Saab 900i 2.1 5D, 1993, IQ*
Postitatud: N Dets 27, 2012 17:06
Haiguslugu jätkub ehk minu teine klassik. Aasta hakkab lõppema, aga alles nüüd saan mahti kirja panna oma teise klassiku loo. Logiraamat ei tee ju paha. Vana klassik oli meid juba aasta aega kenasti teeninud, tasapisi sai seda kõpitsetud ja suveks oli plaan auto korralikult üles vuntsida. Aga siis hakkas Nettiautos silma üks huvitav pakkumine: viimase aastakäigu klassik, mis veeres maanteele alles 1993. aasta detsembris. Rubiinpunane pärlmutter, katuseluuk, kiirusehoidja, plokisoojendus, nahkrool, need paremad istmed, Classic’u kiri külgedel, antitiivake sabas, originaalraadio (Nyköping II) nelja kõlariga, läbisõit 208000 km. Ja mis sel hetkel kõige tähtsam, auto asus Helsingi lähistel ja hindki oli mõistlik. Kuulutus äratas usaldust: „Siisti, varmatoiminen, vähan ajettu perusauto asiaa ymmartävälle.” Helistasin pikemalt mõtlemata, ja kuna jutt sobis ning nädalavahetus oli ukse ees, sai Soomes kohtumine kokku lepitud. Pühapäeval, 3. juuni hommikul sõitsin varase laevaga üle lahe ja õhtul olin autoga kodus. Vahepeale jäi tunnike bussisõitu, kohtumine autoomanikuga (autole piisas kiirest pilgust) ja sõit autoomaniku kodukülla Soome metsade-järvede vahel (kui parafraseerida Lembitu Kuuset). Perenaine keetis kohvi ja võttis külmkapist vaagna võileibadega, sealsamas köögilaual täitsime paberid. Autoomanik, kunagine taksojuht, kes silmahaiguse tõttu enam seda tööd teha ei saa, ning samal põhjusel otsustas loobuda ka pere teisest autost, teatas – mulle meeldivaks ehmatuseks –, et üle 250 euro ta hinda ei langeta... No mis siis ikka, polnud põhjust protesteerida. Paagi oli ta ka enne kokkusaamist täis võtnud. Lõpuks pakkus majaproua end veel oma autoga teejuhiks, kuni kiirteeni. Ja trükkis netist välja kaardi selgitustega, kuidas kõige kiiremini sadamasse jõuda. Poleks arvanud, et see autoost võiks nii meeldiv olla. Nainegi oli rõõmsameelne, kui kolmas Saab õhtul õue veeres.
Kodus sai autoga lähemalt tutvust tehtud. Põhi nägi välja nagu uus, õõtshoovad on äsja vahetatud, uuendada tuli vaid stabilisaatorivarda puksid. Soomlasest autoomanik oli klassiku ostnud ühelt firmalt, kes oli auto enne müüki korda teinud, ka ukseääred olid üle käidud ja üks kapotinurk (kuhu ikka rooste pesa teeb) kenasti korda tehtud. Ainuke asi, mis muret tegi, oli tühikäigul veidi puterdav mootor. Õnneks sai selle vastu Troostist abi: mootorikett oli vales hambas. Hea uudis oli see, et kettki paistis olevat hiljaaegu vahetatud ja mootor nägi välja laitmatu. Õli ta tõepoolest ei võta. Tänaseks on auto sõitnud 8000 km (kokku 216142 km), vahetatud on käigukastiõli, jagaja kaas ja rootor ning üks katalüsaatori flants, tagaluuk sai väikese värviparanduse. Käivitub iga ilmaga, homme saab külge ka uus termostaat.
Koduteel
Kodus, päeval, kui teine klassik lahkus uue peremehe juurde
Kodus sai autoga lähemalt tutvust tehtud. Põhi nägi välja nagu uus, õõtshoovad on äsja vahetatud, uuendada tuli vaid stabilisaatorivarda puksid. Soomlasest autoomanik oli klassiku ostnud ühelt firmalt, kes oli auto enne müüki korda teinud, ka ukseääred olid üle käidud ja üks kapotinurk (kuhu ikka rooste pesa teeb) kenasti korda tehtud. Ainuke asi, mis muret tegi, oli tühikäigul veidi puterdav mootor. Õnneks sai selle vastu Troostist abi: mootorikett oli vales hambas. Hea uudis oli see, et kettki paistis olevat hiljaaegu vahetatud ja mootor nägi välja laitmatu. Õli ta tõepoolest ei võta. Tänaseks on auto sõitnud 8000 km (kokku 216142 km), vahetatud on käigukastiõli, jagaja kaas ja rootor ning üks katalüsaatori flants, tagaluuk sai väikese värviparanduse. Käivitub iga ilmaga, homme saab külge ka uus termostaat.
Koduteel
Kodus, päeval, kui teine klassik lahkus uue peremehe juurde