mõtlesin teada anda, et see nii mõnelegi foorumlasele tuttav masin on endiselt täiesti liikumises.
Eelloona peaks vist ära mainima, et meil oli minu lapsepõlves peres kõiksugu imelikke masinaid. FSO Polonezi, 70.-te Escorti, Bedfordi van'i ja veel mitme omamoodi auto kõrvalt jäi mulle eriti teravalt meelde must turboklassik, millega tegin ühel sirgel metsateel oma esimesed sõidud.
Kuigi nüüd, vanemast peast, olin oma sõidud teinud igasugu muude liiklusvahenditega - neist kõige pretensioonikam vana Porsche ja kõige vähenõudlikum number 18 buss - olen juba mõnigi aasta olnud foorumi igapäevane lugeja ning kui sel kevadsuvel kerkis taas päevakorda auto ost, oli selge, et seekord saagu Saab.
Vaba raha ülearu ei olnud ja see seadis mõistagi omad piirid, aga ühtteist oli siiski müügis. Eelistasin muidugi foorumis leidunud kuulutusi ja lõpuks seesinane Hensmeni Sensonic kõige mõistlikum ost tundus. Üks autode hingeeluga rohkem sina peal olev sõber oli ta juba korra üle vaadanud ja enam-vähem dabroo andnud, nii et ühel juunipäeval käisin tal Tartu kandis järel ja tõin Tallinna ära. Panen siia ühe ostupäeval tehtud kehva pildi ka, et oleks silme ees, millest jutt käib; eks kunagi peab katsuma mõne viisakama ülesvõtte ka teha:
Esimese asjana käisin Troostis, kus tehti tehnilise seisundi kontroll ja vahetati üks esitule klaas, pidurikettad ja veel paar nipetnäpet asja. Ülevaatuselt paar päeva peale ostu tulin ka muretult läbi ja terve suve sõitsin nagu Miška.
Ainus asi, mis muret tegi, oli see, et esimene käik ei läinud päris iga kord sisse. Võtad aga teisega kohalt ja proovid järgmise foori taga uuesti, on kõik ok. Väga sellepärast seega ei muretsenud, kuni ühel korral sügisepoole seenemetsast tulles ei saanud enam hästi kolmandat ja neljandat ka sisse. Kuidagi ukerdasin koju (teine käik vist ikka püsis sees, kui ma õigesti mäletan) ja saatsin treilaga Troosti. Diagnoos - kast koos, ja nemad seda ei tee. Eleri võllanalja järgi, et pole viga, alati saab ju romulasse viia, ma siiski talitada ei tahtnud, nii et leppisin aja kokku SaabiAnti juures, treilerdasin Saabi sinna, ja läksin ise kuurortisse närve puhkama.
Tagasi tulles ootas mind igatahes ees taas sõitev Saab. Ma pean nüüd tunnistama, et minu tehniline taip ei ole väga pikk ja ma ei oska öelda, MIS seal kastis täpselt puruks oli ja ära vahetati; aga probleemi alge peitunud peamiselt selles, et kastiõli ei olnud peaaegu üldse enam sees olnud. Loll lugu, mis maksis mulle võrreldes auto enda hinnaga korraliku $$$, aga mis sa ära teed.
Lambda andur andis viimati saba, selle sai samuti Anti juures ära vahetatud.
Sealt edasi olen nüüd jälle üldiselt muretult sõitnud, aga paar asja teevad siiski pisut kahtlustavaks.
Nimelt jukerdab endiselt suvalisel ajahetkel esimene käik. Lihtsalt ei lähe sisse, nagu oleks midagi ees; ja järgmisel katsel jälle läheb. Igati imelik. Väga ei tahaks, et see viiks samade tulemusteni mis eelmisel korral, samas Anti juures kurtsin ka seda muret ja arvati, et see võib-olla ainult väikese regullimise küsimus. Seda regulli ma ei ole igatahes praegu jõudnud tegema.
Teiseks on viimasel ajal (peale külmade tulekut, aga see ei pruugi olla üldse seotud) vahel nii, et hoogu maha pidurdades ehk foori taga peatudes langevad pöörded korraks tugevalt alla 1k ja mootori hääl on selline, nagu hakkaks välja surema. Mida seni veel, ptüiptüiptüi, pole juhtunud. Ka seda ei juhtu mingi järjekindluse või mulle hoomatava loogika alusel, vaid vahel harva, ja olenemata sellest, kas käik on sees või välja võetud.
Nipetnäpet asju on muidugi veel: tavaline tagakoobaste rooste; üks esitule kojamees töötab siis, kui ise tahab; antenn ei lähe sisse; tagaluugi amordid ei pea enam luuki üleval. Aga üldiselt olen ma selle ostuga isegi peale tagasilööke rahul.
:drive:
