Saab 900i 5d Mörkröd, 1992, IQ*

[IQ*]

Üks punane klassik „purjetab“ just praegu Tallinna poole, kilukarbisiluett paistab, aga Victoria autotekk avatakse alles tunni aja pärast. Nii et teen pisut aega parajaks ja räägin oma loo lühidalt ära. Pidin nädalaks tööasjus Stockholmi sõitma ja, mis seal salata, saabihaigus lõi jälle välja. Kolasin Blocketis (rootslased ütlevad 'kålla på Blocket') ja leidsin enda arvates Uppsalast ühe kombikupee, mis oli heas korras, vähesõitnud, hooldusraamatuga, ja pagana odav. Omanikuga suheldes selgus, et auto sai ülevaatusel sõidukeelu roostes õõtsakinnituste tõttu ja seetõttu jäi see mõte kõrvale. Uurisin Blocketit ka laeval Rootsi sõites ja selsamal hommikul oli Stockholmis müüki pandud üks kolmeukseline T8 Aero 1989. a juubelimudel. Auto oli sõitnud ligi 400 tuhat km ja hinda küsiti 1900 rootsi krooni. Andsin pakkumisest ühele oma rootsi sõbrale teda ja palusin tal kohe asja lähemalt uurida. Aga ega head asjad kaua ei seisa. Stockholm on suur linn ja huvilisi jätkub. Siis leidsin ühe tavalise mootoriga juubelimudeli 1988. aastast ja käisin seda ka vaatamas. Jutt ja pildid olid väga ilusad, aga SAABi asemel leidsin eest saani. Proovisõitugi polnud mõtet teha. Eelviimasel õhtul käisin vaatamas üht pakkumist, mis rippus juba mõnda aega Bilwebis. Ei pilti ega pikka loba, kuid omanik kinnitas, et auto on korralik ja kogu lugu kõlas üsna usaldusväärselt. Tegemist polnud küll kolmeukselise kombikupeega, aga mis seal ikka. Auto asus väga ilusas kandis, nii et juba selle pärast tasus kohale sõita. Ja tasus ka auto pärast. See on 172 tuhat sõitnud, kuulunud 18 aastat ühele arstile (khm, lugu saksa kirikuõpetajast tuleb meelde!) ja pärast seda olnud lühikest aega suveautona kolme inimese käes. Kaks väikest pindmise rooste täppi kerel, õige pisut „tavalist saabiroostet“ ukse sisekülgedel tihendi juures, mõned pisivead, aga muidu õige kobe. Omanikul oli juba üks pakkumine olemas, nii et tuli pikalt rääkida ja veidi üle pakkuda, aga auto on nüüd minu:

SAAB 900 i16 Ac55e, s.t 16-klapise 2,1-liitrise mootoriga (103 kW, 140 hj), viis ust, tumehall puhas ja terve plüüssisu, ei mingit rippuvat lage (rootslased ütlevad 'beduiinitelk'), vändaga aknad, Kenwoodi kassetimängijaga raadio, eks edaspidi pikemalt.

Ägedamad haigussümptomid on selleks korraks taandunud. Loodan, et ka naine rõõmustab, tema sellega peamiselt sõitma hakkab. Kuigi päris kindlalt ma seda lubada ei või...

Täienduseks paar kojujõudmise pilti.

Lisatud failid

[KT100]

kabe :)

[Andreas187]

Klassik Saab oma kodumaal on väga sümpaatne vaatepilt.
Ühel heal päeval tuleb enda Saabile ka tema sünnikodu taas näidata.

[ivomets]

mul on ka väga hea meel, et tõelisi saabihulle ikka veel leidub!

Lugupidamine inimesele kes ei taha käed taskus saabide kodumaalt lahkuda ja teeb meletuid pingutusi, et oma rahast lahti saada ja et autot leida. :thumb:

[Mart900]

Õnne! Mulle endale see 2,1 mootor väga meeldib, kestvust küll ei oska hinnata aga sõita on ta hea.

[IQ*]

Lugupidamine inimesele kes ei taha käed taskus saabide kodumaalt lahkuda ja teeb meletuid pingutusi, et oma rahast lahti saada ja et autot leida. :thumb:

Tänan! Ega see polnudki teab mis pingutus, pigem ammuse kire rahuldamine. Ilm oli ilus, päike paistis, kirsid õitsesid. Mu rootsi sõbra ämm leidis ka, et tegu on hea ostuga. Auto maksis vähem kui tema uued prillid. (Mainin saladuskatte all, et prillid maksid 10000 SEK. Head prillid!) Ise kiitsin, et küllap ka Eesti saab sellest pisut paremaks, kui seda veel üks vana SAAB kaunistama hakkab.

[Thor]

Auto kena, sõidurõõmu kuhjaga :thumb:

Tea kas klassikute iive Eestis on positiivne ?

[IQ*]

„Jaa-jaa, SAAB on hea auto,” ütlevad isegi naise sõbrannad, kui meie klassikut näevad. „Tahaks ka sellist!” on teine jutt, mida sageli võib kuulda. Hakka või automüüjaks. Tegelikult see valu neil nii suur ka ei ole, sest miks muidu näiteks ivometsa korralikud eksemplarid ikka veel ostjat ootavad. Aga klassikuga on tore sõita, tugevam ja soliidsem tunne kui 9-3-ga.

Pean nüüd pisut päevikut, et asjad meeles seisaks. Mais lasin kohe õli vahetada (Visco 3000 10W-40) ja panin külge uued kojamehed, seejärel sai alla uus summuti tagaosa. Auto all avanes üsna rõõmustav vaatepilt, põhi oli paksult mastiksiga koos, paiguti ehk isegi liiga paksult, vaid mõnest kohast oli mastiks pragunenud ja rooste oma (kuri)tööd alustanud. Õnneks veel ei midagi ohtlikku, õõtsakinnitused on kõik terved. Pakiruumist leidsin kilekotiga hulga vidinaid, mis tasapisi on salongis jälle oma algse koha leidnud. Kolm väsinud keskluku mootorit tuli ära vahetada, abi eest tänu isand saab222-le, kes tegi korda ka ühe hoovastiku, mille keegi Rootsi „meistrimees” oli ära vusserdanud. Nüüd käivad kõik uksed kenasti puldist kinni ja lahti. Paar nädalat tagasi vahetati ära vasak esimene rattalaager, mis aeg-ajalt vilistas, laager sai juba Rootsist hiigelsuurest Biltema poest kaasa ostetud. Reedel Vargamäele sõites hakkas aga siristama üks tagumistest rattalaagritest, ei saanudki veel aru, kumb. Naine käis täislastis autoga mere ääres (viis kolleegi-tüdrikut ja träni), kurtis pärast, et tagant oli kolksusid kuulda. Piilusin siis auto saba alla – üks tagasilla põhjakumm oli lahkunud, teine jäi katsudes näpu vahele.

Kevadel sai tehtud häid plaane, et auto sügiseks vinks-vonks korda teha (roostetõrjed, veidi värvimist jms), aga tervisespordiga kaasnenud ja väga visalt paranev käeluumurd tõmbas sellele kriipsu peale. Tubli naine puhastas ja vahatas, ise värvisin üle esitulede kojameeste varred ja panin musta silikooni täis väiksed praod, mis olid armatuurlaual. Maxuudi varudest sai auto külge kenad klassikalised roostevabad ilukilbid, Mistra-Autexist on tellitud salongimatid, üht-teist jõuab ehk enne sügist veel kõpitseda. Mõttes on tekkinud väike nimekiri pudi-padist, mis tuleks soetada, kui selleks ükskord aega tekib. Küll saab.

Lisatud failid

[ivomets]

lahe ikka lugeda kah, kui keegi miskit huvitavat kirjutab, eriti vanakeste hingeelust.
seda rooste tõrjet ja kaitset tasuks ikka teha, siis kestab. eriti hea kui kuskil tõstuki peal saaks. siis kõik vana mastiksi sees oelvad praod lahti ja uut möksi täis. samas ka tehnoloogilistest avadest võiks midagi õõnsustesse sisse lasta.

[IQ*]

samas ka tehnoloogilistest avadest võiks midagi õõnsustesse sisse lasta.

Hüva nõu nüüd kallis tõest'. Ma üldjoontes kujutan ette, mida see tähendab. Vene ajal olin juures, kui kodus Žigulile vurtsu karpidesse jm lasti, kuskile puuriti isegi augud ja pandi pudelikorgid punniks ette. Klassikut ma veel hästi ei tunne, hea oleks kuulda soovitusi ja nõuandeid, eriti selliste kohtade kohta, kust "salaja" ussitama võib hakata.

Käisin täna Tartus ja ostsin Sohvameistrist veidi laepolstririiet. Tagaistme liigutamisega on mõlemalt poolt väikse akna juurest polster rebenenud. Küsin nüüd, kas nende detailide eemaldamiseks on ka mingid nipid, no et lahti kiskudes midagi ära ei lõhuks.

Ja siis veel üks küsimus keskluku kohta. Aeg-ajalt esineb selline anomaalia, et avaneb ainult juhiuks. Mõni kord teised veidi "mõtlevad" ja hüppavad alles paari-kolme sekundi pärast lahti. Kas probleem on ajus (julgen oletada, kui juba "mõtlevad") või ehk milleski muus?

Tänan, kui keegi lahkesti mõne targa tera poetab.

[KT100]

Sel tehase keskluku ajul võib esineda külmjooteid. Suhteliselt lihtne on talle ligi pääseda (kaassõitja jalgade juures tuuletunneli peal). Samas, kui sul seal mingi puldisüsteem, võib viga olla kes teab kus...

[margusl]

samas ka tehnoloogilistest avadest võiks midagi õõnsustesse sisse lasta.

Hüva nõu nüüd kallis tõest'. Ma üldjoontes kujutan ette, mida see tähendab. Vene ajal olin juures, kui kodus Žigulile vurtsu karpidesse jm lasti, kuskile puuriti isegi augud ja pandi pudelikorgid punniks ette. Klassikut ma veel hästi ei tunne, hea oleks kuulda soovitusi ja nõuandeid, eriti selliste kohtade kohta, kust "salaja" ussitama võib hakata.

Käisin täna Tartus ja ostsin Sohvameistrist veidi laepolstririiet. Tagaistme liigutamisega on mõlemalt poolt väikse akna juurest polster rebenenud. Küsin nüüd, kas nende detailide eemaldamiseks on ka mingid nipid, no et lahti kiskudes midagi ära ei lõhuks.

Ja siis veel üks küsimus keskluku kohta. Aeg-ajalt esineb selline anomaalia, et avaneb ainult juhiuks. Mõni kord teised veidi "mõtlevad" ja hüppavad alles paari-kolme sekundi pärast lahti. Kas probleem on ajus (julgen oletada, kui juba "mõtlevad") või ehk milleski muus?

Tänan, kui keegi lahkesti mõne targa tera poetab.

Selle polster on seal tegelikult peaaegu lahtiselt, tagumise servaga tagaluugi tihendi ääre all, ülemise servaga laepolstri all, tihend tuleb lahti tõmmata, laepolster VIST ka tagant lahti lasta (tihend ja tagumised käepidemed). Viimases ei ole täiesti kindel, mul oli laepolster juba nagunii lahti. Aga võta väga rahulikult, õrnad on need detailid.

Keskluku kohalt niipalju, et kui ülejäänud checklist on läbi käidud (mootorid töötavad, ühendused on korras), siis tasub tõesti see nö. aju üle joota.


Margus

[LPT]

Lisaks veel, et minu klassikul oli juhiukse sees lüliti, mis ajule teiste uste avamiseks impulsi annab, originaalis klassikul polegi juhiukse sees mootorit. Tasub selle lüliti seisukorda tsekata.

Keskluku kohalt niipalju, et kui ülejäänud checklist on läbi käidud (mootorid töötavad, ühendused on korras), siis tasub tõesti see nö. aju üle joota.
Margus

[IQ*]

Tänan heade nõuannete eest! Lukustus töötab puldist ja on viimasel ajal tõrkumata toiminud, auto on ka iga päev kasutuses. Aga ilmselt tuleb "aju" ikka enne talve ära vahetada.

[IQ*]

Vananaistesügis - ei tea, kas selline sõna on olemas. Päikseline ilm ei lasknud toas istuda, mistap siis kõpitsesin pisut klassikut. Kõigepealt pesu. Maa oli veel keskpäeval kahutanud, nii et kui külmunud kastmisvoolikut veidi painutasin, murdus see pooleks nagu makaron. Sai siis tehtud klassikaline ämbripesu. Seejärel vahetasin ära keskluku aju (Paidest saab222 varudest), ja ennäe, kõik viis lukku hakkasid tööle nagu muiste. Lukuaukudesse lukuõli, uksetihenditele silikoonõli, tiivaplastide vahele törts rattaketiõli. Kardetavasti tuleb talv jälle ootamatult.

Nüüd on ka selge, et mootor võtab pisut palju õli.
Üks lõdvik hakkab saba andma, lisan pildi, ehk kellelgi vedeleb kuskil:

Lisatud failid

[IQ*]

Mõned märkmed, et aastale joon alla tõmmata. Autole pandi külge uus plokisoojenduse korpus, vana roostetas läbi ja lekitas mootori kuivaks. Kaks jahutusvedeliku lõdvikut sai profülaktika mõttes asendatud. Plärisema hakanud summutit tuli kahe toru liitekohast veidi keevitada. Saabiantis vahetati käigukastiõli (nad seal panevad poolsünteetilist mootoriõli Deluxe 10W40), misjärel justkui käiguvahetus täpsemaks ning vedu kergemaks muutus. Või see ainult tundus nõnda? Üldiselt on uus pereliige end vana ja esialgu veel tundmatu auto kohta hästi üleval pidanud (läbisõit nüüd 179939 km). Ka õlivõtuprobleem tundub olevat lahenenud. Sõitsin Tallinna-Tartu maanteel pikalt kõrgete pööretega, ilmselt "ehmatas" õlirõngad lahti. Juba hulk aega pole vaja õli peale valada. Saabiantis tuvastati siiski kaks väikest lekkekohta (väntvõlli väike simmerling ja õlipumbatihend), mis tuleks kunagi ette võtta. Ja juhiiste ei lähe soojaks, väidetavalt lüliti viga. Ehk on mõnel lahkel lugejal pakkuda?

[KT100]

Seda istme lülitit leiad ilmselt tonniste meeste käest. Tundub sama korpus olema ja neil liigub seda rohkem kui klassikuid astmelise lülitiga. Mul üks on, kuid tahaks ühel heal päeval enda omale installida (praegu ainult termostaadiga).

[IQ*]

Tänan! Tuhlasin pisut otsinguga mööda foorumit, et klassiku istmesoojendusest sotti saada. Kuidas see automaatika seal ikkagi töötab? Minu autol on armatuuris nupp astmeliselt reguleeritava rullikuga. Kõrvaliste läheb soojaks isegi siis, kui rullik on 0-asendis. Juhiiste aga ei soojene.

[Cyber]

Vanal klassikul, ilma regulaatorita, oli selline automaatika seal, et istmepõhja küljes oli üks lüliti, mis aktiveeris vooluringi, kui keegi seal istus. Istmepõhja sees oli väike termoandur, mis siis ca 7 kraadi (ja alla selle) kah voolu läbi laskma hakkas ja tagumikualune läks automaatselt soojaks. Kui piisavalt soe oli juba, siis lülitas välja end. Ilmselt on uuematel asendatud see süsteem tavapärase nupuga. Aga (kõrval)iste ei tohiks soojaks minna, kui regulaator 0 asendis on. Või siis on sul seal mõlemad variandid ja see lüliti on kogu aeg ühendatud asendis... Vanal oli lihtsalt keti otsas pingul hoitav lüliti. Kui istmesse keegi laskus, siis kett lõdvenes ja klemmid läksid kokku.

[IQ*]

Aitäh selgitamast! Kahjuks pole hetkel kodus kohta, kus vea peilimisega tegeleda. Õnneks aga on nii soe talv, et istmesoojendusest puudust ei tunne. Aga korda tahaks ta kunagi saada.

[IQ*]

Tänaseks on talv ametlikult üle elatud. Enne kevade saabumist sain lõpuks ka istme soojaks: piisas lüliti vahetamisest. Sobis uuema 900 oma, millel on ka valgus sees. Eile keevitati katalüsaatorile uued flantsid, loodetavasti saab nüüd kaua ilma rallihäälteta sõita. Ja kodu lähedalt romulast leidsin tagaistmele õige katteriidega peatoed. Nii et üha paremaks läheb.

Kiita ja soovitada tahaksin ploki- ja salongisoojendust. Teeb elu talvel mugavamaks, säästab mootorit ja kütust. Hea sõna tuleb öelda ka klassiku talviste sõiduomaduste kohta, kuigi see pole kellelegi uudis. Proovisin spetsiaalselt suure lume ja libedaga kordamööda klassikut ja 9-3. Seal, kus 9-3 hakkas vibama ja vajas rooliga korrigeerimist, sõitis klassik soovitud suunas nagu vana mees. Kena kevadet!

[IQ*]

Meie rootsipunasel klassikul sai täis aasta ja 12000 km Eesti teedel. Eile käisime siinmail esimest korda ülevaatusel. Ülevaatuseonu imestas ja kiitis, et kui heas korras võib üks nii vana auto olla. Ainult stabilisaatorivarda puksid tahavad vahetamist, muidu oli kõik vinks-vonks. Kevadel sai auto alla klassikalised valuveljed, omaenda väikeste valgete kätega üles vuntsitud ja värvitud, nagu juuresoleval pildil näha. Siitsamast foorumist sain õpetust ja julgustust.





Ja sel nädalavahetusel sai ette võetud väike rätsepatöö. C-piilarite katted olid pleekinud ja katki. Tartust sai toodud laeriiet ja liimi, osavate kätega naine tegi vana riide järgi lõiked ja õmblustöö. Liimimine käis neljal käel, nii ei olnud karta, et miskit vussi läheb. Võtsime kõigepealt ette pool raami ja see nipp õigustas ennast hästi.



Kui kellelgi on plaanis sama töö ette võtta, siis võib julgelt lõikeid küsida. Riiet jäi ka üle, nii et saaks veel kaks komplekti katta.

Lisatud failid

[IQ*]

Pole saanud mahti logiraamatut täita. Kohe pärast ülevaatust sai vahetatud stabilisaatorivarda puksid ning seejärel ka sidur ühes korvi ja survelaagriga. Ja siis saabus ootamatult järjekordne haigushoog, mille tagajärjel veeres õue veel üks klassik. Viimase mudeliaasta rubiinpunane iludus. Aga sellest ehk juba uues teemas.

See auto on nüüd müügis ja ootab head peremeest või perenaist:
http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=1043150&rhash=d49d

[IQ*]

Müüdud. Heale sõbrale, kes otsustas üle mitme aasta jälle Saabi kasuks. Soovin meid truult teeninud autole veel palju turvalisi ja elegantseid kilomeetreid.