Eesti Saabiklubi foorum

Mu tonnisel on jätkuvalt sama sümptom. Teeninduses vahetati ära generaator ja väideti, et nüüd ok, aga polnud mitte. Displey info järgi langeb pinge tol hetkel 14,2 pealt 13,5 peale ja siis sekundi pärast uuesti norm ning nii pea iga 10 min tagant... Mul teeb seda ka kohapeal, siis langevad pöörded hetkeks alla 800. Justkui mingi tohutu tarbija tuleks sappa.

Pole küll elektriasjatundja aga vaataks üle plussid ja miinused,ühendused,veel pakuks pigeregulaatorit.

Mure:
Söitsin palju pimedal ajal. Tundus nagu, et tuled aeg-ajalt läheksid lahjemaks korraks. s.t. nagu käiks läbi pingelang korraks (0,5 sek), mis teeb tuled örnalt tuhmimaks. Arvasin et on silmapete vöi mo liigne väsimus.
Nüüd udus söite nägin kindlasti, et aeg-ajalt läevad tuled (ka armatuuri valgustus) tolleks pooleks sekundiks nöks tuhmimaks. Järgmiseks reisuks panin külge voltmeetri, et näha kas tegu on pingelanguga.

Ons kellelgi miskit sellist varem olnud vöi on kellelgi aimu, mis viga ?

Mu tonnisel on jätkuvalt sama sümptom. Teeninduses vahetati ära generaator ja väideti, et nüüd ok, aga polnud mitte. Displey info järgi langeb pinge tol hetkel 14,2 pealt 13,5 peale ja siis sekundi pärast uuesti norm ning nii pea iga 10 min tagant... Mul teeb seda ka kohapeal, siis langevad pöörded hetkeks alla 800. Justkui mingi tohutu tarbija tuleks sappa.

Vaatasin asja teise pilguga nüüd. Mis siis teisiti seekord on ... mul ju matt ees radikal, kuna ei viitsinud sügisel termostaati vahetada. Ja hetkel, mil pingelang on 0,3V voltmeetri järgi, on hetk, millal esimesed radikate ventilaatorid käima läevad. Kuna mul matt katab terve esiosa radikal, siis nüüd soojemate ilmadega hakkavad vendid tööle ka maanteel aeg-ajalt. Likvideerin selle probleemi matti nati vähendades, kuid esimesel vöimalusel vahetan termostaadi, et saada oma temp probleem korda.

Pole küll elektriasjatundja aga vaataks üle plussid ja miinused,ühendused,veel pakuks pigeregulaatorit.

Ühendused kontrollin üle, kuid pingeregulaatori asjus nüüd ei tea. Kas ta peaks selle ventide käivituse suutma kompenseerida vöi mitte, pole ju ennem sellise pilguga vaadanud. Samas ei ole ju miskit hullu, kui korra langeb ventide käivitushetkel. Kuid kui peaks suutma kompenseerida, siis tuleb parandada pingeregulaatorit.
Pinge on muidu 14,1 V ja käivitusel kukub korra 13,8V peale ... siis tagasi 14,0V.

On olnud juhuseid kus geneka rihm hakkab libisema ja selletõttu pinge langeb. Sama effekt ventikate käima minemisega, koormus genekale tõuseb ja rihm võib libisema hakata. Sportlikust huvist, egas kuskil kummipuru ei paista? Kas rihmapinguti liigub kergelt? Muidugi 6 soonega rihmaga on kahtlane, et selline asi toimuda võib.

On olnud juhuseid kus geneka rihm hakkab libisema ja selletõttu pinge langeb. Sama effekt ventikate käima minemisega, koormus genekale tõuseb ja rihm võib libisema hakata. Sportlikust huvist, egas kuskil kummipuru ei paista? Kas rihmapinguti liigub kergelt? Muidugi 6 soonega rihmaga on kahtlane, et selline asi toimuda võib.

Pingsus paistab korras, kummipuru ei leia, kuid sooned on suht pragulised. Vahetatud sai see pea neli aastat tagasi, kui rihm häält tegi. Hetkel rihma poolt vaikne, olnd rihm 44'000 km (vahetus ettenähtud 60'000 km).

Pole küll asjatundja aga mõeldes ,et kaks ventikat kummagil kaitse30a,siis võiks ju käima hakates pinge korraks maha võtta.

Pole küll asjatundja aga mõeldes ,et kaks ventikat kummagil kaitse30a,siis võiks ju käima hakates pinge korraks maha võtta.

Tösi.
See 0,3V pingelangu 0,5 sek hästi örna tulede natukse mahaminekut ei ole ise-enesest probleem, millega hetkel edasi tegelen. Tahtsin lihtsalt oma rahustuseks teada, kas pöhjus vöib olla miskis, mis tulevikus kapitaalselt otsad annab ja söitmist takistab.
Isiklikult ei usu, et pingeregulaator seda kompenseerida peakski suutma. Lihtsalt pole ennem tähele pannud kuna vendid pole tööle hakand maanteel.
Teen jahutuse korda (alustan siis termostaadist) ja maanteel enam ei sega.

Vötan arvesse, kui järgmine kord vahetan. Seni veel toimib pasun ... aeg-ajalt kontrollin niisama. Service Theft Alarm on endiselt algus-aegadest alati väljas, kuid kui öieti aru sain siis on viga mul ühes salongianduris hoopis.

.

Tulede tuhmumise teemal:
Võibolla oled juba lahenduse leidnud aga märkasin enda masina pealt,et toimus sama nali (tuled tuhmusid hetkeks nii salongis kui väljas ) - seda siis kui auto paigal käis.

Mõni nädal hiljem läks DI loojakarja. Peale DI vahetust pole ma analoogset nalja rohkem märganud ;)

B308 käis külas

Ajad on "rasked" ja muutused on paratamatud.
Lood on lihtsalt sellised, et ex nöuab lahutusega sinist kiusu pärast omale ja vastu punnida ei saa.
Saabi-armastus on aga nii suur, et nüüd on too külas käinud 3,0ltr V6 mootoriga Saab minu soetatud. Muutub siis litraaž, kw, aasta ja natukse salongi varustust.
Salongis on ventileeritud elektrilised istmed ja veojöukontroll juures. Muus osas, peale värvi, on auto sama ... aint halvemas seisukorras, seega tööd jagub küllaga
Uut teemat nagu ei tahaks teha, kuna masin praktselt sama ja köik, mis sinisel sai tehtud, tuleb ka rohelisel teha. Seega jätkaks samas teemas, kui adminnid lubavad.
Köik mis teen, saab üle korratud ja palju tuleb ka uut

Esmalt tuleb keemiline salongi puhastus ja mootoriöli + automaatkasti öli vahetus.

Kuna mul köigi hooaegade jaoks rehvid eraldi velgedel, siis saab seda autot üksjagu tungrauaga ülesse töstetud.
Originaaltungrauda on natukse tüütu pagassipöhjast välja vötta ja ega selle keermepuks pole nii tihedaks kasutamiseks möeldud ka. Sai siis selle tarbeks ostetud hüdrauliline. Saab aga madal auto ja silla alla tungraud hästi ei mahu. Töstaks siis samast kohast, kust originaaliga, aga käpa ots rikub pleki äärt.
Treisin aga hüdraulilisele tungrauale puutekäpale alumiiniumist vahetüki, et see samasuguse kujuga oleks kui originaalil ja kenasti sinna pessa läheb ja rohke puutepinnaga tööd teha saaks:



Ja uue masina jaoks sai ka uued veljed ostetud suvesöitudeks:



ps: musta värvi velje mötet ei ole veel maha matnud, kuid hetkel läevad originaalvärviga alla.

Sellistega rikutaksegi karbi ääred ära ja siis on varsti läbi mädanenud kõik seal. :)

Sellistega rikutaksegi karbi ääred ära ja siis on varsti läbi mädanenud kõik seal. :)

Silm tuleb peal hoida. Vahetükk peaks leevendama asja. Tulevikus saab ehk kummikattega tüki valmis.

'
Sai pisut nokitsetud juba "uue" auto kallal:

Body Colour: 230 Scarab Green
Trim Colour: L05



Vaja veel teha:

- Juhipeegel roheline plast, hetkel sinine.
- Abiseadmete rihm vahetada.
- Bensiinifilter vahetada


- Pagassi lukustus ümber seadistada, ajareziim maha vötta
- Ülemine SID2 korralikult näitama.
- DEFA eelsoojendile SID taimer ühendada.
- Üldine tehnokontroll
- "Kondid"
- Klaasipesu pump kontrollida, vahetatud
- Tagaluugi tuulesuunaja see jääb küll viimaseks kui mahti on.
- Tagaluugi kojamees
- Haake-konks
- Kondentsioneeri kontroll
- Süüteküünlad BKR7ES-11
- Suveveljed + suverehvid 17''
- Kevad-Sügis veljed + MS rehvid 16''
- Armatuuril/konsoolil möned pirnid ei pöle
- toonklaasid
- Salongipuhastus keemiline
- Cruise control ei aktiveeru vahest/viskab välja, pedaaliandur vahetatud
- Esilaternate tulede reguleerimine
- Udutulede reguleerimine
- Salongi-öhu filtri vahetus
- Jahutusvedeliku by-pass klapp vahetus
- Jahutusvedeliku lisatsirkulatsiooni pump vahetus
- Kojameeste hoovastik hooldada
- Esilaternate kojamehed korda teha
- Tagumised keskmised öhujaotajad puudu
- Saab embleemid uued, musta värvi
- Mootori öhufilter
- Mootori ja käigukasti öli vahetus
- Istmete mälu nupp korda
- Esimene topsihoidja korda teha
- Signa/keskluku puldid korda mölemad, mikrolülitite vahetus
- Klaasipesu nivooandur, SID2 tuli ringi progeda
- Mootoriruumi pöhjakate, eesmine
- Pigipesu, poleer, vahatus 2016
- Signapasunale uued akud



Nimekiri rohkem omatarbeks.

Tagumise Ignition Discharge Module keskmine küünlakinnitus natukse katki, tea kas ta sealt üle ka viskab? Vahetasin ära.

'
Kuna uuel autol on ka istmeventilatsiooni lülitid, siis tuli ka neil pirnid vahetada, sest enamus ei pölenud. Nüüd köik paneel kenasti kumab

Ons kellelgi olnud juhust sama murega mis mul ?:

Püsikiirushoidja ei tööta tihtipeale. Cruise tuli pöleb armatuuril, kui on sisse lülitatud. Söidan mingi aja cruise peal ja siis järsku lambist laseb lahti. Enam peale ka ei lähe (armatuuris CRUISE endiselt pöleb).
Siis mingi suvalise aja pärast töötab jälle, mingi suvalise aja (30 sek vöi 30 min, iga kord erinevalt).
Kas on see mingi enamlevind viga, vöi on mul kuskil halb kontaktori ühendus ? Vöi hakkab mingi püsikiiruse hoidja komponent otsi andma ?

V: pedaalilüliti ei olnud kulunud. Hoopis "Break Light Failure" alarmiga cruise ei tööta.

Piduripedaali all peaks lüliti olema. Äkki see jamab?

'
Mölemal signa/keskluku puldil olid katki lukku-panemise nupud. Seega kasutada ma neid ei saanud ja auto käis lukus vötmega.
Väideti, et remontida neid ei saa. Uut tellida ka hetkel ei saa, kuna ei pidavat laos olema.
Piilusin siis sisse ja otsustasin ühelt puldilt terve mikrolüliti ringi joota teisele puldile.
Nii on mul nüüd üks korralik töötav pult ja teine lihtsalt tagavara imo.

Proovisin netist ka otsida, kuid töesti sellist mikrolülitit leida ma ei suutnud ... muidu oleks saand varu ka korda teha.

Kumbki esilaterna kojamees ei toimi. Üks vahest liikus, teine mitte üldse.
(Mul on ühel luud ka puudu, kui kellelgi pakkuda laternakojameeste luuda, vart ... andke teada)
Kunagisel valgel Saabil mul nad toimisid ja mulle meeldis. Eesti kliimas tihti teeolud sogased ja laternaid olen käinud käsitsi puhastamas pikkadel otstel teeääres küll ja küll. Milleks lasta raisku head valgusvihti vaid sellepärast, et latern määrdunud on !?

Seega, esilampe kontrollides eemaldasin kojameeste mootorid ja vötan nad korra lahti, et kas saaks korda teha.



Ühel korpusel on näha, et mingi korralik halb ühendus on sees olnud ja läbi korpuse isegi sulatanud. Samal pildil on ka näha, kuidas on tehtud blokeering plastik-kinnitustele, et lahti ei tuleks ise. Selle blokeeringunipuka sai kenasti lehtnoaga ää löigata.



Määre kuiv ei ole, hammakad/liigendid liiguvad kergelt.
Elektri mootor aga käib ringi hirmraskelt. Vötan lahti ja uurin, kas saab korda teha...

Sai üksjagu "ragistatud" nende kojameeste mootoritega. Korras ja toimivad (elektri mootorite kontaktid vajasid puhastust). Kas ka öieti toimivad, ennem ei tea kui autole külge pannud.
Pluss klemmi vahel on ka minu jaoks mingi ennenägematu kaitse(vist), mis ühel ka halva ühenduse töttu ää sulanud oli ja korpusesse augu tegi, sealt jootsin kokku).
Päris 100% aru ei saanudki, kuidas nad mehhaaniliselt töötavad: Sisseminevad 3 juhet on hermeetiliseks valatud. Vöimalik et sinna sisse on ka miskit komponent valatud kollase käivitusjuhtme vahele, mida ma ei näe. Miinus(must), pluss(punane) ja käivituspluss(kollane).
Uurides mehhaanilist poolt, siis on reduktori osa ja mootori osa ja korpuse osa ... ehk köik täpselt ühe suhused. Ei leidnud ühtki erinevust, et aru saaks miks üks on vasem ja teine parem. Aga pistikud on erinevad (ei saa valele poole ühendada) ja punasel hammasrattal on kiri ühel L (left) ja teisel R (right), kuid hammakad ise on identsed.
Kui peale kokkupanemist laua peal proovisin, siis pöörlemad mölemal völlid täpselt sama pidi, stopp kohad on samas ääres ja liikumise suund samas kellas. Mitte ei möista, kuidas üks teisest erinevas ääres seisma jääma peaks.
Polaarsuse muutmine ei aita, sest katkesti hammakas ei tohi teisipidi pöörelda.
Eks auto külge pannes näis, kas on äkisti miskit teistmoodi pealeantavates vooludes, et ehk ei ole niisama relee vaid miskit elektroonika loeb pöörlemisel hammakalt saadavaid impulsse, sest punasel hammakal on täis tiiru peale 5 impulsikohta katkestile.
Tundub keeruline värk, hetkel pole rohkem aega sellega tegelda. Kui keegi on täpsemalt uurinud vöi teab seletada, siis palun parandage mind.

kui mõtled seda musta tabletikest, siis see peaks olema termokaitse. Ei ole väga hea idee vahelt välja võtta seda.

kui mõtled seda musta tabletikest, siis see peaks olema termokaitse. Ei ole väga hea idee vahelt välja võtta seda.

Seda ma löpuks temast kahtlustama jäin, et kaitseb näiteks kui kinni külmunud kojamehed talvel. Kuigi jättis mulje nagu oleks plaat-kondensaator.
Kuid asemele polnd mul panna midagi ja tolle oma, mis ää kärssand oli, oli ka klemmi ära pöletanud, seega originaalsüsteemi taastada ei oleks saanudki. Otsustasin kinni joota, arvestades et talvel jälgin alati kojameeste seisu külmumise asjus.
Kui too komponent väga vajalik sinna olema, siis saan klappiotsad lahti joota ja jadamisi sinna vahele vastava komponendi panna, aga ennem peaks kindel olema mis ta on ja mis andmetega.