Eesti Saabiklubi foorum

Väike täiendus:
* Kui varem kimbutas hõõgsüüde peale väljalülitust, siis varajasem süüde peaaegu lahendas selle mure (tol teisel karburaatoril polnud kanalit elektrilise klapi tarbeks, aga saaks puurida).
* See vana karburaator leidis koha riiulil, toimib ju nüüd hästi.
* Originaalkarburaator taas masina peal (aga EGR veel välja lülitatud), toimib kenasti aga peenhäälestus heitgaaside analüsaatoriga ei teeks paha.
* Kütusekulu minu lühikeste (3Km ja 20Km) otstega endiselt 11 L/100Km ja tundub et sealt alla ei saagi ... (aga parem, kui algne 15 L/100Km).
* Tagumise summuti pikkivalts laseb pisut heitgaase mitmest kohast läbi, nii palju siis uuest summutist (oli vist Walker).
* Ja üldse see summuti vahetus oli pigem hetkel raha maha viskamine, lisaks on ta hakanud kuskilt keskelt praksuma kuumenedes / jahtudes.

Võtsin ühe esiamordi ette, et kolinatest esisillas lahti saada. Ostsin Viljandi peaaegu tühjaks Lada amordi puksidest (e. neid peaaegu polegi müügil). Kahjuks kumbki, ülemine ja alumine, ei sobinud, ülemist häda pärast sai kasutada (kuid tal pole amordi kinnituse-keerme ümber olevat kummikraed), sai siis seal miski voolik leitud ja kasutatud. All aga miski valemiga ei mahu sisse, ka kruustangide vahel ei surunud sisse ...
Ja kõigele lisaks need all olevad igivanad Monroe amordid kah õieti ei tööta, üles/alla peaks olema erinev takistus, neil aga ühesugune ja jube lühike käik + kokkusurudes nagu kiilub kinni.
Ehk siis peab mingi aeg uued ostma, aga tänapäevased ju ei kesta ...
Ka roolivarda otsa kumm on päris pragunenud. Läheb sinna silda rohkemgi vidinaid.

Ja EGR-i panin ka tagasi, korda tehtud originaalkarburaator toimib täitsa hästi nii EGR-iga kui ka ilma, olgugi et temperatuuriklapp laseb otse läbi. Ja üllatuslikult külma mootoriga "toorest" doseerib kah paremini (seal pisut keerulisem süsteem). Ja tal on miski lisasüsteem, mis vist peaks lahjemat kütust andma, kui jalg sõidu ajal gaasipedaalilt võtta, on kergelt tunda, kui pisut gaasi järgi lasta.

See auto tapab küll ka kõige vanaaegsema gaasianalüsaatori ära.

See mis lõhn sumbutajast välja tuleb on puhas bensiin.... pole ime, et kütusekulu on oi-oi-oi!


siis sa said küll mingid teised amordi puksid, mis alla ei sobinud. Ma olen kakunagi mingeid nats suuremaid näinud aga lada omad alla lähevad küll. mõnedel amortidel on mõlematpidi suur takistus. ehk nad on jäigemad.... klassikul on tavaliselt amordid mis kestavad rohkem kui kõiik muu )

ivomets kirjutas: ↑

E Apr 23, 2018 22:26

See auto tapab küll ka kõige vanaaegsema gaasianalüsaatori ära.

Oh mis sa nüüd, ostu hetkel võttis auto 15L/100Km, CO 2.5% (ülevaatuse järgi, mis vahetult tehti, max lubatud 4,5), ei ta tee miskit.
Ja tabel, mis näit peaks olema, e. mu autol arenguruumi on, mis aga teha, nagu ei teagi ...



Ja esiamort, mille korra alt võtsin pukside vahetuseks, hakkas paremini toimima peale näpuvahel kruttimist, aga nüüd kriuksub teine, Saab on pisut vedruvankri moodi, kas võiks miskit õli vm. lasta amordi liikuvale metallvardale? Muide pole algupärased, miskid Monroe-d.

No kuule, kui co on 2,5, siis oleks nagu päris auto moodi, sul sinna 9...10 kanti pakun julgelt välja. ma pean sulle siia klassiku raamatust selle karpa kohta pilte panema... ehk millesti on abi.

ivomets kirjutas: ↑

T Apr 24, 2018 14:38

No kuule, kui co on 2,5, siis oleks nagu päris auto moodi, sul sinna 9...10 kanti pakun julgelt välja. ma pean sulle siia klassiku raamatust selle karpa kohta pilte panema... ehk millesti on abi.

Lõpuks põhjus käes, miks auto tahtis Ivometsa ära lämmatada . Nimelt karburaatori ujuki klapp jupsib, vahest sulgeb vahest mitte, või siis kütuse paaki tagasivooluga miskit (peaks manomeetri kütusetoru külge panema). Võttis aega, et kuis teda testida, et ikka ise näha, kas august, kuhu nõel käib, hakkab kütust tulema. Asendadasin suure silindri koos nõelaga vana silikoontuubi tagant lõigatud rõngaga (et siibri ette alasurve tekiks) ja siis tooreklapi abil (e. nii sai mootor kütust läbi tooreklapi kanali) sai auto mootori tööle. Alguses juhtunud miskit, aga pisut suurematel pööretel kord ujutas augu üle, siis taas mitte. Kui nüüd manomeeter näitab mõistlikku rõhku (0,17 - 0,25 Bar), siis vaja uut klappi, aga nendega vist igavene peavalu, isegi uutega, päris mitmes kohas foorumis kurtmist näinud.




Ja auto originaalveljed said korda tehtud, ei soovinud lasta neil edasi roostetada, lähevad hetkel riiulisse paremaid aegu ootama ning valuvelgede inetute kapslite asemele lähevad saabi logoga.

Räägin sulle veel ühe loo, kuis ma ka kunagi viga otsisin, et ujuki nõelklapp ei pidanud. Põhjuseks oli bensiinivooliku toru otsa lükkamisel toru terava ääre poolt vooliku siseservast ära lõigatud kummitükk mis käis vahepeal nõelklapi vahel ja siis jälle ujus kuskil mujal ringi... kord ujutas üle kord oli kõik ok. ja otsi sellist viga!

Sellel karburaatoril on nõelal sõel sisse ehitatud, nii nagu siin:
Aga mõõtsin surve kütusesüsteemis ära, oli 0,3 - 0,4 e. siis oluliselt rohkem. Võtsin siis T kolmiku, kust läheb tagasivool, lahti ja voila, miski pisike ava tagasivoolu pool oli umbes, puhastasin ja puurisin isegi 2mm puuriga üle ning oligi surve paigas. Reguleerisin siis uuesti karburaatori üle. Eks näis, kui paagi tühjaks sõidan, mis tulemus on.

Pole pikalt kirjutanud, aga täna meeldiv üllatus. Tankimisega seoses. No 95 hind mõistagi pole meeldiv, aga arvutuslik kütusekulu küll. 44L läks paaki, 540km sai siis sellega sõita, ca. 8,1 keskmist kulu. Ei tahtnud uskuda, äkki tankimise püstol lukustus enneaegselt, aga tuhkagi. Nüüd võib selle poolega küll rahule jääda. Ja masin liigub hästi, vaid tühikäik on pisut rahutu ja mäest alla sõites kipub natuke kakkuma (sellel karburaatoril miski lisa rõhusüsteem). Kahju, et Saabide hoolduspäeval heitgaasi numbrid nägemata jäid.

Ja auto on nüüd säästval režiimil, vaid ilusa ilmaga sõitmiseks.

Esimest korda jättis auto mind "tee peale" või õigemini ei lasknud kodust kuhugi minna. Starter lühises, suisa nii, et tõmbas akupinge 5V peale, hea et miskit põlema ei läinud. Ja oh kui niru koha peal on sellel autol starter, väljalaske kollektori all (kuumus ), midagi ei näe, hästi ligi ei pääse ja pärast ei taha starter välja kah kuskilt tulla. Lisaks peab generaatori juhtme ja starteri käivitusjuhtme ja mine tea, millised veel, välja vahetama, nii kui natuke painutad, on kohe isolatsioonil pragu sees ja vask vaatab rõõmsasti sulle vastu .

Starteri kakkusin lahti ja üks harja kinnitus isolaatorist lahti, see siis kuidagi vastu korpust, vedru ära sulanud jne. Leidsin lammutusest ühe Volvo starteri, millel tagaosa sama, aga esiosa teine, ehk saab kahest ühe kokku.

Peaks vaatama, mul vist on keldris äkki üks selline "alumine" starter...

Kui paar korda on maha võetud, siis saab nõksu kätte küll, kuidas ta sealt vahelt läbi tuleb.. Kunagi sa mõned korrad tehtud seda... Praegu enam ilmselt ei tuleks välja.

Auto taas liikvel, võtsin kätte ja punnitasin starteri paika, uued juhtmed jne. Üle pika aja oli päris mõnus temaga taas sõita.

Väike sissekanne, auto on olnud pidevalt kasutuses igapäevaautona, aga vaid ilusate ilmadega, pahad ilmad on 9-5 jaoks.
Aga kuna kasutust ikkagi vähe olnud, siis vasak esimene pidur kippus peale jääma (kuid käsipidur toimetab hästi, ei mõjuta seda), sai siis täna tegeletud, määritud jne. Sai paremaks, kuid tugeval piduri vajutamisel ikka veel kipub pisut peale jääma, samas see suur metallilatakas, mis ühte pidi ühe piduriklotsi ja teisipidi teisel pool töösilindrit, liigub hästi peale määrimist. Piduri töösilindri kolbi piilusin ka tihendi all, oli teine kena aga ei oleks pidanud piiluma, mitte mingi väega ei saa traatvõru enam tihendi peale, ruumi pole jne.

Täna õhtust algas selle auto jaoks talveuinak. Ülevaatus sai läbi ja ega talvel tahagi teda taas piinata. Jõu poolest olen mootori oma lahjadele hobuste arvule vaatamata päris hästi käima saanud. Aga eks suuremaid (kere) ja väiksemaid asju, mis teha ikka leidub, ka ülevaatuse tarbeks.

Saksamaalt tuli ebay abil läbi miski karbusside tuunimise firmast karburaatori väljalülituse (shut off valve) klapp, autol peal olev vahest töötas, vahest nagu mitte. Selle detaili otsimine oli paras peavalu aga leidsin, et VW grupi masinatel kasutati ka täpselt sama klappi (teise koodiga). Täna sain kätte ja oligi täpselt samasugune, koos transaga miski 20+€. Naljaks oli see, et kaasa oli pandud 2 pisikest kummikommide komplekti...

See auto sai enne talve varjualuse ja magab talveund.

Kingade asemel võiks mingil teisel moel kinnitada brussid. See SAABike pole küll raske, ise toestaks täendavalt. Aga muidu ülihubane korter, kas maja katuse jätk?

denczik kirjutas: ↑

L Jaan 05, 2019 21:42

Kingade asemel võiks mingil teisel moel kinnitada brussid. See SAABike pole küll raske, ise toestaks täendavalt. Aga muidu ülihibane korter, kas maja katuse jätk?

Tegelikult hiljem panen iga risti prussi alla ka 2 tala maha (vastu laiemat alust mõistagi), lihtsalt ei jõudnud. Ja kingad on naelu/kruve täiesti täis.
Puukuuri pikendus on see, hiljem tuleb miski niiskuskindla plaadiga puukuuri vahesein kah teha, et niiskus ei leviks.

Täna juhtus nii, et see Saab sai nii liiva, kui ka klaasi ...
.

See auto on garaažis paremaid aegu oodanud pikalt, sellel aastal peab ikka ette võtma ja kere kordategemise lõpetama. Kuna vajadus oli teisi autosid korra garaaži ajada, siis välja sõites oh üllatust, sidur ei teinud muhvigi, sai starteriga välja sõidetud ja peasilinder koos toruga maha võetud. Umbes, mis umbes. Paistab, et täitetoru kummivoolik ajaga seestpoolt lagunema hakanud ja kui palju löga tuli välja ... Lisaks ka toru umbes. Aega ta võttis, aga nüüd asjad puhastatud, uued tihendid peasilindrile, ilusaks tehtud ja masinale tagasi pandud.
.

Olen ka talveunest ärganud ja ... võtsin selle Saabi ette. Siduriga peab veel vaeva nägema, tahab pumpamist saada, et taas toimiks. Aga hetkel hoopis uste alläärte taastamine käsil. Tegin töötuppa suisa 1,25m painutuspingi, millel ka keevitusranti saan rullida, nüüd hea sirgeid paindeid teha, läheb kasvõi uste juures vaja. Võtsin siis harjutamiseks kõikse paremas seisukorras olnud, e. tagumise ukse. Serv nii sise, kui ka välise pleki poolt mäda ja üllatuslikult ka ühes allosas tagasi painutatud pleki vahel puhta rebane. Nu sain rebasest jagu puhastuse, roostesurma ja epokrundiga ning tagusin pleki tagasi. Ja täna sain ka alumise serva täispikkuses volditud ning ilma ühegi lainesse minekuta külge keevitatud. Kõik jäi igal pool ilusasti sirgeks. Keevitamisel punktisin Mig-iga ja pärast täitsin miski Cu segu vardaga Tig-iga. See viimane tegevus täitsa isegi meeldis, ei keevituspritsmeid ja vähem maha lihvimist pärast.

Nüüd kui sisemise pleki kah valmis saan, siis pagan millega topeltpleki sisemust katta (värv vm.), mis kannataks ka keevitamist?
.

Tagumine parem uks valmis, lähme siis raskustasemelt järgmise juurde. Aga oh õudust, raskustase 2/4 on juba paras peavalu... Müüakse ka sise-välis paneele, aga vaatan, esialgu püüan ilma hakkama saada.
.

Ja ka teine uks valmimas, 10 erinevat tükki, vahel tuli ka puiduklotsi peal vormida X kujukesi. Sellel uksel tuleb paar nõmedat roostepesa veel likvideerida peegli kinnituse piirkonnas. Vastikult palju aega võtab see nikerdamine. Pagan, vaatasin eelmist roostes pilti, ühe nurga ümarus on jäänud tegemata, nu tuleb edasi nikerdada.
.

Mõned pildid neist tobedatest roostekohtadest veel, nimelt esimene külg, eriti paha puhastamise mõttes on see ülemine peaaegu peegli joones olev koht. Ja muidugi peegli katte all. Lisaks küljel kõik keevituspunktid ja üldse kuidagi kergelt juba lapiga hõõrudes tuleb värv maha, tehases puhastamata enne värvimist? Kuis ta küll seni püsinud on. Ukse liistust ülemist värvi tahaks nagu säilitada, aga pagan drelli otsas olnud traat (trossist lõigatud jupp) suutis ikka ühe vao künda peegli lähedusse ...
.

Vahepeal peab tööd ka tegema, et oleks mida Saabidele kulutada, seega asjad edenevad paraku teosammul. Aga kolmas uks on lõpusirgel. Nurga tükid paras pusimine, üks näide, kui ei taha hunnik pisikestest tükkidest kokku keevitada.
.