Viimase postituse reipaks jätkuks – aega on mööda läinud palju, autot armastan endiselt ja teenib mind hästi. On ette tulnud suuremaid parandusi – mõni mu enda rumaluse tõttu, mõni paratamatusest.
2016. aasta jaanuaris eelmise postituse vastuseks sain vahetada turbo by-pass klapi. Tundub, et oli taas oma aja ära elanud.
2016. aasta kevadel lasin ära vahetada selle, mille oleks pidanud sidurivahetusega koos tegema – siduri survelaagri vahetuse. Seal selgus ka asjaolu, et käigukast on lekkinud. Hea Mihkel Kuusalus pani sinna uued tihendid ja tänaseni pole käigukastiga probleeme olnud.
2016. aasta kevadel sai Saabik alla endale väärilised korralikud suvepastlad.
2016. aasta suvel, jaanipäevalt tagasi tulles poolel teel Virtsust Tallinna ütles minu Saabiku turbo üles. Lasin selle Ferdinandis ära vahetada. Seal öeldi, et viga võis olla karterituulus, aga rohkem ei midagi. Küsisin, kas uut turbot see siis ära ei lõhu. Vastus lihtne – kohe ei tohiks midagi teha. Selge pilt. Iseenesest oli tegemist planeeritud turbovahetusega ja auto sai valmis päeva keskel. Kuna teavitusi tehakse telefoni teel, ei oleks minu silmis olnud raske uurida, kas põhjuse leidmine ja selle likvideerimine on ka päevakorras. Samas minu viga – ära eelda, ära oota. Kui ise autosid ei tunne, ei tasu midagi töökodadest oodata. Seda eriti, kui oled naissoost (kahjuks idiootselt püsima jäänud peedistamine, mida pidasin linnalegendiks). Kui hiljem tuttavatele-sõpradele autotundjatele arvet nägin, kerkis neil kohe küsimus, miks õhufiltrit ära ei vahetatud. Mina ei osanud midagi öelda. Kui järgneva kuu jooksul lasin sõbral õhufiltri vahetada, oli näha ka hooletut või olematut mootori pesu turbovahetuse ajal (turbo oli muide täiesti puruks).
Kuna ükskõikset suhtumist ja poolikuid vastuseid küsimustele on tulnud korduvalt ette, on minu Ferdinandi külastamine ja soov sinna minna praeguseks kadunud. Kõlab loogiliselt, et oma kliente peaks hoidma ja mis veel tähtsam – seal parandatavaid autosid.
Õnneks on mul palju häid sõpru, kes autosid remondivad ja kõige lihtsam on olnud nendega oma Saabikut korras hoida. Nimi ja tuntus ei tähenda hoolivust ega oskusi.
Hetkel turbo toimib ja targem pea arvas, et turbo võis minna ka sellest, et kunagi ennemuiste Saksamaal frau R. poolt teostamata jäänud õlivahetused andsid nüüd tunda. Või oligi lihtsalt vana – võta näpust.
Pärast turbot olen jätkanud õlivahetusi, igasuguste filtrite ja klotside vahetusi lähedaste juures. Tööd on korralikud ja auto rõõmus.
Eelmise suve lõpus või sügisel (ei mäleta enam), sai uuesti vahetada roolivõimu toru. Tundub, et mõne tööga tasub paari aasta tagant arvestada.
Mingil hetkel panin alla uue summuti suka koos mingisuguse jupiga (andke andeks, ma tõesti ei tea neid osasid). Varsti tuleks vaadata ka ülejäänud sumpsi, kuna talv teeb oma tööd hästi.
Paar nädalat tagasi sai generaatori rihma ka vahetatud. Õli oli vana pisut ära hävitanud.
Eelmisel nädalal nokitsesin Saabi katusepolstri kallal, et saada kätte vana ja lagunenud antenn (see ei ole vist kunagi töötanud). Panin sinna uue mittetöötava sabakese asemele. Raadioantenn teeb ikka oma töö ära, kuigi mootor teda sisse-välja hetkeseisuga ei abista. Polstri sain kätte enamvähem mureta ja midagi koledaks isegi ei läinud – töövõit!
Eemaldasin kõrvalistuja põlvemure – telefonihoidja.
Hetkel on autol sees vibratsioon pärast 20km/h kiirusega löökaugust läbi sõitmist (tegelikult oli see isegi teekatte üleminek – olge Draamateatri eest Tõnismäe poole keerates ettevaatlikud – täpselt enne foori on vasakul jube elukas). Tahab vist tasakaalustamist.
Kuigi kulud on viimase pooleteise aasta jooksul suured olnud, ei usu ma, et samas hinnaklassis saaks teise nii nobeda, hea kerega, hoitud ja mugava auto. Saabikuarmastus on üks vaikselt nakatav ja pikalt püsiv nähtus.
11.06.2016 tehtud pilt, kui läksin maale - astusin Järva-Jaani poest välja ja voilaa, sõbrad ümberringi. Kas keegi tunneb oma auto ära?
Lisatud failid