Ühesõnaga mina siis Kaspari monte carlo ära ostsin. Juba veebruaris ostsin peaaegu, aga võtsin natuke mõtlemisaega. 8 kuud umbes.
Tegelikult oli asi lihtne. Sinise ellu äratamise plaan oli kuskil kuklas koguaeg olemas, vahel ei saanud magamagi jääda. Viimased neli aastat juba igapäevaselt propelleri-marki autodega sõitnud. Algul diisel, nüüd 3-liitrine turbobens. Väga hea auto. Varuosade arved ununevad ka ükshetk ära. Aga näed, und segas ikka just Saab. Seega arvestades hetkel mu garaaži kasutamise olukorda (kodust kaugel) oli see kollane just ideaalne cheat kuna moditud oli juba täiesti piisavalt ja sisuliselt just need asjad mida ma enda omaga oleks tahtnud teha.
Mootor üsna värskelt ehitatud: B206 plokk, 234 sisu, remonditud kaas, 15T, diisli padi, jäigem kastipadi, 4.45 kast, viggeni korv
Sillas polü, taga topeltstabikad, roolilati brace, juhitavus meeldiv.
Kõik justkui ülimeeldiv, aga ega head ilma halvata saa. Masin oli viimastel aastatel üsna vähe sõitnud ja väljendas oma pettumust mõningate vigadega.
Ees paremal oli jube kolin ja ragin teatud hetkedel. Süüdlaseks oli tugilaager mis oli oma aja täiesti ära elanud.
Tühikäik kõikus, oli üsna kõrgel ning tihti vajus aeglaselt alla. Esimese hooga vahetasin tühikäigumootori ära, läks paremaks, aga jättis ikka soovida. Põhisüüdlane oli OEM bypass klapp mis lekkis.
Tagaluuk on üsna kurvas seisus nii rooste kui ka tehnilise poole pealt. Õnneks sain õiget värvi luugi autoga kaasa. Seda veel külge ei jõudnud panna, aga lukusüsteem sai sinise pealt ringi tõstetud ning nüüd ei pea luugi avamiseks ja sulgemiseks erilist maagiat enam korraldama.
Pasun ja roolinupud ei toiminud. Mälust kerkisid esile nostalgilised mälestused sinise rooli eemaldamisel lindi lõhkumisest. Airbagi eemaldamisel oligi tuttav pilt. Õnneks olin sinisel lindi ikka ringi vahetanud ja sain selle ka sealt.
Kliimapaneel oli juhitav telepaatiliselt, ehk igasugune tekst sisuliselt puudus. Teadsin, et kõige kõrgem aste on HI, enne seda on 27. Sealt alla minnes sai soovitud tempi kätte. Õnneks oli sinise paneel ka kunagi korda tehtud, jälle linnuke kirjas.
Käivitamisel kisas alati madalat jahutusvedeliku taset. Paak oli ilma andurita, sinisel oli anduriga, tehtud.
AUX toimis parimatel hetkedel ainult vasakust kanalist, halvematel hetkedel paremas kanalis kuskil kaugustes. Jootsin uue kaabli ning sinna otsa pistan vana Logitechi music receiveri jublaka mille külge saab bluetoothiga ühendada. Moodsad lahendused.
Tegemist muidugi veel jätkub.
Kere on 9-3 kohta ootuspärane. 5 meetri pealt on tegelikult väga hea, lähemalt annab soovida. ÜV onule meeldis ka auto nii väga, et tahtis 30 päeva jooksul uuesti näha, tagumise poolraami küljes olevat mingi auk.
Ja siis kõige suurem mure. Kasparil oli T7 BPC lahti ühendatud kuna nagunii oli õhuleke ja rõhu all ei tahtnud hästi käia. Ühendasin kokku, algul käib väga hästi, esimest korda pähe ladudes said suunurgad kukla peal kokku. Mõne aja möödudes hakkab suurema rõhu all vahele jätma, puterdama, vms. Vahetasin küünlad ära (vanad nägid ilusad välja) ja võtsin prooviks sinise pealt DI kasseti. Erilist vahet nagu ei olnud, võibolla hakkas siniselt võetud kassetiga natuke kiiremini puterdama, võibolla mitte. Mõlemal kassetil on ka korpuses mõrad, ehk et eks nad ole juba mõne aja tööd teinud ka.
a) kassett (ainuõige uus variant on vist NGK?)
b) kütusepump ei jaksa toota (praegune soft on kirjutatud vist 1.5bar peale, kella hetkel pole), samas kas see klapiks selles osas, et paar korda saab korralikult full boosti lasta, enne kui puterdama hakkab. Mõnda aega rahulikumalt võtta, siis toimib jälle mõneks ajaks.
c) kuidas MAP'i lõhki sõitmisel sümptomid väljenduvad? Hetkel peaks olema originaal MAP, aga 1.5bar rõhku on jube lähedal selle piirile, st juhul kui wg ei toimeta piisavalt kiiresti või ei jaksa kinni hoida ja peakib üle 1.5.
Möla lõppu meeldetuletus ka milline see auto välja näeb.