Vahepeal sai käidud rootsi humanitaarabi pakkumas ühele õnnetule volvole
Muidugi pärast selle lühikest vedu olid kõik kohad siduri "lõhna" täis. Mis sest, et tutikas just peale sai pandud.
Pärast seda otsustasin veidi kergemoelisemat aga hulka moodsamat kloonimist proovida
Sõidan siis rahulikult paarisrakendida kodupoole kui järsku läheb GPS särama.
GPS: "Kuule, ära mine tavapärast teed mööda, siit saab palju kiiremini :drive:"
Mina: "Kindel? Mhh äkki ongi seal teetööd ja mida kõike veel. Pealegi siitkaudu peaks ka saama tõesti"
Põristan rahumeeli edasi kuni järsku GPS ärkab.
GPS: "Ou tüüp, mis teed, pidid eelmisel ristmikul ära pöörama ju!:facts:"
Mina: "ee tõsiselt räägid või, ma sõitsin ju koguaeg peateed mööda!"
GPS: "Ah ei ole midagi, 3km pärast saad uuesti õigele teele"
Looklen 3km edasi võtan pöörangul hoo maha ja viskan
väga põrnitseva pilgu GPS poole.
GPS: "Ei no kui sulle see kruusatee ei meeldi, siis 5km pärast läheb järgmine :drink:"
Mina: "Tead, mulle aitab, ma lähen tagasi ja sõidan mööda tavapärast teed, siis vähemalt tean, et jõuan kohale. :gun:"
Haagis: "Mis toimub?!? Miks sa targurdad? Ma ei ole nõus!"
Mina: "Ole nüüd, see pole mingi raketiteadus. :poke: Ma oma silmaga nägin kuidas Austraalias rekka
kolme haagisega tagurdas 90kraadise nurga all väravast sisse."
Haagis: "
I don't think so Tim :nono:"
ja tunnen kuidas auto haagisepeal läheb ühessuunas viltu, haagis teispidi ja kogu enda auto läheb pingesse ning enneb sureb mootor välja kui jaksab seda blokeerivat haagist tagurpidi liikuma panna.
Mina: "EFF-AAA-II-ENN, FINE saage siis ome tahtmist :wall:, lähme vaatame, mis seal 5km pärast on"
GPS: "Kui sulle see 5km pärast 3km kruusateed ei sobi siis järgmine variant on üle 20min ring ja mina ei tea, kas seal on kruusateid või mitte"
Mina: "Tead ma ei jaksa jaurata enam teiega, sõidame selle kruusalõigu ära ja parem oleks et pärast on ainult asfalt. :angry:"
Kruusatee oli just kui NASA kuukulgurite treeningväli, aga kuidagi sai selle siiski läbitud. Veidi pärast seda sai tehtud peatus ja selle käigus kontrollitud, kas kõik kinnitused on ikka pingutatud. Visuaalselt paistis kõik suurepärane kui just viimase pea keeramisega poleks näinud ühte rihma otsa äärmiselt ebakonvetsinaalses kohas. Ja nii oligi, üks üle ratta käiv rihm oli ilmselt kruusateehüpekates oma aasast lahti tulnud jäänud vedru taha kinni aga klamber oli saanud terve selle aja maas järgi lohiseda ning oma konksu ja karabiinid parematele jahimaadele saatnud. Asendust ei olnud ka võtta. Vihakõne vältimiseks ma ei tsiteeri enda sõnavõttu GPS aadressil.
GPS: "Ei! Oot..." ...:butt:...
Mina: "Kodu pole enam kaugel tuleb rahulikult ära töristada see viimane lõik. Ma kirjutan sinu kohta kaebuse ja hindan 0 tärniga internetis kui... OOT! Misasja, kuidas ma kodutänava teelõigust just mööda sõitsin?!?!? Perkele küll nüüd tuleb vähemalt 10km ring sõita, et tagasi saada. Mhh siiski, kohe peaks tulema üks laiem ristmik, kus ma ehk ümberpöörde sooritada saaks. Nii, võtame hästi tee serva, keerame, keerame, krt vist ei keera ikkagi välja. Ah pole midagi keerame sirgeks tagasi ja teeme selle ringi, peaasi, et elusalt ja tervelt ikka kohale jõuaksi..."
JÕNKSATI
Auto ei liigu edasi ega tagasi mitte üks gramm. Tulen autost välja ja ei oska nutta ega naerda.
Kogu tee on blokeeritud, abi kuskilt võtta pole, meeleolu on ülim ja sääsed ka juba närivad. Võtame pagassist tungi, üritame sellega maha kukkunud nurka tõsta ja hetke pärast sikutame seda sissevajunud karbist välja. Teadmine, et oleks võinud kohe eestpoolt õõtsa kinnitusest tõsta ei morjenda kuidagi. Saan lõpuks ratta üles, mahasõidu alla panna, kinnitused lahti päästa ning nentida, et nüüd järsku pole ta sugugi nõus iseseisvalt haagise pealt maha veerema. Õnneks oli akus veel viimani piisk voolu, mis suutis starterit nii palju ringi ajada, et sai käiguga selle kriitilise lükke anda, et maha veereda. Püha viha täis jätsin veetava teeäärde ja viisin haagise koju. Sealt võtsin abilise ja läksin lollikindla meetodi peale ning võtsin veniva puksiirköie välja. Lollikindel meetod, aga tähendas seda, et kui ei kontrolli üle kuidas kinnitus ümber konksu sai, siis ei pea tema mitte raskemat tööd tegema, vaid leiab lihtsama viisi, libistades end lahti ja üritades pukseeritavale pükstevahetust pähe määrida lennates kogu oma potensiaalse energiga napilt esiklaasist mööda.
Pukseerimine õnnestus ilma vahejuhtumiteta ning sai ta lõpuks hoovi peale puhkame toodud. Kadudeks tuli mõlkis stange, puruks põll, katkine suund, lahtine liist, värvikahjustused tiival ning puruks koormarihm, klamber, kaks karabiini ja kadunud konks.
Loo moraal: Julge pealehakkamine ei kompenseeri teadmiste puudust. Näpuga saab näidata ainult iseenda laiskuse ja mugavuse peale, sest Regio 2015a paberatlas oli autos täiesti olemas, kus on peale märgitud KÕIK kruusateed ja isegi vist selle aasta planeeritavad teetööd...