Eesti Saabiklubi foorum

Algselt postitas: suur
Mulle üldiselt meeldib, kui vanu masinaid elus hoitakse (või neid ellu äratatakse. Aga väga kriitiliselt suhtun siuksesse makrofleksijamasse. Tundub kuidagi kantossilappimisena. Ok-ok sina said murele lühiajalise lahenduse, kuid aja jooksul koguneb makro ja pleki vahele niiskus, mis selat kuidagi ära minna ei taha. Ja nii mädanebki see plekk üsna kiirelt läbi.

Aga jõudu tööle!

Olen omamoodi kiuksuga tehnikafanatt. Isa soovitas mul auto juba maha kanda, kuid ma ei jätnud jonni ning tegin köik need tööd ära. Kuigi mul on veel kaks täiesti korralikku söiduautot millega söita (kindlustused ja üv.-d kehtivad), hoian seda Saab'i elus kuni suudan ... oskan. Keretöid ma tegema ei hakka. Rooste vasta vöitlen korrosioonivastase öliga niipalju kui vöimalik.
See Auto oli algselt naise oma, ennem kui mootor katki läks. Pisik on talle aga jääv, seepärast on plaan osta naisele universaalkerega 9-5.

Mina hoian samuti makroflexi oma autodest kaugel eemal. See, kui kiiresti mf-ga lapitud pind läbi ussitab, tekitab vägisi mõtte, et asjal on mingi metalliga reageeriv aine sees. Rusikareegel on, et aastaringi sõitval autol makroflexiga lapitud paika aasta möödudes enam paigata ei saa, vaid tuleb uus ehitada... kusjuures, kehtib üsna paksu metalli puhul...

Aastaid tagasi, kui auto veel eelmise mootoriga söitis, ilmnes selline nähe. Auto ei tahtnud enam külmalt käima minna. Saime aru, et külmkäivituspihusti ei tee oma tööd. See ei rakendunud üldse. Teadmata, mis teda juhib, tulime teistsuguse lahenduse peale: Vedasime otse juhtmed pihustilt salongi. Salongi panin nupu asendiga NO (Normally Off). Vooluahel käib jadamisi läbi pihusti ning nupu. Kui nüüd külmkäivitust teen, siis vajutan pihustinuppu ise niikaua kui vaja (2-3 sek), et auto käima saada. Nupp salongis on pildilt näha. Nii suur on ta vaid sellepärast, et mul ei olnud väiksemat NO lülitit.

Lisatud failid

Vihje - starter.. (üks juhe tuleb üle starteri, ülejäänu on termolüliti töö) (ülejäänu k-jetti puudutava leiad siit) Äkki saad isegi korda teha, nii nagu peab..

Algselt postitas: overspeed
Teadmata, mis teda juhib, tulime teistsuguse lahenduse peale:

Käisin kunagi ühel oma sugulasel külas, saunas. Puhkeruumis nägin tal sellist vötmehoidjat, nagu piltidel näha. Kuna tema ei ole tehnikast üldse huvitatud ning kasutas seda vaid pudeliavamiseesmärgil, tegin vahetust, andsin talle vana Saare KEK logoga pudeliavaja sauna puhkeruumi jaoks. Minule on see avaja aga tähenduslikum, kuna sellise kirjaga Saab'i logo polnud ma ennem näinud.

Lisatud failid

teine külg

Lisatud failid

Saab Aerospace on praegune Saab Technologies, ehk see osa Saabist, mis varasemalt lennukeid tegi ja peale autode lõplikku müümist GM-ile '95-dal, iseseisvaks jäi.

Lisaks on mul tunne, et see asi ongi algupäraselt pudeliavaja, mitte võtmehoidja..

saabhistory.com-ist

In 1990, The Wallenberg’s Investor AB sold half of the stake of Saab Automobile to General Motors (GM).

In 1995, Investor AB made a deal to sell the other half of Saab Automobile in 2000. That same year in 1995, SAAB Aircraft became independant and now called itself SAAB Aerospace who created a new logo until 2000, as did SCANIA Trucks & Busses become independant who also created a new logo.

From 1995 until 2000, the Saab Aerospace logo continued to be used.

Algselt postitas: Cyber

Lisaks on mul tunne, et see asi ongi algupäraselt pudeliavaja, mitte võtmehoidja..

Või hoopis võtmehoidja-pudeliavaja? Kuigi jah, võtmerõnga ava pole. Aga noh, võtmehoidjana täiesti võimalik kasutada.

Algselt postitas: Cyber
Lisaks on mul tunne, et see asi ongi algupäraselt pudeliavaja, mitte võtmehoidja..

Ups...trükiviga, mötlesin sel hetkel vist vötmehoidjale, tahtsin kirjutada pudeliavaja.

Oleks tarvist targemate abi.
Ei anna mulle rahu ikka see mootori vahelejätmine. Söitu ega muud ta küll ei sega, kuid lihtsalt tüütu on.
Kui masin külmalt käima panna, siis algul probleemi polegi. Mida soojemaks mootor läeb, seda rohkem hakkab vahele jätma. Nominaaltemperatuuril jätab mootor vahele VÄGA sünkroonselt (mitte nagu mo mossel, et turtsub siis kui tahab), s.t. ca iga sekundi järelt (vahed täpselt ühepikkused) jätab silinder löömata, mootor jönksatab. Stroboskoop näitas ka, et süütepoolist tulevalt körgepingejuhtmelt kaob korra säde. Proovisin vahetada nii süütepooli kui ka kommutaatorit, vahet ei miskit, probleem jäi samaks.
Oskab keegi hüva nöu anda. Omal mölgub üks asi veel möttes, mida pole proovinud vahetada, kuid ei tahaks seda hetkel mainida, kuna vöin teie möttekäiku nönda körvale kallutada.

Selle info põhjal tundub viga olevat jagajas,ehk kui vool kaob süütepoolilt jätab kontakt või elektron lüliti oma töö vahepeal tegemata.
Kui tegemist kontakt süütega,siis on viga tõenäoliselt väikses kontakti vahes.Külma mootoriga on pööre kõrgem ja jagaja nukk ,olles kulunud pesas, lööb hooga kontakti kuidagi lahti,kui aga mootor soojeneb jääb pööre madalamaks lisaks soojuspaisumisega lõtk väiksemaks ja kontakt jääb avamata.

Eespool piltidelt paistab pritsega mootor, seega kontakte seal vist pole... Halli andur võiks olla.

Algselt postitas: Cyber
Eespool piltidelt paistab pritsega mootor, seega kontakte seal vist pole... Halli andur võiks olla.

Võiks, kuigi mina neilt piltidelt Halli andurit eristada ei suutnud, see peaks ju jagaja peal näha olema...
Ons siis kontakt- või kontaktivaba jagaja?

kontaktivaba

Halli anduris viga ei ole, vahetasin sellegi.

Tagumne vasak Tagarattalaager hakkas juba nii hullu häält tegema, et segas kundega söidu ajal rääkimist. Vahetasin selle. Nüüd auto nii kena vaikne, et on kuulda uusi probleeme ... tagumine parem laager teeb ka häält örnalt.

Radiaatoril pudenesid osad ribid vahelt nii ära, et aint torud on järgi, maanteepeal söiteski ei jahuta enam ära. Tuleb seegi vahetada.

Mootori vahelejätmise viga pole siiani leidnud.

Jätab vahele või ei jäta, aga täna maanteel liikus see valge lennuk küll ulmelistel kiirustel

okab keegi miskit aimata, kas see mootori vahelejätt vöib olla pöhjustatud kuskilt gaasijaotuse seadmetest?

Kui mingeid juppe vaja on siis mul täiesti terve classic 1989a,2,0i, hõbedane vedeleb hoovis.Praegu puhastan keret juppidest.Momendil veel kõik alles peale armatuuri.Aga minu oma on nagu uus(väike pinnarooste) võrreldes sinu omaga(roosteaugud)sellegipoolest katkun tükkideks.Helista 5014434 kui mingeid jubinaid vaja.Asub Tartumaal.

autol hakkas juba talvel esiradikas tunda andma, et tööpäevad on loetud. Suurel koormusel läks temp üle keskmise. Kevadel ei saand enam üle 100 km/h söita pikalt, läks liialt kuumaks. Suve algul ei saand enam üle 90 km/h söita. Pilt vanast radikast:

Lisatud failid

Otsustasin tellida suvel uue radika, kuna vanaga ei kannatanud enam söita. Aknad olid lahti ja salongi soendusradikas pöhjas. Viimasega jahutasin mootorit piisavalt. Kui aga ilmad kippusid päeval 30 C olema, ei aidanud enam seegi vöte. Uus radikas aga ei tulnud ega tulnud soomest ära. Kuna uus radikas polnud 1,5 kuud tulnud, hakkasin juba lootust kaotama, et üldse tulebki. Aretasin siis ette selle doonorauto saab 99 radika, mis sinna ei istunud öieti. Pidin ringi tegema lödvikud, öhutuse. Radikas oli ees kinni kiirkinnituskröpsudega, samuti oli nii kinni süütepool, kuna radika vale asendi töttu ei läinud see enam oma öigele kohale. Tolle ajutise radikaga käis auto ka soomes elamuhaagist toomas, jahutusega probleeme polnud.

Lisatud failid

Haagise veol tuuletakistus ja bentsukulu olid meeletud, üle 70 km/h ei tahtnud söitagi.

Lisatud failid

Suve löpuks tuli siiski ära ka uus radikas. Ei tahtnud tellimust poes tühistada, kuna ajutine radikas ees tegi küll oma töö, aga mulle meeldib kui öiga asi omal kohal on.

Lisatud failid

Said messingust radika? Saabianti sõnul neid enam ei toodeta.

Alumiiniumist ta jah pole.
Sellepärast ooteaeg siis nii pikk oligi. Otsisid mulle kuskilt laonurgast vaskradikat.