Nojah, alguse sai see asi tegelikult hetkest, kui sai otsustatud loobuda eelmise klassiku reanimeerimise katseist, mis olid juba üle mõistuse palju aega ja raha endasse imenud ning lõppu ei paistnud kusagilt. Pääle mõningast hingetõmbeaega aastavahetuse kandis sai hakatud üha sagedamini klassikute müügikuulutusi lappama. Kuna kohapeal valitses suur tühjus ja svenssonite keelest häste aru ei saanud, siis muutusid nettiauto ja soome saabiklubi koduleht pea igapäevaseks külastuskohaks.
Põhisihiks sai võetud 1987-... väljalaskega, 8v pritsega, 5 ukselised (ehk luukpäraga) masinad.
Nii mõnedki sobivad võimalused läksid vett vedama lihtsalt oma aeglase tegutsemise tõttu - alati polnud võimalik kohe reageerida, veel vähem jutiga Soome kihutada.
Igatahes sai eelmise nädala teisel poolel lõpuks see retk ette võetud ja auto ära toodud, suured tänud krss-le :notworthy: , kes meid nõu ja jõuga aitas ja ka mööda Soomemaad sõidutas.
Igatahes juhtus nii, et esimest korda nägime me seda autot hilisõhtul ja siis sai sellega ka väikene proovisõit tehtud - masin liikus igati kenasti. Niipalju kui taskulambi valgel õnnestus näha, paistsid strateegilised kohadki roostest kahjustamata olevat, uste allääred tahavad siiski korrastamist. Saigi see masin meile esialgu kaheks päevaks kinni pandud ja pärast ära ostetud.
All pilt esimesest kohtumisest:
SAAB 900i Sekeldaja, 1988, Ryhkija
Oma nime, “Sekeldaja” sai ta aga juhtumistega, mida juba esimesed paar päeva tema omamist kaasa tõid: Esmalt saime alles Soome piirivalvelt teada, et autol on vaid seisukindlustus (seisontavakuutus) ja temaga poleks üldse tohtinud liikluses osaleda. Õnneks lasti meid siiski kenasti laevale ja Eesti poolel polnud mingeid küsimusi meid maale lubades.
Teiseks, järgmisel päeval (laupäev) tahtsime Sauel auto registrisse võtta, kuid sealsed registreerijaprouad tahtsid hirmsasti veel miskit ostu-müüki kinnitavat paberit lisaks Soome tehnilise passi täidetud loovutusosale. Pidavat olema miski roosa A5 paber veel ...
Ja nii me teda sel päeval lõpuni registreeritud ei saanudki.
Täna hommikul igatahes laabus Mustamäe ARKis kõik kenasti ja nüüd on tal kenasti kodumaises registris ning ülevaatuse saamisest lahutab veel vaid seisupiduri korrastamine – see ei pidavat pea üldse võtma. Küllap saab sellestki lähiajal üle :P
Pildil: Numbrite vahetus – eesmine Soome number oli osaliselt miski silikooniga stange külge kleebitud.
Teiseks, järgmisel päeval (laupäev) tahtsime Sauel auto registrisse võtta, kuid sealsed registreerijaprouad tahtsid hirmsasti veel miskit ostu-müüki kinnitavat paberit lisaks Soome tehnilise passi täidetud loovutusosale. Pidavat olema miski roosa A5 paber veel ...
Ja nii me teda sel päeval lõpuni registreeritud ei saanudki.
Täna hommikul igatahes laabus Mustamäe ARKis kõik kenasti ja nüüd on tal kenasti kodumaises registris ning ülevaatuse saamisest lahutab veel vaid seisupiduri korrastamine – see ei pidavat pea üldse võtma. Küllap saab sellestki lähiajal üle :P
Pildil: Numbrite vahetus – eesmine Soome number oli osaliselt miski silikooniga stange külge kleebitud.
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P
Algselt postitas: Ryhkija
Teiseks, kui järgmisel päeval (laupäev) tahtsime Sauel auto registrisse võtta, kuid sealsed registreerijaprouad tahtsid hirmsasti veel miskit ostu-müüki kinnitavat paberit lisaks Soome tehnilise passi täidetud loovutusosale. Pidavat olema miski roosa A5 paber veel ...
Ja nii me teda sel päeval lõpuni registreeritud ei saanudki.
Vot see A5 (oranzi kirjavärviga, kui mäletan) on see paber, mille ka mina sealsest AKE kontorist jätsin kaasa küsimatta (v.t. teema "Saabi toomine Soomest"). Kes veel plaanib minna siis vähemalt koopia tuleks sellisest paberist kusagilt saada. Nagu näha siis võib selle olemasolu vältida "tüütute" ARK tädide liigseid küsimusi hiljem a la stiilis - kas see auto on ikka teie oma. Seaduse silmis on neil muidugi õigus, seda ma ei eitagi.
Aga selles, et omale uue klassiku hangid olin enam kui kindel. Kriteeriumid samad mis minulgi valiku tegemisel. Värv on ilus ja sisu ka superlux :thumb:
Õnnitlused, klassik ruulib ikka ! :head:
Natukene selgituseks, et see paber, mida need ARKi lambad tahtsid, peab jääma müüjale ja see on suurelt kirjas ka selle "luovutiskirja" allservas. Link luovutuskirjale. Igal juhul oli see paber täidetud ja jäi müüjale, täpselt nagu seadus ette näeb, ning ARKi võhikud jooksutasid süüdimatult Saabiomanikke lihtsalt omaenda lollusest. Aga nüüd on ARK ka ühe väga kurja emaili jagu rikkam :gun:
Muudest seiklustest sealmaal rääkima ei hakka. Küll aga tahaks südamest tänada eeskujuliku "lapsehoidmise" eest mu kaasas olnud koera kanseldamisel. Autost veel selline naljakas moment, et see sai ostetud juhuslikult inimeselt, kellelt ostsin ise mõne kuu eest haagissuvila...muailma on pieni ja pyöreä :D
All üks pildike peatusest Tuuliruusu tanklas, kus kulus päris hulga aega kaardilugemisele. Pühendumine ja põhjalikkus olulise sihtmärgi ülesleidmisel lihtsalt sundis haarama kaamera järele ja oli ütlemata armas kõrvalt vaadates.
Muudest seiklustest sealmaal rääkima ei hakka. Küll aga tahaks südamest tänada eeskujuliku "lapsehoidmise" eest mu kaasas olnud koera kanseldamisel. Autost veel selline naljakas moment, et see sai ostetud juhuslikult inimeselt, kellelt ostsin ise mõne kuu eest haagissuvila...muailma on pieni ja pyöreä :D
All üks pildike peatusest Tuuliruusu tanklas, kus kulus päris hulga aega kaardilugemisele. Pühendumine ja põhjalikkus olulise sihtmärgi ülesleidmisel lihtsalt sundis haarama kaamera järele ja oli ütlemata armas kõrvalt vaadates.
Täna saime me Sekeldaja käsipiduri vastavalt tarkadele õpetussõnadele korda ja õnnelikult ülevaatusest läbi kah ning võime rahulikult liikluses osaleda :drive:
Aitähh ivometsale ja Cyberile hää nõu eest :notworthy: (ja neile kah, kes õpetussõnadesse oma teadmisi jätnud olid)
PS Merivälja ülevaatuspunkti kõrval Carstopi õuel seisab taastatav püstise ninaga ja pikendet kerega klassik, mis pidavat miski juubeliväljalase olema (ainult 200 tk olla teisi toodetud). Teab keegi sellest masinast ehk midagi rohkemat?
Aitähh ivometsale ja Cyberile hää nõu eest :notworthy: (ja neile kah, kes õpetussõnadesse oma teadmisi jätnud olid)
PS Merivälja ülevaatuspunkti kõrval Carstopi õuel seisab taastatav püstise ninaga ja pikendet kerega klassik, mis pidavat miski juubeliväljalase olema (ainult 200 tk olla teisi toodetud). Teab keegi sellest masinast ehk midagi rohkemat?
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P
Pärast täpselt kahekuulist pausi, mille põhjustas käigukasti ülesütlemine novembri keskpaigas, sõidab Sekeldaja jälle:drive:.
Ega me Saabiiirega kahekesi poleks teda teps mitte uuesti jooksma saanud - puudu oleks jäänud nii jõust, nõust kui ka paigast, kus eelmist kahte nii suure asja puhul ja talvistes oludes üldse rakendada oleks saanud.
Siinkohal olgu tänatud siinse kogukonna liikmed Hoplaa, Iisak, Krss, Trionic ja Vulkanus, kellest ühegi rolli ei taha ma alatähtsustada :notworthy::notworthy::thumb:
Kuigi doonor uue kasti jaoks sai üsna ruttu leitud, oli hoopis keerulisem leida sel aasta pimedaimal perioodil, millest suurem osa veel paraku ka tihedat tööd täis juhtus olema, piisavalt valget aega, et mootor ühes kastiga doonormasinast eraldada ja töökotta toimetada. Polnud endal ju ei konksuga masinat, käru ega ka tõsteseadeldist.
Alles nüüd, aasta alguses (täpsemalt eelmisel reedel), õnnestus kõik vajalik ühele päevale kokku ajada ja see operatsioon läbi viia. Varem oli tehtud ka hulk eeltöid - eemaldatud enamus mittevajalikest osadest - eelkõige terve mäsu juhtmeid ja generaator ning kontrollitud, et vajalikud mutrid-poldid ikka õigel hetkel lahti tulema hakkaksid. Kogutud ja eraldi lehele välja lastud ka mõned asjakohased nõuanded, mis tegevust oluliselt hõlbustasid. Pärast neljatunnist pusimist oli mootor õnnelikult pärakäru peale saadud.
Kui mootor ja kast juba järjega Troostis olid, saabus minu jaoks kõige piinavam aeg - ootamine. Liiga selgelt on veel meeles aastatagune lugu Tupsuga, aga sedakorda läks kõik õnnelikult.:thumb:
Suur aitähh veelkord Trionicule ja teistele suure vaeva nägijatele:notworthy:
Nüüd vaja veel ise mõned väiksemad asjad - käsipidur ja vaakumregulaator - korda teha/vahetada ja siis ülevaatusele minna, et jälle :drive: saaks.
Ega me Saabiiirega kahekesi poleks teda teps mitte uuesti jooksma saanud - puudu oleks jäänud nii jõust, nõust kui ka paigast, kus eelmist kahte nii suure asja puhul ja talvistes oludes üldse rakendada oleks saanud.
Siinkohal olgu tänatud siinse kogukonna liikmed Hoplaa, Iisak, Krss, Trionic ja Vulkanus, kellest ühegi rolli ei taha ma alatähtsustada :notworthy::notworthy::thumb:
Kuigi doonor uue kasti jaoks sai üsna ruttu leitud, oli hoopis keerulisem leida sel aasta pimedaimal perioodil, millest suurem osa veel paraku ka tihedat tööd täis juhtus olema, piisavalt valget aega, et mootor ühes kastiga doonormasinast eraldada ja töökotta toimetada. Polnud endal ju ei konksuga masinat, käru ega ka tõsteseadeldist.
Alles nüüd, aasta alguses (täpsemalt eelmisel reedel), õnnestus kõik vajalik ühele päevale kokku ajada ja see operatsioon läbi viia. Varem oli tehtud ka hulk eeltöid - eemaldatud enamus mittevajalikest osadest - eelkõige terve mäsu juhtmeid ja generaator ning kontrollitud, et vajalikud mutrid-poldid ikka õigel hetkel lahti tulema hakkaksid. Kogutud ja eraldi lehele välja lastud ka mõned asjakohased nõuanded, mis tegevust oluliselt hõlbustasid. Pärast neljatunnist pusimist oli mootor õnnelikult pärakäru peale saadud.
Kui mootor ja kast juba järjega Troostis olid, saabus minu jaoks kõige piinavam aeg - ootamine. Liiga selgelt on veel meeles aastatagune lugu Tupsuga, aga sedakorda läks kõik õnnelikult.:thumb:
Suur aitähh veelkord Trionicule ja teistele suure vaeva nägijatele:notworthy:
Nüüd vaja veel ise mõned väiksemad asjad - käsipidur ja vaakumregulaator - korda teha/vahetada ja siis ülevaatusele minna, et jälle :drive: saaks.
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P
Algselt postitas: mart96
sorry veidi ot, aga kas see auto, millelt sa selle kasti maha võtsid, oli selline ;)aluspesusinine 5-ukseline klassik?
Minu aluspesu on teist värvi, aga auto on küll see, mida sa mõtled.
Minu poolt ka pikka iga "Sekeldajale"
Algselt postitas: janek555
Kas ülevaatus läbitud ja jälle tänavatel?
Eile reguleerisime käsipiduri paika (kitsas kanalita garaažis oli tegemist, et auto alla mahtuda, aga hakkama saime) ja täna pärast saime pea puhtalt Taksopargi ülevaatuspunktist ka templi passi - ainus märkus oli "Teil üks numbrimärgi tuli ei põle, pange uus pirn".:thumb:
Nüüd saab jälle :drive::P
Kui eelmist posti vaadata, siis venis see nädal pea poolteist kuud ;)
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P
Sekeldaja uued esirattalaagrid ootavad paika panekut ...
Nüüd juba selge, et lähevad mõlemad korraga vahetusse - ka teine esilaager undab ajuti :wall:
Nüüd juba selge, et lähevad mõlemad korraga vahetusse - ka teine esilaager undab ajuti :wall:
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P
Teeme ära 2008-l andis Sekeldaja selgelt märku, et soojad ilmad kohe üldse ei meeldi - jahutusvedeliku seier kippus kangesti tasasel sõidul sinna punase poole ronima. Õnneks suisa keema veel ei läinud, aga vägagi murelikuks tegi küll.
Radika nii ülemine kui alumine lõdvik tundusid ühtviisi kuumad olema ja õhku ei tohiks kah süsteemis olla. Vedelik seni suhteliselt roheline ehk veidi on muutunud toon võrreldes eelmise aastaga, kui sai sisse pandud.
Ise kahtlustan, et veepump on ära surema hakanud ja seetõttu ei toimu vedeliku ringlus normaalselt.
Oskab äkki keegi veel mõnda võimalikku jahutusviga pakkuda, mida ise tuvastada saaks?
Radika nii ülemine kui alumine lõdvik tundusid ühtviisi kuumad olema ja õhku ei tohiks kah süsteemis olla. Vedelik seni suhteliselt roheline ehk veidi on muutunud toon võrreldes eelmise aastaga, kui sai sisse pandud.
Ise kahtlustan, et veepump on ära surema hakanud ja seetõttu ei toimu vedeliku ringlus normaalselt.
Oskab äkki keegi veel mõnda võimalikku jahutusviga pakkuda, mida ise tuvastada saaks?
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P
Algselt postitas: Ryhkija
Radika nii ülemine kui alumine lõdvik tundusid ühtviisi kuumad olema ja õhku ei tohiks kah süsteemis olla.
Ee. Mumeelest peaks ülemine ikka tublisti kuumem olema. Sealtkaudu tuleb tulikuum vedelik radikasse ning alt tõttab juba jahutatud antifriis mootorisse tagasi.
Klassikaline soovitus on vaheta ära termostaat ja paisupaagi kork. Viimasel on muuseas jahutussüsteemis üsna tähtis roll. Kui rõhud paigast ära, siis on ka jahutus p-sses. Olen seda kogenud.
-
ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7617
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
see vanade klassikute häda, et tuliseks lähevad. ja põhjuseks must ja kõntsane jahutussärk ja radiaator ja veel radiaatoril äkki veel ribidevaheline kärg ka kadunud.
kui radikas väljast OK, siis aitab jah.systeemi läbipesemine.
kui radikas väljast OK, siis aitab jah.systeemi läbipesemine.
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI 
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.
Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.Radikas väljast suht ok, kärg kah ribide vahel olemas, ilmselt peab siis süsteemi veelkord läbi peasema.
Paisupaagi kork sai alles eelmisel aastal vahetet, termostaat kah.
Veepumpa kahtlustan ise kuna genekat ja veepumpa ringi vedav rihm on viimasel ajal paar korda libisemisele viitavat häält teinud - pole veel jõudnud kontrollida, kui raskelt või kergelt see pumba ratas end keerata laseb. Mu meelest peaks see korras pumba puhul üsna kergelt käima?
Paisupaagi kork sai alles eelmisel aastal vahetet, termostaat kah.
Veepumpa kahtlustan ise kuna genekat ja veepumpa ringi vedav rihm on viimasel ajal paar korda libisemisele viitavat häält teinud - pole veel jõudnud kontrollida, kui raskelt või kergelt see pumba ratas end keerata laseb. Mu meelest peaks see korras pumba puhul üsna kergelt käima?
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P
Nüüd on Sekeldajal uued esirattalaagrid mõlemal pool. Kuid nagu oma nime kinnituseks ei saanud seegi kord ilma sekeldamata hakkama.
Esimene neist, mis selgus juba eelmisel laupäeval, oli purunenud vedru - õnneks olid praktiliselt uued, vaid paar tuhat kilomeetrit läbinud vedrud juba olemas.
Esimene neist, mis selgus juba eelmisel laupäeval, oli purunenud vedru - õnneks olid praktiliselt uued, vaid paar tuhat kilomeetrit läbinud vedrud juba olemas.
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P
Selgus, et ka ratta rummul oli ühe laagrirea alune osa jõhkralt ära kulunud ja seega ka laagri purunemise põhjustańud, kandev rida pidi siis vastu pidama topeltkoormusele, mis aga laagri rutem untsu keeras.
Ega nii pole kunagi olnd, et kuidagi ei saa, kuidagi ikka SAAB! :P