Saab 9-3 Aero 2.0T, 2001, intzu
Postitatud: R Nov 27, 2020 12:29
Tere,
Mõtlesin tükk aega, et mis mõtet on teha igapäeva autost teemat, kuid kuna tehtud asju koguneb, siis tahaks asju päeviku vormis talletada siia, endal hiljem hea järge pidada.
Ise muidu aastaid VW foorumis figureerinud ja ei teadnud Saabidest väga midagi. Otsides mugavamat igapäeva autot olid nõudmised, et bensukas ja vähemalt 150kw. Roostet väga hullult ei karda, aga mida vähem seda parem. Esialgu vaatasin Mazda 3 MPS-e aga need roostetasid põhja alt kohtadest, kust ma poleks osanud unistada. Ega põhjuseta ei öelda, et jaapanlasi tehakse nii, et metall värvitakse mõlemalt poolt ära ja siis tõmmatakse see vahelt ära. Üks õhtu olin sõpradega väljas ja järsku foorumlane kristjanksl küsis mu käest: "Kas sa Saabi peale pole mõelnud?" Sealt hakkas pidu pihta.
Hakkasin vaatama 9-3'sid, sest 9-5 oli minu jaoks natuke suur juba (tegelikult ei tea kui palju suurem ta ikkagi OG-st on), 90% ajast figureerin pealinnas ning mida väiksem auto seda parem. Paar kuud enne auto toomist saatis sõber ühe punase OG Aero müügikuulutuse, aga ei kaalunud seda isegi. Tol ajal meeldis punane (siiani kõik autot mul punased olnud), aga välimus kerekujult jättis soovida. Käisime nädalaid hiljem Tartus vaatamas ühte punast 2003 Aerot, kuid seal ei olnud ühtegi korralikku kerepaneeli ja koopaservad olid õudsad. Lisaks lugesin tüüpvigadest ja isu kadus ära.
Kuna rohkem aerosid Tartus polnud, siis helistasin antud auto omanikule, ta ise oli Pärnus, natuke juttu puhudes tuli välja, et ÜV jaoks vaja piduritorud ja tagumine parempoolne pidur korda teha. Lisaks märgiti veaks, et põhi ja karbid vajavad remonti, müüja rääkis mesijuttu ja jäin uskuma, et ülevaataja keeras käru. Eelmine omanik tegi uuesti ülevaatuse peale, mitte ühtegi viga enam kirjas ei olnud, ju on korras. Sai vaatama mindud, juhi jalgade juures oli selline natuke mädanema minev koht ning kunde jalgade punni ümbrus oli natuke kadunud. Külje pealt vaadates ei arvanud väga hullu midagi. Õlileke oli veaks kirjutatud, vaatasin, natuke jookseb mööda mootorit alla jagaja koha juurest, aga ei tundunud midagi hullu. Müüja ütles, et viga pandi kirja, sest õli oli mööda kallatud. Jäin seda ka uskuma . Mootoril oli imelik rihmajooksu vile ka taga, kuid arvasime, et see mingi rullik. Aga kuna autot oli vaja, siis sai ära toodud. Lisan ka esimese omaniku müügikuulutuse, millega auto müügis oli https://www.auto24.ee/used/2654520 ja viimane saabiklubi teema viewtopic.php?f=56&t=19590
Ära tuues olin enam vähem autoga rahul, 192cm pikana häiris ainult, et rooli ei saa tõsta ja iste ei lähe piisavalt madalale ja lisaks muud Saabi kujunduslikud kiiksud. Hetkel olen auto teine omanik Eestis, ära tuues oli läbisõit 197 000. Esimesed 24h saabiga möödusid enam vähem hästi, võib-olla. Tartust ära tuues avastasime, et kliima järsku ei tööta enam, püsikas ei rakendu, maantee peal talda andes jätaks mootor nagu vahele, juhi poolne tagumine aken ei lähe alla, kuid rohkem ei hakanud silma. Aga 24-48h möödudes hakkasid juba hädad pihta: rihmaratas tahtis ära lennata . Kuuldes mingisugust laperdamist jätsin mootori seisma, ja vaatasin, et rihmaratas hakkab irduma. Eelnev mehaanik ei pannud piisavalt hästi polte kinni ja need väristasid end lahti. Vedasime autoga sõbra garaaži ja lappisime korda. Kui auto oli juba üleval, vaatasin ka kliimat, ratta vahe oli liiga suur ja võtsin ka ühe seibi tagant ära, lootes, et kliima läheb tööle. Ei läinud, vähemalt rihmaratta sai korda.
Kohe sai ka tehtud ka hooldus, sisse läks Castroli 5w-30 Magnatec, küünlad olid mingid lambi boschid sees, need läksid NGK omad, aga B204 mootori omad, mida hiljem avastasin, et on ikkagi täiesti valed seal. Kojamehed vahetasin ka ära, juhi oma originaalpikkusega käis valesti. Keegi oli kojamehe varrast nii väänanud, et pikem kojamees ära mahuks . Pärast garaažis süvenedes tuli veel vigu välja: veovõlli kotid olid kaputt, rooliotstes suured lõtkud, käsipidur ei võtnud midagi (kuidas ülevaatuselt läbi sai ), parempoolne esivedru katki, aknatõstuk kaputt, pulk hoidis seda üleval ja juhtmed igalt poolt tagant jne. Ühesõnaga porno.
Vilinast vabanemiseks vahetasin ära vabajooksu rulliku (SKF), rihmapinguti (INA), roolivõimu pumba (õrn loks oli sees), külge läks Boschi soonrihm. Genekas ja veepump jäänud vahetada vist veel . Kuna Aero vedrusid ei leidnud, ostsin Vogtlandi madaldusvedrud ja panin need kokku KYB-i amortidega. Amordid olid veel isegi Saabi originaalid. Sõidetavus on nüüd okei, juhitavus paranes, aga igapäevaks jäi pehmeks veel. Stabikakondid läksid Lemfi omad, nagu ka välised rooliotsad. Sisemised otsad olid ikka väga pehmed, aga kuna Saabi varuosade saadavus on selline nagu ta on, läksid need Meyle omad (siiamaani kripeldab). Amordipadja tugilaagrid vahetasin ka SKF-ide vastu välja, aga oma lollusest ei vahetanud amordipatju. Viimase 2 nädalaga on kunde poolne jubedat häält tegema hakanud ja vahetan need täna õhtul ära. Esimesed kettad (TRW) ja klotsid (Ferodo) tahtsid ka vahetust, olid väga vanad seal ees juba, klotsidest tükid puudu ja kettad tugevate soontega. Tagumised õõtsapuksid vahetasin ka ära, parempoolne häälitses, oli ka Saabi originaal, juhi poolne oli vahetatud juba, aga ma ei tea miks need eraldi on vahetatud... Kuskil enne sügist suurenes auto õlikulu 1L 100km kohta. Teadsin et lekib, aga kust oli suur küsimus. Uuritud ja puuritud, avastasime, et õlipumba kaane vahelt tuleb, uus O rõngas (oli täiesti plastik) ning simmer ja leke kadunud. Kohe varsti lendas ka intercoolerist tulev boost pipe laiali. Vaakumvoolik, mis siseneb torusse enne drosselklappi, selle kinnituskoht irdus. Seda oli keegi juba liimiga parandanud ja oli vaid aja küsimus millal laiali käib. Tellisin Lätist kasutatud toru 20 euroga koos MAP sensori ja BPV-ga ja probleem lahendatud. Kliimapaneeli ekraan sai ka UK-st tellitud ja ära vahetatud. Kliima kaitse oli läbi, peale kaitsme vahetamist hakkas külma jälle puhuma. Süsteem oli suht tühjaks läinud, täideti ka see. Akvaarium hakkas häirima pimedal ajal, kuna uute auto tuled on juba nii kanged, et kui keegi taga sõidab, siis on ebameeldiv ning lasin taha kõige tumedama tooni panna.
Kaks nädalat tagasi algas uus seebiooper. Sõitsin ja järsku tundsin, et auto jättis vahele. Väikse küsimärgi tekitas, kuid ei süvenenud. Paar päeva hiljem vahetasin vändaanduri tihendit, kuna sealt lekkis ka õli (jälle tihend plastik). Pärast koju sõites suri auto foori all välja ja tööle ei läinud enam. Käisin kapoti all, katsusin süütekasseti pistikut, tundus ok, istusin autosse, võtsin võtme välja ja panin sisse tagasi - töötas. Ju immo läks hulluks. Aga vahele jätmised hakkasid kord või kaks päevas toimuma ja tekitasid muret. Lugesin küünalde kohta ja sain teada, et probleemi võivad põhjustada valed küünlad, kuna detonatsiooni möödetakse läbi kasseti (loodan et ei eksi). Sai kiiresti Motonetist kohe uued ostetud, aga viga jäi alles. Maanteel sõites nägin, et kui jättis vahele, kukkusid pöörded nulli. Selge, oli aeg vändaandurit kahtlustada. Loll pea on nuhtlus ja oleks pidanud vaatama, mis vändaandur üldse küljes oli. Ostsin Boschi anduri juba ette ära, kuna peaks olema originaal. Küljest võttes ei leidnud ma ühtegi kirja, mille oma see olema peaks. Tundub, et keegi hoidis kokku kunagi ja pani mingi noname käki sinna. Ise ei saa aru sellest, kuidas inimesed julgevad riskida odavate juppidega, pärast vahetus ja puksiir lähevad kallimaks maksma kui osta see natuke kallim andur.
Novembri alguses hakkasin siis roostega põhjas tegutsema, kuna talvega läheks see veel hullemaks ja pärast vaja veel rohkem lappida. Välja tulid ilusad kraatrid Need sai aga parandatud ja nüüd kohe parem tunne. Kõige alumised matid ujusid nii palju, et kui peale suruda, siis oleks nagu kraanist vett tulnud. Kuigi ülejäänud põhi on viisakas. Bensiinipumba juures toimunud käkerdist ei oska kommenteerida.
Mootori ketivahetust ise ei oska kommenteerida, kuid imelik resonants käib läbi, mis on seotud mootori pööretega. Kas balansiirvõllid on valesti paigas või on üldse kett jäetud panemata?
Vabandan väga pika ja lohiseva teksti pärast, aga tahtsin, et kõik kirja saaks. Lisan ka paar kartuliga tehtud pilti auto üldisest olemusest. Äkki kunagi tulevad paremad pildid.
Mõtlesin tükk aega, et mis mõtet on teha igapäeva autost teemat, kuid kuna tehtud asju koguneb, siis tahaks asju päeviku vormis talletada siia, endal hiljem hea järge pidada.
Ise muidu aastaid VW foorumis figureerinud ja ei teadnud Saabidest väga midagi. Otsides mugavamat igapäeva autot olid nõudmised, et bensukas ja vähemalt 150kw. Roostet väga hullult ei karda, aga mida vähem seda parem. Esialgu vaatasin Mazda 3 MPS-e aga need roostetasid põhja alt kohtadest, kust ma poleks osanud unistada. Ega põhjuseta ei öelda, et jaapanlasi tehakse nii, et metall värvitakse mõlemalt poolt ära ja siis tõmmatakse see vahelt ära. Üks õhtu olin sõpradega väljas ja järsku foorumlane kristjanksl küsis mu käest: "Kas sa Saabi peale pole mõelnud?" Sealt hakkas pidu pihta.
Hakkasin vaatama 9-3'sid, sest 9-5 oli minu jaoks natuke suur juba (tegelikult ei tea kui palju suurem ta ikkagi OG-st on), 90% ajast figureerin pealinnas ning mida väiksem auto seda parem. Paar kuud enne auto toomist saatis sõber ühe punase OG Aero müügikuulutuse, aga ei kaalunud seda isegi. Tol ajal meeldis punane (siiani kõik autot mul punased olnud), aga välimus kerekujult jättis soovida. Käisime nädalaid hiljem Tartus vaatamas ühte punast 2003 Aerot, kuid seal ei olnud ühtegi korralikku kerepaneeli ja koopaservad olid õudsad. Lisaks lugesin tüüpvigadest ja isu kadus ära.
Kuna rohkem aerosid Tartus polnud, siis helistasin antud auto omanikule, ta ise oli Pärnus, natuke juttu puhudes tuli välja, et ÜV jaoks vaja piduritorud ja tagumine parempoolne pidur korda teha. Lisaks märgiti veaks, et põhi ja karbid vajavad remonti, müüja rääkis mesijuttu ja jäin uskuma, et ülevaataja keeras käru. Eelmine omanik tegi uuesti ülevaatuse peale, mitte ühtegi viga enam kirjas ei olnud, ju on korras. Sai vaatama mindud, juhi jalgade juures oli selline natuke mädanema minev koht ning kunde jalgade punni ümbrus oli natuke kadunud. Külje pealt vaadates ei arvanud väga hullu midagi. Õlileke oli veaks kirjutatud, vaatasin, natuke jookseb mööda mootorit alla jagaja koha juurest, aga ei tundunud midagi hullu. Müüja ütles, et viga pandi kirja, sest õli oli mööda kallatud. Jäin seda ka uskuma . Mootoril oli imelik rihmajooksu vile ka taga, kuid arvasime, et see mingi rullik. Aga kuna autot oli vaja, siis sai ära toodud. Lisan ka esimese omaniku müügikuulutuse, millega auto müügis oli https://www.auto24.ee/used/2654520 ja viimane saabiklubi teema viewtopic.php?f=56&t=19590
Ära tuues olin enam vähem autoga rahul, 192cm pikana häiris ainult, et rooli ei saa tõsta ja iste ei lähe piisavalt madalale ja lisaks muud Saabi kujunduslikud kiiksud. Hetkel olen auto teine omanik Eestis, ära tuues oli läbisõit 197 000. Esimesed 24h saabiga möödusid enam vähem hästi, võib-olla. Tartust ära tuues avastasime, et kliima järsku ei tööta enam, püsikas ei rakendu, maantee peal talda andes jätaks mootor nagu vahele, juhi poolne tagumine aken ei lähe alla, kuid rohkem ei hakanud silma. Aga 24-48h möödudes hakkasid juba hädad pihta: rihmaratas tahtis ära lennata . Kuuldes mingisugust laperdamist jätsin mootori seisma, ja vaatasin, et rihmaratas hakkab irduma. Eelnev mehaanik ei pannud piisavalt hästi polte kinni ja need väristasid end lahti. Vedasime autoga sõbra garaaži ja lappisime korda. Kui auto oli juba üleval, vaatasin ka kliimat, ratta vahe oli liiga suur ja võtsin ka ühe seibi tagant ära, lootes, et kliima läheb tööle. Ei läinud, vähemalt rihmaratta sai korda.
Kohe sai ka tehtud ka hooldus, sisse läks Castroli 5w-30 Magnatec, küünlad olid mingid lambi boschid sees, need läksid NGK omad, aga B204 mootori omad, mida hiljem avastasin, et on ikkagi täiesti valed seal. Kojamehed vahetasin ka ära, juhi oma originaalpikkusega käis valesti. Keegi oli kojamehe varrast nii väänanud, et pikem kojamees ära mahuks . Pärast garaažis süvenedes tuli veel vigu välja: veovõlli kotid olid kaputt, rooliotstes suured lõtkud, käsipidur ei võtnud midagi (kuidas ülevaatuselt läbi sai ), parempoolne esivedru katki, aknatõstuk kaputt, pulk hoidis seda üleval ja juhtmed igalt poolt tagant jne. Ühesõnaga porno.
Vilinast vabanemiseks vahetasin ära vabajooksu rulliku (SKF), rihmapinguti (INA), roolivõimu pumba (õrn loks oli sees), külge läks Boschi soonrihm. Genekas ja veepump jäänud vahetada vist veel . Kuna Aero vedrusid ei leidnud, ostsin Vogtlandi madaldusvedrud ja panin need kokku KYB-i amortidega. Amordid olid veel isegi Saabi originaalid. Sõidetavus on nüüd okei, juhitavus paranes, aga igapäevaks jäi pehmeks veel. Stabikakondid läksid Lemfi omad, nagu ka välised rooliotsad. Sisemised otsad olid ikka väga pehmed, aga kuna Saabi varuosade saadavus on selline nagu ta on, läksid need Meyle omad (siiamaani kripeldab). Amordipadja tugilaagrid vahetasin ka SKF-ide vastu välja, aga oma lollusest ei vahetanud amordipatju. Viimase 2 nädalaga on kunde poolne jubedat häält tegema hakanud ja vahetan need täna õhtul ära. Esimesed kettad (TRW) ja klotsid (Ferodo) tahtsid ka vahetust, olid väga vanad seal ees juba, klotsidest tükid puudu ja kettad tugevate soontega. Tagumised õõtsapuksid vahetasin ka ära, parempoolne häälitses, oli ka Saabi originaal, juhi poolne oli vahetatud juba, aga ma ei tea miks need eraldi on vahetatud... Kuskil enne sügist suurenes auto õlikulu 1L 100km kohta. Teadsin et lekib, aga kust oli suur küsimus. Uuritud ja puuritud, avastasime, et õlipumba kaane vahelt tuleb, uus O rõngas (oli täiesti plastik) ning simmer ja leke kadunud. Kohe varsti lendas ka intercoolerist tulev boost pipe laiali. Vaakumvoolik, mis siseneb torusse enne drosselklappi, selle kinnituskoht irdus. Seda oli keegi juba liimiga parandanud ja oli vaid aja küsimus millal laiali käib. Tellisin Lätist kasutatud toru 20 euroga koos MAP sensori ja BPV-ga ja probleem lahendatud. Kliimapaneeli ekraan sai ka UK-st tellitud ja ära vahetatud. Kliima kaitse oli läbi, peale kaitsme vahetamist hakkas külma jälle puhuma. Süsteem oli suht tühjaks läinud, täideti ka see. Akvaarium hakkas häirima pimedal ajal, kuna uute auto tuled on juba nii kanged, et kui keegi taga sõidab, siis on ebameeldiv ning lasin taha kõige tumedama tooni panna.
Kaks nädalat tagasi algas uus seebiooper. Sõitsin ja järsku tundsin, et auto jättis vahele. Väikse küsimärgi tekitas, kuid ei süvenenud. Paar päeva hiljem vahetasin vändaanduri tihendit, kuna sealt lekkis ka õli (jälle tihend plastik). Pärast koju sõites suri auto foori all välja ja tööle ei läinud enam. Käisin kapoti all, katsusin süütekasseti pistikut, tundus ok, istusin autosse, võtsin võtme välja ja panin sisse tagasi - töötas. Ju immo läks hulluks. Aga vahele jätmised hakkasid kord või kaks päevas toimuma ja tekitasid muret. Lugesin küünalde kohta ja sain teada, et probleemi võivad põhjustada valed küünlad, kuna detonatsiooni möödetakse läbi kasseti (loodan et ei eksi). Sai kiiresti Motonetist kohe uued ostetud, aga viga jäi alles. Maanteel sõites nägin, et kui jättis vahele, kukkusid pöörded nulli. Selge, oli aeg vändaandurit kahtlustada. Loll pea on nuhtlus ja oleks pidanud vaatama, mis vändaandur üldse küljes oli. Ostsin Boschi anduri juba ette ära, kuna peaks olema originaal. Küljest võttes ei leidnud ma ühtegi kirja, mille oma see olema peaks. Tundub, et keegi hoidis kokku kunagi ja pani mingi noname käki sinna. Ise ei saa aru sellest, kuidas inimesed julgevad riskida odavate juppidega, pärast vahetus ja puksiir lähevad kallimaks maksma kui osta see natuke kallim andur.
Novembri alguses hakkasin siis roostega põhjas tegutsema, kuna talvega läheks see veel hullemaks ja pärast vaja veel rohkem lappida. Välja tulid ilusad kraatrid Need sai aga parandatud ja nüüd kohe parem tunne. Kõige alumised matid ujusid nii palju, et kui peale suruda, siis oleks nagu kraanist vett tulnud. Kuigi ülejäänud põhi on viisakas. Bensiinipumba juures toimunud käkerdist ei oska kommenteerida.
Mootori ketivahetust ise ei oska kommenteerida, kuid imelik resonants käib läbi, mis on seotud mootori pööretega. Kas balansiirvõllid on valesti paigas või on üldse kett jäetud panemata?
Vabandan väga pika ja lohiseva teksti pärast, aga tahtsin, et kõik kirja saaks. Lisan ka paar kartuliga tehtud pilti auto üldisest olemusest. Äkki kunagi tulevad paremad pildid.