Eesti Saabiklubi foorum

Olen tähele pannud, et kui immo jääb kogemata peale (LED vilgub kui võtit annad...vahest seda vilkumist lihtsalt ei näe, LED igavesti nõmedas kohas), siis teistkordsel käivitusel läheb u. kaks korda rohkem aega.
See peaks vist ka normaalne olema.

Algselt postitas: Trionic

Algselt postitas: andres
Päris pead ei anna aga minu meelest ei saa seda termostaati valesti panna. Muidugi kui karu käppa ei kasuta.

Saab panna igat moodi.
Ava PEAB olema ülal,muidu ei hakka iseõhutussüsteem tööle.

Vahepeal kimbutas kotermann jahutussüsteemi, millest oli pikemalt juttu selles teemas. Mured lahenesid paisupaagikorgi ühe vooliku ja termostaatklapi vahetamisega. Nüüd jälgisin paigaldades termostaatklapi õhutusava asukohta, nii et see asi on nüüd ka aastakese kindlalt korras.

Algselt postitas: sebastian
Olen tähele pannud, et kui immo jääb kogemata peale (LED vilgub kui võtit annad...vahest seda vilkumist lihtsalt ei näe, LED igavesti nõmedas kohas), siis teistkordsel käivitusel läheb u. kaks korda rohkem aega.
See peaks vist ka normaalne olema.

No kui immo lükkab kütusepumba tagant ära, siis imetakse torud kuivale ja käivitamiseks on vaja uuesti kütust torudesse imeda. Seega läheb pisut rohkem aega:)

Kuna auto antenn ei olnud juba mõnda aega nõus lõpuni välja sõitma ning piiritusega puhastamine ravis probleemi vaid lühiajaliselt, otsustasin antenni kõhtu piiluda ja ühtlasi ka korraliku puhastuse ette võtta. Üldiselt polnudki väga raske töö. Kruvisin aga kaane lahti ja kohe paistis "endine" määre. lahtivõtmise momendil olid sellel lägal säilinud vaid käsi määrivad omadused. Mingist algsest määrde funktsioonist polnud enam juttugi.


Antenni liigutamiseks mõeldud hammasratas pääses lahti pärast splindi eemaldamist:




Oli ikka must küll. Leotasin ja puhastasin tükke lakibensiinis (see oli käepärast võtta). Sai puhtaks küll.
Ühe näpuka tegin ka. Nimelt lõpplüliti mehhanismi kaane kummitihend jäi leotamise-puhastamise ajaks külge ja lakibensiin ei teinud tihendile head. Tihend paisus olulisel määral, mistõttu seda enam kasutada ei saanud. Kasutasin selle asemel silikooni.
Üks pilt kokkupanemise momendist ka:

Minu masina antennikorpuses avanes samasugune vaatepilt - ainuke erinevus oli see, et hammaslatt oli paariks tükiks

Kuidas korpus pooleks käis? Pealiskaudsel vaatlemisel tundus et korpus oli kokku needitud.

Minu suksu antennile langes väravaks mõeldud tõstepuu peale (õnneks suksu kriimustada ei saanud)ja lõhkus antenni ära ja see oli sellel momendil kui maki käima läks. Ning olid ka valge hammaslatt katki. Nüüd sõidan juba pikemat aega ringi jäiga pisiantenniga. Pole veel probleeme olnud :)
Aga muidu oleks pidanud sama töö ette võtma vist, oli teine selline häda juba :D

Algselt postitas: qdwin
Kuidas korpus pooleks käis? Pealiskaudsel vaatlemisel tundus et korpus oli kokku needitud.

Väga lihtsalt. See polt-telg, mis korpuse keskel püsti on ja mille peale käib vitsa sisse keriv hammasratas - vot selle otsa käib ka korpuse kaas ja kõige tippu M3 mutter (oli vist). Kui mutri lahti päästsin, hakkas asi hargema. Vitsa saab kätte kui korpuse antennipoolsest osast kaks fikseerkruvi lahti päästa. Üldiselt lihtne käkk, kui vaikselt lammutama hakata, siis pole midagi keerulist. Mingit ootamatut vedru või kuulikest kuskilt välja ei lenda eriti. Ainult vitsa sissekerimishammasratta sees on mõni vedru, plastmasstükid ja üks rullik, mis võivad ootamatult irduda. Jõudu tööle. Miks pilte rohkem pole - käed olid kogu aeg lägased ja ei raatsinud kaamerat määrida.

Uus päev tõi autole uue genekarihma ja rullikud. Kui uskuda ostes kaasa saanud hoolduspabereid, siis eelmine vahetus toimus aastal 2000, 110000 kilomeetrit tagasi Viking Motorsis kellegi Werner'i poolt. See oli ka ilmselt viimane VM'i hooldus (TH2), mis mu saabile tehtud on.
Vahetamisel juhendusin twinsaab'i lehel olevast vahetamise juhendist. Üsnagi lihtne töö. Koopaserva plastikliist tuli väga kergelt lahti. Võibolla oli asi muidugi selles et ma mõni nädal tagasi ja ka eile pihustasin vastavate poltide peale WD40 määret. Logari esimese poole sain ka ilma raskusteta kätte. Kuna tegelesin vahetusega üksinda, siis esimene tagasilöök tuli rihmaamordi fiksaatori (või misiganes selle isetehtud "U" tööriista nimi on) pealepanekuga. Nimelt polnud piisava õlaga 19 võtit ning ühtegi head torujuppi võtme otsa lisamiseks ka ei leidnud. Pika ehitamise ja jebanuurimise peale sain siiski rihma lõdvaks. Teine ja pisut tugevam tagasilöök tuli pingutusamordi poolse rulliku poldi lahtikeeramisel. See oli ikka väga mehiselt kinni. Aga ka selle sain lahti. Ülejäänud läks ludinal.

Lisatud failid

veel üks teemakohane foto

Lisatud failid

Mis seal viimasel fotol vasakul lekib hirmsasti?

Algselt postitas: qdwin
Mis seal viimasel fotol vasakul lekib hirmsasti?

Vot ei teagi. ise ka alles kodus piltidelt panin tähele. Vahetasin suht hämaras, mistõttu siis jäi leke märkamata.

Õlirõhu andur ehk? See lekib kõigil.

SEE mutter ongi tavaliselt väga kinni, sest pingutusamordi surumiseks tuleb teda ju aina koomale keerata. Rihma vahetades jätkasin mutrivõtit u. meetrise toruga...kui rullikut vaja vahetada, eks siis näis missugust loomajõudu tuleb hiljem rakendada päripäeva kruttides kahemeetrise toruga ;)

Kui ma esimest korda rihma vahetasin:wall: (u. 4 aastat tagasi), siis pinguti läks vabalt tavalise võtmepikkusega kokku ja seda rakist polnud vaja.
Kuu aega tagasi tuli see protseduur jälle päevakorda (u. 80 000 km läbisõidu pärast) ja sama võti pingutas amorti ainult tugeva mehe abil, kusjuures mina pidin teda suure haamriga tagant poolt aitama:fight:, amorti muidugi.
:drive:, töötab hästi !

Tsitaat:
Uus päev tõi autole uue genekarihma ja rullikud. Kui uskuda ostes kaasa saanud hoolduspabereid, siis eelmine vahetus toimus aastal 2000, 110000 kilomeetrit tagasi Viking Motorsis kellegi Werner'i poolt. See oli ka ilmselt viimane VM'i hooldus (TH2), mis mu saabile tehtud on.

Ei mäletagi,et kusagile enda nime tol ajal sai märgitud

Tsitaat:
Mis seal viimasel fotol vasakul lekib hirmsasti?

Roolivõimendi survetoru on see pildil olev lekkija.Õlirõhuandur asub starteri taga,seega hoopis teisel pool plokki.Need lekivad ka päris tihti.

Kui amort on norm.jõuga kokkusurutav,a`la Executive jutu esimene pool,tuleb see kohe lendama õpetada,see on ohtlik(vibra,rullid ja muud laagrid hävivad kiiresti jne).
Lihtne kontrollida,kui rihma sikutada käega taeva poole,ei tohiks amort sellele jõule reageerida.
Samas oli Qdwini saabil selline amort,mida polnudki võimalik kokku suruda.Seda eemaldada oli ikka tõeline piin,spetsabinõud purunesid.

Tänane päev tõi saabile uue jahutusradika. Nissens on peale kirjutatud. Radikas läks maksma ~2800.-. Vahetuseks kulus veel jahutusvedelikku, käimakastiõli ja mõned tihendid-klambrid.

Pilt kah. hetkel on kapotialune lägane. Nädalavahetusel tuleb julm mootoripesu kah otsa.

Auto sai jaani paiku värskema väljanägemise. Nagu lubatud pesin ka mootori ära.
Mootor enne pesu:


Ja pärast:



Lisaks mootorile sai autot ka niisama pisut kasitud ja vahatatud (kevadine suurpuhastus venis suvesse). Muuseas piltide pealt tundub värv üsnagi must, tegelikult on üsnagi tumesinine:

Mootoripesu:poke: - riskantne afäär.
Räägi kuidas tegid?

Algselt postitas: Executive
Mootoripesu:poke: - riskantne afäär.
Räägi kuidas tegid?

Katsin DI kinni, pihustasin mootoripesuvedelikuga (POLAR) kogu kapotialuse üle, lasin vedelikul läga lahti leotada ning pesin harja ja sooja veega puhtaks. Igale poole harjaga ei mahtund, sinna lasin lihtsalt voolikuga vett (ei ole survepesurit). Vot nii tegingi.
Pärast avastasin, et DI kinnikatmisest oli vähe kasu, kuna mootoripesuvahend oli ka katmisel kasutatud teibi liimi ära sulatanud. Kruvisin DI maha ja avastasin, et üks küünal oli naturaalselt vee sees. Kuivatasin ja tuulutasin nii mootorit kui DI'd. Peaks kindluse mõttes Troostis krytox'imas käima.

See värv ja peegeldused kipuvad petma neh, kaadrinurk samuti, eelviimasel pildil tundub nagu oleks tegemist CD -ga.

Algselt postitas: Executive
Mootoripesu:poke: - riskantne afäär.
Räägi kuidas tegid?

Pole kunagi mingeid probleeme saabide mootoritepesuga tekkinud.Pesen oma mootoreid vatavalt vajadusele kasvõi iga nädal.Kui Krytox`it kasutad,võivad küünlad vabalt vee all hulpida.
Pesed ära ja kohe käima-niiskus aurab kiiresti ära ja kõik.

Nii. Saab polnud mind veel pooletesise aasta jooksul tee peale jätnud. Täna on see päev millal asi lihtsalt keset Kadaka teed ära suri ja enam käima ei soostunud minema. Õnneks sain vaba hooga tee pealt ära sõidetud (ilma rooli- ja pidurivõimuta paras rõvedus).
Asi juhtus õnneks troostautole suhteliselt lähedal. eks tuleb saabike jälle sinna korraldada.
Kahtlustan:
1. DI'd
2. Bensupumpa
Lisaks kõigele s*tale ketrasin aku (mis on ka lõpule suht lähedal) ka tühjaks.
Keegi tonnist mingi fordi vastu vahetada ei taha?

Algselt postitas: suur

Kahtlustan:
1. DI'd
2. Bensupumpa

Ära ole pessimist! Mul suri masin samamoodi kõigest lühises kommutaatori tõttu.....kuigi Sul ju DI....äkki hoopis teine teema :red:

(üks scorpio turbotraktor on täiesti pakkuda :love: )

Diagnoos - DI. hetkel pani Trionic asenduskasseti peale. Tee viib VM'i.

EDIT: DI vahetatud. raha küsiti 4460 krooni, mis sisaldas ka 0,2 (12min) tundi tööd. Vikingis kampaania, et vahetades DI neil saab tükilt alet 15%.