Saab 9-3 SC 1.9 TiD 110kw, 2006, Reha
Postitatud: P Jaan 10, 2016 1:12
Oli üks ilus karge talvepäev 2014 aasta detsembri algul, täpsemalt vist lausa esimesel, kui sai ette võetud teekond puulinn Tartust (lugeda põhja-Lätiks) kaugele, lausa Soome lahe kaldale, Tallinna taha.
Põhjus oli lihtne, kuna eelmine sõiduk oli keemiatunnist omandanud oskuse väga hästi oksüdeeruda (ja seda mitte vaid kütuse põletamise mõttes, kuigi ka seda) siis juba veidi aega oli meeles mõlkunud uue liikuri idee.
Saabid oma ilu ja võluga olid suutnud seljatada parklates ülilevinud diiselvolkarid, ning et korduvalt oli vaadatud ja vaagitud nii kuulutusi kui ka mõnda isedit sai ka see sõit ette võetud. Kuulutus paljulubav, ajalugu ka olemas, ning isegi telefonivestlus sujus.
Ka kohapeal oli kõik enamvähem korras, ja et mind tuli autost vaat et tõstukiga välja ajada sai alustatud tagasiteed juba kahe autoga, kaasas rohkem pabereid kui minnes ja lubadus lähema nädalaga ka paberimajandus jonksu ajada (kõik sujus kenasti). Nädala jooksul oli auto minu nimel, rahakott kindlustuse, riigi ning kütusehaide poolt tühjendatud ja suunurgad kõrvuni.
Ajalugu näitas, et Saab on olnud kogu aeg Eesti registris, küll aga esimese kolmandiku elust külastanud perearstina kuuevarbalist Vikings Motorsist. Teise omaniku käes käinud usinalt Saabianti käpa all hoolt saamas, vahel harva eksinud ka Eesti VM-i. ostueelses kontrollis Vikingus oli küll näha ühe eelsüüteküünla rike, swirli aktuaatori vale feedback ja soov kangesti dpf-i kõrvetada, aga need tööd jäid juba minu teha.
Masin ise siis
2006 aasta registreering, mootoriks 1.9l 110kw õlipõletaja, ostuhetkel läbisõitu nii 262 500, käike vahetab kangiga vehkides, ning asju mahutab musta värvi universaalkere.
Varustusest on olemas poolnahksisu (just seesama mis kõige paremini määrdub), sisetemperatuuri ja mugavuse eest hoolitseb vastavalt valitud temperatuurile kahetsooniliselt ise, parkimisanduri ülesannet täidab vapper konks mille külge saab lisapagasiruumi kinnitada, heli tekitab paljukirutud amp1 võimendit sisaldav ekraanita süsteem ja tervet plaati mahutav cd- mängija, valgust näitavad halogeenpirnid ja kõik ülejäänud on nii loomulik, et hetkel ei meenugi, ehk ainult teisi imestama pannud originaalalarm oma toredate piiksudega pagasiluugi avamisel.
Sõit on siiani olnud suhteliselt muretu:
eelmisel talvel, kohe peale ostu sai üritatud aeglasena tunduvat starterit vähe järgi aidata, kuna poldid otsustasid avaneda purunemise teel sai igaks juhuks toodu lammutusest teine, millele läksid sisse ilusad uued puksid ning harjad, ühe soojaga läks vahetusse ka tollel hetkel ainus surnud eelsüüteküünal.
Oodates 2015 aasta algust ja õhtuseid üritusi sai vahetatud õli ja filter.
Kevadisem ja kõrgemalt tiirutavam päike ajendas vahetama tagumisi bumerange. Veidi peale seda tuli ette võtta ka tagumiste piduriklotside vahetus, kuna ühe poole jaoks tundus kiirus liiga suur ja siis üritas seda pidevalt alandada. Kuskil selle kvartali sees sai ka swirl rod esialgu vähe kleepuvama määrdega tagasi aetud, lahendus kestis veidi.
08. Juuli vahetasin taaskord õli ja filtri ning ka õlifiltri, lähema paari nädala jooksul sai paigaldatud ka metallist swirl rod repair kit, millega vähemalt siiani on kadunud feedback error ja ka dpf käitub inimlikumalt.
Rahulikult sain kulgeda Oktoobrisse, juba kuu algul tekkis 3. pihusti pistikus kala, viga jahtides suutsin puruks keerata kütusefiltri veeanduri, et sügis on diislitele ju aeg külmaks valmistuda läks vahetusse lisaks andurile ka filter, ja et näpud juba mustaks tehtud sai siis ka termostaat, jahutusvedelik ja eelsüüteküünlad.
Ääremärkusena, kuskil umbes sellel ajal kolisid Tartu Saablased siseruumidesse palle veeretama ja läksin ka vaatama ning meelerahu häirima.
Eelnevast tulenevalt, kui tuli taaskord õli vahetada, siis Detsembri keskpaiku sai Veikovi abivalmis käe ja tõhusa pea kasutamisel vahetatud nii õli kui filter, ja et näpud juba õlised olid siis ka eesmised amorditugilaagrid ja tagumised stabika sisemised puksid, nii ajaviiteks ka salongifilter. Ja täna lõuna paiku andis crowman veidi kibeneid juurde, et terve nädal vaid linnasõitu nautinud ning eilse päeva seisnud koduse liikuri mootor taas põksuks. Teema süüdlaseks on Vvs, kellele sai lubatud 290000 pealt kribama hakata
Senini rahul, nägu naerul, eks mõningaid pisikiikse on, mõnigad väiksed asjad saanud lahenduse nii, et ei mäleta ja siia kirja ei pannud või pole lihtsalt mainimist väärt. Aga põhiliselt, teisi autosi kipun käivitama käsipidurist ja aru ei saa, miks nad süüteluku kuhugi imelikku kohta on toppinud
Põhjus oli lihtne, kuna eelmine sõiduk oli keemiatunnist omandanud oskuse väga hästi oksüdeeruda (ja seda mitte vaid kütuse põletamise mõttes, kuigi ka seda) siis juba veidi aega oli meeles mõlkunud uue liikuri idee.
Saabid oma ilu ja võluga olid suutnud seljatada parklates ülilevinud diiselvolkarid, ning et korduvalt oli vaadatud ja vaagitud nii kuulutusi kui ka mõnda isedit sai ka see sõit ette võetud. Kuulutus paljulubav, ajalugu ka olemas, ning isegi telefonivestlus sujus.
Ka kohapeal oli kõik enamvähem korras, ja et mind tuli autost vaat et tõstukiga välja ajada sai alustatud tagasiteed juba kahe autoga, kaasas rohkem pabereid kui minnes ja lubadus lähema nädalaga ka paberimajandus jonksu ajada (kõik sujus kenasti). Nädala jooksul oli auto minu nimel, rahakott kindlustuse, riigi ning kütusehaide poolt tühjendatud ja suunurgad kõrvuni.
Ajalugu näitas, et Saab on olnud kogu aeg Eesti registris, küll aga esimese kolmandiku elust külastanud perearstina kuuevarbalist Vikings Motorsist. Teise omaniku käes käinud usinalt Saabianti käpa all hoolt saamas, vahel harva eksinud ka Eesti VM-i. ostueelses kontrollis Vikingus oli küll näha ühe eelsüüteküünla rike, swirli aktuaatori vale feedback ja soov kangesti dpf-i kõrvetada, aga need tööd jäid juba minu teha.
Masin ise siis
2006 aasta registreering, mootoriks 1.9l 110kw õlipõletaja, ostuhetkel läbisõitu nii 262 500, käike vahetab kangiga vehkides, ning asju mahutab musta värvi universaalkere.
Varustusest on olemas poolnahksisu (just seesama mis kõige paremini määrdub), sisetemperatuuri ja mugavuse eest hoolitseb vastavalt valitud temperatuurile kahetsooniliselt ise, parkimisanduri ülesannet täidab vapper konks mille külge saab lisapagasiruumi kinnitada, heli tekitab paljukirutud amp1 võimendit sisaldav ekraanita süsteem ja tervet plaati mahutav cd- mängija, valgust näitavad halogeenpirnid ja kõik ülejäänud on nii loomulik, et hetkel ei meenugi, ehk ainult teisi imestama pannud originaalalarm oma toredate piiksudega pagasiluugi avamisel.
Sõit on siiani olnud suhteliselt muretu:
eelmisel talvel, kohe peale ostu sai üritatud aeglasena tunduvat starterit vähe järgi aidata, kuna poldid otsustasid avaneda purunemise teel sai igaks juhuks toodu lammutusest teine, millele läksid sisse ilusad uued puksid ning harjad, ühe soojaga läks vahetusse ka tollel hetkel ainus surnud eelsüüteküünal.
Oodates 2015 aasta algust ja õhtuseid üritusi sai vahetatud õli ja filter.
Kevadisem ja kõrgemalt tiirutavam päike ajendas vahetama tagumisi bumerange. Veidi peale seda tuli ette võtta ka tagumiste piduriklotside vahetus, kuna ühe poole jaoks tundus kiirus liiga suur ja siis üritas seda pidevalt alandada. Kuskil selle kvartali sees sai ka swirl rod esialgu vähe kleepuvama määrdega tagasi aetud, lahendus kestis veidi.
08. Juuli vahetasin taaskord õli ja filtri ning ka õlifiltri, lähema paari nädala jooksul sai paigaldatud ka metallist swirl rod repair kit, millega vähemalt siiani on kadunud feedback error ja ka dpf käitub inimlikumalt.
Rahulikult sain kulgeda Oktoobrisse, juba kuu algul tekkis 3. pihusti pistikus kala, viga jahtides suutsin puruks keerata kütusefiltri veeanduri, et sügis on diislitele ju aeg külmaks valmistuda läks vahetusse lisaks andurile ka filter, ja et näpud juba mustaks tehtud sai siis ka termostaat, jahutusvedelik ja eelsüüteküünlad.
Ääremärkusena, kuskil umbes sellel ajal kolisid Tartu Saablased siseruumidesse palle veeretama ja läksin ka vaatama ning meelerahu häirima.
Eelnevast tulenevalt, kui tuli taaskord õli vahetada, siis Detsembri keskpaiku sai Veikovi abivalmis käe ja tõhusa pea kasutamisel vahetatud nii õli kui filter, ja et näpud juba õlised olid siis ka eesmised amorditugilaagrid ja tagumised stabika sisemised puksid, nii ajaviiteks ka salongifilter. Ja täna lõuna paiku andis crowman veidi kibeneid juurde, et terve nädal vaid linnasõitu nautinud ning eilse päeva seisnud koduse liikuri mootor taas põksuks. Teema süüdlaseks on Vvs, kellele sai lubatud 290000 pealt kribama hakata
Senini rahul, nägu naerul, eks mõningaid pisikiikse on, mõnigad väiksed asjad saanud lahenduse nii, et ei mäleta ja siia kirja ei pannud või pole lihtsalt mainimist väärt. Aga põhiliselt, teisi autosi kipun käivitama käsipidurist ja aru ei saa, miks nad süüteluku kuhugi imelikku kohta on toppinud