Mina sain selle omanikuks 2009. a. sügisel tänu sellele, et ühe noore mehe mõistus ja ilmselt ka viitsimine enam autost üle ei käinud.
Peale ostu tuli kohe mõtlema hakata, kust uut plokikaant saada. Mootor lonkas korralikult. Põhjuseks oli paar väga ära kulunud klapipesa (ralliauto värk noh). Suure otsimise peale leidus üks doonormootor, mille ühest plokikaanest peale nühkimist ja limpsimist üsna korralik asendusosa tuli. Salongipõrandal laiutavad augud sai roostepuru asemel korraliku metalliga täidetud. Terve põrand sai uue värvi ja põhjamastiksi. Väljapoole tekkisid mõned keremaalingud, et niigi hirmsat välimust veel hirmsamaks muuta. Mõne aja pärast, kui auto polnud vabatahtlikult nõus enam Nõmme mäest ülesse sõitma, tuli ära vahetada ka siduriketas.
Käimasoleva aasta tegevusi tuli alustada käigukangi hoovastiku vahetamisega. Alguses tundus asi suhteliselt lootusetu, kuna sobivat tükki ega ka tervet hoovastiku süsteemi polnud kuskilt saada või kui pakuti, siis kulla hinnaga. Lõpuks siiski leidsin. Lausa terve teise auto sain kõrvale doonoriks.
Praegune seis on selline, et auto on hingelt ilus ja lippab nagu kevadine jänes. Aga välimine pool on siuke... huvitav. Kuna rooste väljastpoolt ligi tikub, siis on plaanis väikesed kere- ja värvitööd, mille käigus võib nii mõndagi põnevat juhtuda :cool:
Talvine punk-car Zombie Patrol
Keredoonoriks kalpsas eile lisaks veel üks pruunjänes.
