Eesti Saabiklubi foorum

Niisiis.
Tegelt vana värk, juba poolteistaastat tagasi sai üks siinse foorumi kaudu Läände veeretatud. Sõbrannal oli vaja kombinatsiooni tomatkast + püsikas. Ja kui raha vähe, siis Saabist saadav "bang for the buck" kombinatsioon on parim. Alla 1000 euroste autode puhul on see kindlasti nii, et Saabile vastast pole.

Sõitnud juba 30 000 km siin ja veereb eduliselt. Kaasa sai hooldusajaloo märkmikulehe näol ja kõik tehniline pool oli timm. Küll oli kohe näha, et roostetavad esitiibade servad ja tuuleklaasi ümbrus.
30k jooksul kohe alguses jättis DI tee äärde, korra veel läks kliimapumba laager kenaste põlema (pilt manusena kaasas). Pumpa ei vahetanud, vahetasin laagri ära. Veereb edasi. Muus osas kalla ja talla. On juba magistraalipõhja ära proovinud libedaga, tugev auto. Ja ilus ning sirge.

Asusin nüüd siis nende roostetavate koobastega tegelema. Selleks sai kellegi lömmisõidetud 9000 esitiivad kätte, kus rooste vähene. Natukene sirgestamist ühe plekiga ja teiselt sai kaare ära lõigatud, oli liiga lömmis. Nädalavahetus tegeletud.

Aga mis paneb imestama, on see, et tuuleklaasi all A-piilarite servas oli näha roostet. Tõmbasin kojameeste all oleva plastikkatte maha. Pilt oli ilus. WTF?! See pani küll pead kratsima - põhja all roostet pole, karbid jumala ilusad. Autol peale esitiibade ja tuuleklaasiümbruse roostet polegi, sile ja mölkideta. Ja siis selline värk. Pani natukene mõtlema, et kuidas edasi.

Lammutamise põhjal ütlen, et tonnine on hea koostekvaliteediga, läbimõeldud. Parem tükk maad, kui minu ng900. Kui hea omanik, siis saab ehk igikestva auto.

Ahjaa - madalrõhk 110kw. Edasi ei lähe, kruisib küll. Möödasõitu teeb mõnusalt, sõbranna on oma autosse väga kiindunud. Mina remondin.

Lisatud failid

Mõnedel tonnistel lähevad klaasialused jah selliseks .Ise arvan et see vist kunagise viletsa klaasivahetuse teema .Trossiga kraabitakse ära ja kohe uus klaas peale ja polegi palju vaja.
Kahju ,et oma tonnisel ei viitsinud klaasialust maha lõigata siis oleks anda olnud.

Pole lugu. Ma ise usun kah, et ära kratsitud klaasivahetusega. Sest kogu alumine serv - see ka kõige järsema nurga all trossiga lõikamiseks, siis hea piki servale toetudes trossi tõmmata.

Ma olen nüüd selle ära puhastanud kõik ja õnneks on nii, et seal ülemise serva all olev metall on ok. Ühest kohast veidi roostena. Lasin kõik traatkettaga üle, suruõhuga puhtaks ja sellist kraami mitu kihti peale lasknud http://www.brunox.com/website/productpages/Epoxy-Spray-en.html

Väga korralik paks kiht möginat peal. Lendab otsa veel epokrunt-paks värvikiht. Ja jätangi nii. Teeks enda projektikat, siis keevitaks kõik välja. Aga igapäevasõidumasin. Esiklaas ka ok, pole vajadust vahetada, siis ei hakka seda kurja vaeva nägema. Eks kord aastas piilun ikka liistu alla, et mis seal toimub.

See klaasialune on küll vist kõige hullem, mida ma näinud olen...

Sama siin. Ära puhastades polnudki nii hull aga esialgu võttis igasuguse moti maha.
Ma olen ennem ka kuulnud, et A piilarid on tonnise nõrk koht. Aga see suutis mind üllatada.

Mitu päeva juba lihvpaberiga aega kulutatud ehk lihvitud.

Värvimisse lähevad siis - 2 tiiba, kapott, juhipoolne uks ja tuuleklaasi ümbrus.

Kõveraks läinud tiivast kaare väljalõikamine polnud hea mõte. Kui ühe tiivaga, et saaks "enam-vähem" sirgeks, kulub mitu päeva, siis on lihtsam kuskilt uus tiib vaadata. Reaalselt. Pahtelda, mis sa pahteldad, ikka on kuskilt muhkus ja kuskilt lohkus. Lõpuks on see staadium, kus loetled oma tiiva peale kulunud aja kokku ja võtad vastu otsuse, et nüüd ongi kõik, rohkem lihtsalt ei tee. Aga kogemus hea, mida edaspidiseks kaasa võtta.

Lisatud failid

Värvitöö tegi ära sõber. Plaanisin ise teha, "valel" hetkel sattus ta töökotta ja kuna töötanud mitu aastat mööbli värvijana, siis oli ohver olemas. Värvitöö sai hea, kambri puudumine annab tunda - tee eeltööd palju tahad, lõpuks laki sisse kukub tolmlevat sitta nii palju, et kole kohe. Eemalt väga ilus, lähedalt vaatad, siis jama. Eks proovin poleerida veel välja, äkki läheb paremaks. Kuigi sõbranna neid tolmukübemeid kunagi ei näe, siis mina näen.

Enda projektikat ei värviks nii, siis ehitaks kasvõi ajutise kambri - sundventi on ka vaja, värvitolm meeletu ja päris ränk seda hingata.

Värvi all, kuivab kõik. Nädala sees laon kokku tagasi.

Lisatud failid

Auto koos.

Süütelukk aga hakkas jebima, ei saa enam keerata käima masinat. Sõbranna oma käega saab veel aga peab ka nökerdama, mina ei saa absoluutselt süüdet sisse.

Kas immoga masinal süüteluku vahetamine on probleem ehk kas immo on seotud süütelukuga?

Otsin seega süütelukku. Kui kellelgi vedeleb koos võtmetega (2tk võiks ikka olla), siis äkki saame kaubale? 1997.a. 2.0t.

Tonnisel vist ei olnud süütelukus immot (st antenne vms). Signaal immole läheb sealt küll, kui võtme välja võtad, siis 10m jooksul läheb immo peale, isegi kui uksi lukku ei pane. Aga see vist on lihtsat elekter.
Oled kindel, et seda pisut lammutada ja remontida ei saa? Äkki lihtsalt seal miskit roolilukuga vms?

Tonnist on küll natuke liiga lihtne käima panna :D. Võtmete olemasolu pole oluline.

Mul kogemus puudub. Ta on seda ennem ka teinud aga sel korral oli nii, et võti oli süütelukus, masin oli töökojas. Keerasin rooli, et manööverdada ja õigesse kohta lükata. Siis plõks käis rool lukku ja no enam maha ei saanud roolilukku.

Et kas need asjad on omavahel seotud ja tekitaski jama? Lahti võin ma muidugi võtta, oleks meeldiv, kui uste lukud ja süütelukk oleks sama võtmega ikka edasi.

Siinkohal ma arvan, et võti ja/või lukk ise on kulunud.

Eks ma korra proovin lahti võtta ja puhastada/määrida. Kui nökerdama jääb, siis otsin uue luku.