Eesti Saabiklubi foorum

Ma olen ise ka harjunud linnas ainult esimest kahte käiku kasutama (kui liiklust pole siis loomulikut kolmas sisse). Suhteliselt mugav on niimoodi sõita. Maanteel on tõesti aero kastiga tonnine ikka väga ökonoomne (maanteel vastavalt jala raskusele 5,6-8 l/100km) võrreldes mõne teise autoga millel väänet 350Nm ja 165kW (minu tonnise näitajad).

Mul on Saabil 90km/h sõites ka pöörded ikka alla 2000rpm'i samas kui mu teine auto (subaru outback 3.0) suudab sama kiirusega sõta 2300rpm (küttekulu ka siis vastavalt umbes 10 l/100km)

Nonii Ac 243km h ei anna ikka rahu,kusagil ikka miskit pahasti.
Ac-l kiiruga logisid võrreldes selgus et väänet vähe,nüüd olin 100% kindel et rauas viga.
Sebastjan lasi veel kiiruga uue timmitud softi,usaldades härrasi Crossroadist polnud mitte ainsatki kahtluse raasu ja nii sai ka test sõit sellele softile tehtud:cool:
Täna sai siis mõõdetud kompressiooni ning ees ootab mootori remont:(

1 silinder 11.3
2 silinder 10,3
3 silinder 10,8
4 silinder 11,8

Ideaalis peaks kompressioon olema 14 kandis.

Nii palju kui mina olen saabi mootoreid mõõtnud ei ole mina üle 13,5 näinud. (turbo mootoreid siis )Tavaliselt ongi need nummbrid sela 11-14 vahel.
samas ka enda mootorit mõõtsin peale sisse sõitu näitas 12.
Mul üks teine saab on suhteliselt kohvi seal näitab juba keskmistes silindrites 8 aj 7 bari.
Turbo mootoril on ju surveaste nats madalam kas ka sellest ei tule nõrgem kompresioon? kui vabalt hingaval.

Lasin enda Aero mootoril ka mõõta hiljuti ja tulemuseks oli :
1- 11,5
2- 10,5
3- 11
4- 12

Enamvähem samasse auku, kus sul.

Seda minagi et nendel näitudel pole midagi nii katastroofilist.
Ainult hea oleks kui näidud oleks kõikitel silindritel sama.
Kõik mis on üle 10 on hea.

Nonii Ac 243km h ei anna ikka rahu,kusagil ikka miskit pahasti.

Lasin praegu Cartestis läbi su 315hp rattast jõu järgi ja andis miili peale 244,5 km/h. Katki pole nagu seega midagi, kui ikka sama jõuga sõita üritasid. Stock käimar on 240 km/h juures ainult magustast väände alast kahjuks väljas. Dyno järgi >5500 rpm juures elu suht seisab juba.
Huvitav mul oli ka kevadel 243 kirjas aga minu probleemi nimi oli nitroleke, sellel üritusel olid naerugaasi rõhud kontrolli all :)
14 kompressioon võiks olla kapremonditud vabalt hingava teema.

14 kompressioon võiks olla kapremonditud vabalt hingava teema.

Seda minagi peale kappremonti oli mu lancia kompresioon 14,2 mis oli vabalt hingav.

Siin ka logid sõidust (TFK 2. sõit 243km/h)
LINK
Võrdluseks minu eelmise aasta log. (seb 2. sõit 247km/h)
LINK

...ja lõpuks pilt, kus mõlemad logid on overlay's
(pidev joon TFK2011, katkendlik seb2010)
LINK

Logide vaatamiseks, kel veel pole, siis Logworks: http://www.innovatemotorsports.com/support.php

Meie sõitude soft muidugi pole enam sama. Aasta möödunud ja muudatusi tehtud omajagu. Lõppkiiruse suurimaks mõjutajaks ja erinevuseks ehk see, et süüde 1 kraad varasem (kogu pöörete-rõhu vahemikus), kui see eelmisel aastal oli. Ilmselt oleks pidanud nüüd väikese eelise andma too muudatus?
Seekord proovis TFK musta DI-d, sellest ka olematult knokke.
Mingeid adaptsioone softis ei toimu, need välja lülitud. Lambda ei määra enam midagi, see on seal väljalaskes ilupärast - kui miski jamaks läheb, siis jah...:mad:

Võtaks asja kokku nii, et vahed väga väikesed. Pluss-miinus 5km/h on üsna mõttetu erinevus. Seda näha TFK logist, kus keset 5. käiku kiirus miskipärast kahaneb, kuigi pöörded jäävad suht samaks. Turbo on väike, töötab piiri peal, tuuletakistus väga suur jne. Kõik mõjutab.

Tahtsin, et TFK saaks suurema kiiruse, et säiliks nö. sportlik moment ja oleks järgmisel aastal mida ületada.
Aga pole hullu :)

Too 5km/h on tõesti nii väike vahe, et selle võib rahulikult käiguvahetuse, tugevama tuule või õhuniiskuse/temperatuuri kaela ajada.

EDIT: Nagu IFF ka kokkutulekul juba mainis, siis need porilapakad on saatanast.

Küsimus siis et palju see kompressioon on uuel ,renoveeritud mootoril?
Uurisin Haynes manuali ka kirjutab siis järgmist:
Compression ratio 9.25:1 kummaline,äkki aetakse surve astmega segamini.

Compression ratio = surveaste, ehk siis ülemise ja alumise nullseisu suhe (õhu kubatuur).

EDIT: 9.25:1 surveastme juures peaks teoreetiline kompressioon olema 12,18bar. Teoreetiline selle pärast, et temperatuur mõjutab seda üsna palju.

Keegi äkki seletab, et mis moodi saab surveaste ja kompresioon seoses olla? Minumeelest 2 täiesti erinevat asja.

Kompressioon tekib ju kolvi üles liikumisel ning klapid ei lase seda välja. Surveaste näitab seda, kui näiteks õhuruumala alumises nullseisus 1000cc, siis palju see ülemises nullseisus on. Kui üleval on ruumalal 100cc siis surveaste on 10:1

Surveaste tuleb korrutada 1.25ga.
Ehk siis B234 mootori puhul 9.25X1,25=11,56.
Seega 10,3 jne on tõesti natuke "hõre" selliste kiiruste arendamiseks.
Piiripeal olles hakkavad kõik asjad määravaks saama :wise:

Just nii see on. Pidasin silmas rohkem seda turboka vs vabalthingava erinevatest surveastetest tulenevat erinevust? Minu loogika järgi olgu see kompresioon mis tahes, surveaste sellest ju ei muutu?

Asi selge,eks edasise saatuse otsustab tahtmine ja teotahe.
Selge on see et enne kuhugi sõitma ei lähe kui midagi tehtud pole.

Kevadeni on aega, selle ajaga jõuab palju mõtteid läbi käia. Las ma inspireerin natuke:
-Lomeiko 315 sõitnud turbobemm sai ainult 100hp juurde lihtsalt etanooli peale üle mineku järgsest süüte varasemaks keeramisest :D
-Lisaks meiemaal pole küll väga populaarne aga teise maailmasõja tsentrifugaalkompressoritega hävitajatel olid juba vesi+metanool sissepritse võimalused, ehk nagu osad seda kutsuvad "chemical intercooling". AFAIK kasutab kohalikest Aquamisti näiteks Rommi S4 ja vist K04ga.
-Silindrite täituvust peaks seal 5500 alas saama suurendada ka ilma vurri vahetamata. Äkki annab pead portida, klappide ääred tilga või kolme nurgaga teha või nukkvõlliga sisselaset kauem lahti hoida jms. Kaalu seda kui kompressiooni parandamise nimel mootor laiali.
-NOS ja turbo käivad ka kokku btw, õigesti tehes jahutab kenasti intercoolerit ;)
-Kõige lihtsam oleks äkki kõrge oktaaniga racing kütus ja vastav map. Päeva lõpuks asi kõik tahtmises kinni, võimalusi jagub :)

Btw logi näitab et käiguvahetused olid Sebastianist omajagu kiiremad.

Welldone, TFK !!!

Kompressioon tekib ju kolvi üles liikumisel ning klapid ei lase seda välja. Surveaste näitab seda, kui näiteks õhuruumala alumises nullseisus 1000cc, siis palju see ülemises nullseisus on. Kui üleval on ruumalal 100cc siis surveaste on 10:1

Jupats pead veel sisepõlemismootori teooriasse süvenema ;).
Surveaste on silindri täisruumala (silindri töömahu e. kolvi alumise ja ülemise surnud seisu vahelise ruumala + põlemiskambri ruumala) suhe põlemiskambri ruumalasse. Ehk sinu toodud numbrite põhjal:
silindri töömaht 1000cc
põlemiskambri maht 100cc
surveaste= (1000+100)/100= 11

Surveaste ja mõõdetav silindri surve ei ole oma vahel seotud. Võrdsete surveasmetega mootoritel võib mõõdetav surve (kompressioon) olla vabalt 3-4 bar erinev. Kompressioon sõltub sellest kui hilja peale alumist surnud seisu sisselaske klapp suletakse. Seega võib öelda hoopis, et kompressioon sõltub pigem sellest millise geameetriaga nukkvõlli mootoris kasutatakse.

Kompressioon tekib ju kolvi üles liikumisel ning klapid ei lase seda välja. Surveaste näitab seda, kui näiteks õhuruumala alumises nullseisus 1000cc, siis palju see ülemises nullseisus on. Kui üleval on ruumalal 100cc siis surveaste on 10:1

Jupats pead veel sisepõlemismootori teooriasse süvenema ;).
Surveaste on silindri täisruumala (silindri töömahu e. kolvi alumise ja ülemise surnud seisu vahelise ruumala + põlemiskambri ruumala) suhe põlemiskambri ruumalasse. Ehk sinu toodud numbrite põhjal:
silindri töömaht 1000cc
põlemiskambri maht 100cc
surveaste= (1000+100)/100= 11

Hmm, mina lugesin jupatsi jutust välja täpselt sama loogika - silindri ruumala, kui kolb on all, ja ruumala kui kolb on üleval. Ainukese vahega, et sina tõlgendasid 1000cc, kui kolvi ASS ja ÜSS vahelise ruumalana ja 100cc kolvi pealse ruumalaga ÜSS vahel, kuid jupats pidas 1000cc all silmas juba kolvipealse ja ASS-ÜSS vahelise ruumala summat (ehks iis ASS-ÜSS ruumala oleks 900cc).

OK kui jupats nii mõtles, siis minu viga. Aga nagu iidne Tõstamaa vanasõna ütleb: Topelt ei kärise :-)

Kuna varsti saaubub jälle Jääaeg ja õhtud suht igavad sai muretsetud B234l
Mõtteid on ja mitte vähe:cool:
Eks täpsemalt siis kui miskit toimuma hakkab.

Lisatud failid

Septembri kuu ülevaatus kuu:o
Kõrvajärgi lörises sumps pisut ja saigi seatud kurss summuti remondi poole et nohh panevad punkti peale,
3,5 aastat tagasi sai ju soetatud Simonsi catback.
Keevitaja jamas ikka tükk-tükk aega aga ei miskit,asi ikka lihtsalt otsas.
Sai siis uus Simonsi kitt jälle soetatud;)
Küll see aeg ikka lendab kiiresti:P

Lisatud failid

Täiendan siis pisut tegemiste jada.

Vahetult enne suuri külmasi said vahetatud termaostaat läks sedakorda originaal,süüteküünlad NGK.
Salongi sai pandud DEFA salongipuhur.
Hetkel veel talve konditioonis:
Originaal pihusdid,FTP soft C ja W voolik kokku ühendatud,boostib ikka korralikult kui pidamist on :P

oibljad, TFK, sa mul ju naabrimees peaaegu....