeta minimaalne)
bypassi venitab lahti tõesti hõrendus

to qdwin: epc,nagu ka autodata,wis,alldata,mitchell-on inimeste poolt koostatud,inimesed on ekslikud,kogu tõde teab ainult SaabiJumal;)
reibas liikumine on ikka tavaliselt mootori reguleerija/remontija kätes/peas kinni.raud on kõigil sarnane,nagu sulle mainisin on naistel ka kõigil teatud detailid olemas-disain ja iseloom ning koostekvaliteet erinevad ainult,nagu meestelgi:love:

#23

Algselt postitas: ptrt
Millised need tegelikud "basic boost pressure" numbrid on, nii FPT-l kui LPT-l, internet oli masendavalt väheütlev (või otsisin ma valest kohast)?

tsk, tsk
http://www.saab9000.com/procedures/exhaust/baseboostadj.html#specs Esimese lingi juurest, mis tuli vastuseks googlest "basic boost pressure saab 9000" peale..:P

ptrt · #24

Hmh.. õhtune selektiivne nägemine-arusaamine.. vanad silmad ka juba.. aga tagantjärgi on häbi küll :(

Sealsed numbrid on ka muidugi sellised, FPT-l peaks ikka kõrgem see rõhk ju olema? Lepime täna sellega, et SAABid on müstilised elukad ja keegi neid täpselt ei mõista? ;)

Trionic · #25

to ptrt: ka need numbrid erinevad tehase ja muudes allikates,suurusjärgu vahe on umbkaudselt selline.tegelikus elus käivad asjad jällegi kolmandat moodi...