Võtan siis viimaste päevade sündmused kokku.
Reedel miski 23:00 sain auto sõitvaks, õhtul pimedas õue peal tehtud proovisõidud olid paljulubavad.
Laupäeval siis mõned asjad + auto pesu ja ülevaatusele. Poolel teel hakkas generaatori tuli põlema, rihm? sai ju uus peale. Jätsin auto siis seisma, kontrollisin, rihmaga õnneks kõik korras, selge e. kas generaator või releeregulaator. Aga muidu jõudsin õnnelikult ülevaatusele ja puhtalt tehtud. Tõsi, seal avastasin, et rihm, millega sumbutaja tagapütt kinni sai tõmmatud (uuematel 96-tel teine kinnitus), oli lihtsalt ära sulanud (koormarihm).
Ja autol oli minekut hästi, rabas nagu loom olematute (44)hobuste kohta.
Ka temperatuur püsis hästi rohelise ala keskel. Muide temperatuuri mõõtur töötab termopaari efektil, muud võimalust nagu pole, näidiku ja anduri vahel on vaid üks varjestatud juhe, ei miskit toidet vm. lisaks. Üllatav, et see osutit jõuab liigutada.
Kodus tagasi ja siis taas putitama, sumbutaja selle rihmaga kinni, mis ostes oli küljes ja selgus, et laadimine kadus releeregulaatori tõttu, pidin kontakte puhastama.
Ja oligi aeg kokkutuleku poole sõitma hakata, sain 15Km sõidetud, pöörasin Pärnu poole ja autol pole jõudu, pagan mis nüüd siis ...
Kõigele lisaks juba pisut enne hakkas temperatuur punase poole trügima.
Sõitsin veel 10Km (tee kokkutulekule 73Km), seier punase alguses. No mis siis nüüd teha, keerata ringi või punnitada edasi, otsustasin edasi punnitada. Väljas oli muidugi palav ka. Lisaks avastasin, et remonditud veepump (detaile pole saada, kvaliteetse slimmeringi ja uue siserõngaga lahendasin) laseb ikkagi läbi.
Õnneks leidsin temperatuuri teemale kuskil Soomaa metsadevahel lahenduse, sõitsin kapott pool-avatult (kaitseriivi asendis), see tõi vähemalt temperatuuri rohelise piirile. Ja nii ma siis lõpuks kokkutulekule jõudsingi.
Täna tagasitee oli palju parem, autol oli pea-aegu jõud tagasi, vaid madalatel pööretel pole endine, aga vähemalt 70+ kiirusel rabab nagu loom jälle ja kannatab ka 100+ kiirusega sõita, selles autos ei ole tunda, et nii kiiresti sõidad, peaaegu nagu tänapäeva auto ...
Ja temperatuur püsis ka rohelises, kapott lahti ei pidanud sõitma.
Lisaks avastasin, et selle vabakäigu siduriga (mul töötab laitmatult, kes ei tea, siis lased jala gaasilt ja automaatselt lisasiduriga vm. süsteemiga käigukasti sees võtab veo tagant ja mootor tiksub rahulikult tühikäigul) on kahetaktilisega väga mõnus sõita, ei ole seda tõmblemist gaasipedaali lahti laskmisel.
Jõudsin koju ja mõõtsin kohe surved ära, hiljem kontrolliks ka külmalt (manuali järgi surveaste 8,1):
Kõik ühtlane, paistab, et mootor jäi ellu, üllatav, et külmalt näitas pisut rohkem.
Süüteküünlad ka nagu ok.
Keskmine peabki tahmasem vm. olema, keskmisel karburaatoril suuremad düüsid seoses tühikäigu sealt läbi laskmisega.
Mis siis juhtus, ega vist muud, kui karburaatorid juravad (lahja segu), ainus, mis piinlikult puhastatud ei saanud, on kütuse kamber ujukiga, lihtsalt ei julgenud lahti keerata, lõhun veel tihendi (mida kuskilt ei saa) ka ära. Aga peab ikkagi. Tagasisõidul suri paar korda välja ka (aga käivitus kohe), seegi näitab, et kuskil miski saast siiski liigub.
Ja tagantjärgi tarkusena poleks pidanud termostaati üldse panema, nii mootor, kui ka radiaator pole veel päris puhtad, kuigi sai 30% äädikaga leotatud.
Ja lisaks pärast meenus, et oleks võinud sõidu ajal ka tooreklapiga mängida, ehk oleks aidanud ...