Sinu esimene Saab / kuidas kõik alguse sai

#1

Olles hetkel kerge "find Saab" mode peal, siis erinevaid kuulutusi vaadates on nii mõnigi nostalgiline emotsioon "läbi pääsenud" ja tekkis endalgi küsimus, et miks ma kunagi oma esimeseks autoks just Saabi valisin. Saabi puhul teame ju kõik, et ega neid neutraalseid arvamusi just liiga palju ei ole. Saab kas meeldib või ei meeldi üldse. Kolmkümmend aastat tagasi (seda kirjutades käis vibra läbi) kui kõik mu sõbrad oma esimesi autosid ostsid, siis osteti ikka kas Sierra, Audi, Opel, Datsun vms... Olin ainuke kes oma ringkonnas Saabi ostis. Autoks oli siis 99 3D. Ma ei mäleta, et mulle oleks Saab väga meeldinud. Siuke veider vigur tundus, aga selline iseloomuga vigur. Ja see iseloom, olla veidi erinev, mind paelus ka kindlasti. Üks mõni aasta vanem sõber (kes oli natuke välismaa elu maitsta saanud ja palju värviliste piltidega autoajakirju omas) rääkis, et noh see Saab on ikka päris auto. Et Soomes ja Rootsis sõidavad inimesed ikka kas Saabiga või Volvoga. See jutt mõjus vormistavalt ja leidsingi endas julgust selline automark teistest erinevalt soetada. PS! Peale esimest proovisõitu olin ise ka kindel, et tal oli õigus.
Kas see on Saabi armastus või esimese auto nostalgia, sellest ei ole ma siiani aru saanud ja võib olla ei tahagi aru saada. Võimalik, et see teeb sama välja.
Miks Sina Saabi ostsid? Kui, siis miks Sa esimeseks autoks Saabi ostsid? Kust pärines see "esimene säde/teadmine", et just Saab? Sõber? Isa/ema/onu/tädi? Ise avastasid, et see on See? Mingi mõjutav faktor oli meil ju kõigil... mis see siis oli, see esimene hetk?

#2

Mul oli vennal 9000 anniversary mida oli näpitud ka veidi ja sellega sõitmise rõõm ja blowoffi heli mind Saabide juurde viiski. Esimene oli 9-5LPT enam kui 10a tagasi ja vahepeal on mul püsimatul hingel ca 30 kui mitte enam Saabi olnud (900 flatnosest ng 9-5ni välja). Ostan-müün ja kahetsen, kui kahetsemist tuleb vahel ette ka peale ostmist aga päris lootust heitnud pole, et kuskilt 2004-2005 esiotsaga universaalkerega katuseluugiga manuaalkastiga aero veel leian ja selle päriseks pean.
Ühe sedaankerega manuaaliga käisin just proovitiirul, kuidagi eriline on see kombo ise käiku vahetada ja seda tõmmet nautida.
Pidi varsti foorumisse myyki ka tulema, mulle ei meeldinud seal kehvas seisus salong, tagatiivad olid tsingitud ja tundus et sprayvärviga yle tehtud, halogeentuled ja nipetnäpet veel, ei olnud minu jaoks 2000 väärt.

#3

Minul on haigus levinud perekondlikult. Suur enamus mälestusi sõitudest on saabi tagaistmelt, 95a 900 ja Viggen.
Kui load sain siis sain tolle samuse 900 endale. hõbedane talladega kupee 136 kw. esimesed lollused, jäärajad jms sellega tehtud, ise lõhutud ja ise parandatud, peaaegu põlemagi pandud xD.
Pool euroopat see masin läbisõitnud ning viimati oli kellal peaaegu pool milj km.

Kahjuks aeg hakkas seda halastamatult purema kere seisukord oli kehva kuigi mootor sõidaks pool milli veel ära. Ostsin sellele keredoonori aga ajateenistus tuli vahele, ratalaager sures ka samal ajal ära, mistõttu jäid mõlemad nukralt platsi äärde seisma, paremaid aegu ootama.

koroona ajal soetasin 00' 9-5 universaal aero, ning peale ajateenistust läks kogu aur selle mootori vahetusele, et oleks auto samal ajal kui lõpuks 900 projekti ette võtan. Siiski nõuab 9-5 ka rohkelt tähelepanu, lähengi nüüd kuu lõpus ülevaatusele pmst tööde nimekirja hankima ja kuu lisaaega hankima.

Lootus on 900 projektiga see talv alustada aga eks me näe

maxuud · #4

Minuga juhtus see aastal 1996 ja esimeseks mudeliks oli 96 ! Aastanumber ei ole selles süüdi mingilgi moel. Mul oli töökohas kasutada ametiautona Moskvitś ja mingil hetkel mõtlesin, et võiks endale ka isikliku Mosse osta. Vaatasin siis Kuldses Börsis kuulutusi ja kui oli mingi valik tehtud siis mõtlesin vennaga vaatama minna aga tal olid kodukohast juhtumisi ka sõbrad kaasas kes minu vaadetega Mosset osta väga päri ei olnud. Võtsime siis uuesti ajalehe ette ja hakkasime vaatama, ühele mehele jäi silma Saab 96, ta olla sellist ka proovida saanud põhjanaabrite juures. Läksime samal õhtul kohale ja tema hüppaski rooli kui "asjatundja". Paarutasime siis neljakesi autos asula vahel auklikel teedel kohati isegi 70 -ga, masin sai tublisti soojaks ja püsis ühes tükis, sellel hetkel oli tal vanust 18 aastat (v.l. 1978). Üks naine müütas seda ja üritasime hinda kohe ka 1000 -krooni jagu allapoole saada. Ta oli küll natuke jahmunud sellest "pätikambast" aga rohkema kui miinus 500 -ga ta nõusse ei jäänud. Järgmisel päeval oli see auto juba ametlikult minu oma, sain kaas portsu velgesid ja ka poolpiduseid rehve, hea meel oli ikkagi. Hiljem siis natuke keretöid (karbid läbi) ja nokitsemist ning sai ülevaatuselt korralikult läbi. Sõita mulle meeldis temaga väga, istmed ja juhitavus üle prahi, pagasniku mahutavus oli natuke niru aga selle silus ära omapärane välimus. Vot sedapsi sai see alguse ja edasi kulges see nagu loogilist rada pidi.
Kokku pidasin 17 aasta jooksul kuus Saabi. Viimase klassik 900 -ga sõitsin veel ise romula väravast sisse, kere oli juba mäda ja muid vigasid ka palju küljes, et ei pidanud enam mõistlikuks pidada.
Sellega lõppes ka Saabi ajastu minu jaoks. Vahest harva ikka vaatan siia lehele ka mida siin kirjutatakse ja ehk nostalgitsen natuke

Soovin edu ja jaksu nendele kes veel vanu aparaate elus hoiavad !

#5

Umbes aastal 1996 sattusin Hiiu autoaias nägema mitmeid NG900 mudeleid. Disain äratas tähelepanu, sest oli eriline. Läks 11 aastat ja peale muude markide omaminst tundsin, et nüüd on aeg küps endale Saab soetada. Tartust leidsin ägeda Hirschi velgedega 2011 169kw 2.3 Aero. Toona tundus luksuslik: nahksisu, püsikiirusehoidja, automaatkast, el aknad, ekraaniga navi jne. See oligi mu esimene Saab. Peale seda soetasin 1995a. 2.3t CSE turbo. Pikalt ma teda ei omanud, kuna esines vigu. Kahetsesin 9-5 müüki aga elu läks edasi. Peale ühte Primerat nägin siin 9000 CDE Griffini müügikuulutust. Mitmeteks aastateks sai sellest minu igapäevasõiduk. Kuna parandamist jätkus, siis mõtlesin uuema auto peale. Algselt oli valikus BMW 545 E60 aga selle ost jäi kahjujs katki. Ostsin tuttaval tema 2007 Octavia vRS. See oli lahe auto aga saabipisik oli nii tugev, et kui nägin siin müügis 1995 9000 CSE Anniversary mudelit, siis omale ostetud ta sai. Mingi aja jooksul tekkis soov omada xwd saabi ja sobiv valik oli täpselt 2008 Aero xwd v6 manuaal. Lõpuks jõudsingi oma praeguse 9-5NG Aero juurde. Sellele asendust pole enam Saabimaalilmas võtta ja muud margid ei tõmba. Kuna sellesse on päris palju aega, vaeva ja raha kulutatud + tegu väga haruldase mudeliga (haruldus ja niššikad mulle meeldivad) siis jääbki mulle sellega sõitmise rõõm. Kustomiseerida on tohutult ja igav ei hakka. Võibolla soetaks tulevikus 900c Turbo Aero veel. Kokku on mul olnud Saabe siis 6.

#6

Minul sai alguse 2005 aastal, tegin siis IT hooldust ühele suurele firmale ja sõitmist oli palju. 626 istmega ma sinasõbraks ei saanud ja otsisin oma seljavalude leevenduseks miskit paremat. Käisin siis Tartus üht 9-5 3.0Tdi vaatamas, kuna soovisin miskit erilisemat, aga nii peen ma pole, et Saksa suure kolmikuga sõita.

Peale mõnusa istme sellel 9-5 üllatas ventilatsioon, kui vent täistuuridel tööle hakkas, siis tuli kuskilt vaikselt lennukimootori häält, vau nigu sõidaks puhkusele ... lendav Saab ju ikka. Alles 10 aastat hiljem avastasin, et selle hääle saab kätte siis, kui kõrvalistuja vasak õhuklapp kinni panna ja siis õige vähe avada.

See auto jäi ostmata, kuna mootor rappus ja töötas ebaühtlaselt (3 aasta vanune auto), ostsin hoopis ise järel käies Belgiast sama aasta sügisel ja nii ma temaga juba 19 aastat igapäeva autona laulatatud olengi. Välismaalt ostsin, kuna Eestis olid hinnad sellel ajal pea kolmandiku kallimad.

Ja nii alates 2012 on siginenud Saab vanureid kokku juba 5 lisaks.

#7

Minu esimene auto oli hoopis ZAZ 968M, mille võitsin sprindiga.
Paar aastat sain sõita, kui kuskil keegi noormees paremakäereegli vastu eksis ja mulle küljepealt sisse sõitis. Kindlustus maksis zazi välja ja kuna uut autot oli vaja, siis vaatasin mis lahedat liigub. Kui sõbral oli opel record, siis jäi minu valikuks millegipärast saab 96. Haapsalust toodi Pärnusse ja proovisõidu ajal lagunses ta ära. Kauplesin hea hinna ja ostsin ära . Aasta võis olla kuskil 1994.
Sellest ajast peale sõidan vaid lagunevate masinatega. Ja remondin neid. Mõnegi päris kobedaks ehitanud aga see ei muuda nende olemust, kas on vana ja roostes või uhke ja läigib. Sõitmine on emotsioon ja rahuldus.
Ja sellest ajast peale on mul alati vist mingi saab 96 olnud. Väga hea auto. Praegu peaks olema neid 3 tk. Lisaks veel mõned saabid ja mõned lahedad asjad veel.. Olen neid saabe erinevaid omanud ja proovinud kuid siiski lõpeb lahe saabindus ära saab 9000 ga. Ülejäänud uuemad on juba ei liha ei kala, kuigi ka neis midagi võis leida. Näiteks sensonic. 900 ng peal.

#8

Minu esimene auto üldse oli Saab 900, 2-ukseline sedaan, hõbedane, 2.0 ja manuaal, üsna basic varustus, flatnose kere, äkki oli 1984 mudel. Aasta võis olla kuskil 1995...1996, mäletan et see oli ülikooli lõpuaastatel, ühistranspordist oli kuidagi siiber ja tahtsin oma liiklusvahendit. Eks ma selle kuskilt Kuldsest Börsist vms leidsin ja puges oma disaini ja omapäraga kuidagi nahavahele. Hiljem oli seda autot näha veel Hr Cyber-i valduses, kuid praeguseks ilmselt juba teispoolsuses. Sõitsin sellega mõnda aega ja siis järgmiseks leidsin tolle aja kohta täieliku maasika, helesinise 900, 5-ukseline flatnose, T16 turbomootori ja manuaalkastiga. See oli pärit kuskilt SaabiAnti ringkonnast, väga head mälestused ja siiani kirpeldab, et endale alles ei jätnud. Kuna mingi hetk tööandja võimaldas ametiauto, siis see Saab jäi seisma, tol ajal oli elu fookus pigem mujal ja hobiauto pidamiseks ressurssi polnud, müüsin ühele tuttavale ära, praeguseks kardetavasti utiilis. Saabindus lõi uuesti lõkkele mõned aastad hiljem ja need edasised projektid on siin foorumis juba kajastatud olnud.

Ahjaa, meenub veel et enne selle esimese Saabi ostu ma pidasin Saabi samuti veits kummaliseks, sõpradega sai naljatatud, et kes see joogine disainer oli, kes Combi Coupe välja mõtles (linnavahel neid mõningaid oli näha). Sellest hoolimata osutus Saab ikkagi valituks, midagi paeluvat selles oli. Tol ajal tundus klassiku sedaankere sümpaatsem, nüüdseks on eelistus muutunud vastupidiseks.

#9

Seni on meil kõigil läbivaks noodiks kas vähemal või rohkemal määral julgus ja/või soov eristuda. See teebki selle kõik just nii lahedaks.
Hästi ei kujuta ette, et siit veidi aega tagasi kerides, inimesed ostsid Opeli vms, sest disain jubedalt kõnetas

... ikka osteti seda mis naabrimehel juba kas oli või massiliselt sisse toodi... häshtaäghalldiiselautomaatodavülevalpidada.
Kusjuures, kogen oma praeguse mitteSaabiga pidevalt seda, et no kuule, see pole ei see ega teine. Aga just seetõttu see mulle meeldibki!

#10

Ka mina alustasin oma auto kasutamise teed ZAZ968M roolis, mille ostuloa kallid esivanemad said aastal 1988:)
Saabi juurde jõudsin, kui olin oma kallile naisele otsimas liikurit, mis pidi pere väikeautoks jääma - Valikuks jäi 9-7x oma kenasti podiseva V8-ga aastal 2006. Oli olukorda arvestades hea ja pisike, mõistliku kuluga ja veidi haruldane. Tolleaegses elukohas oli Rolls-Royce viimast mudelit müüdud paari võrra rohkem Saabist

Palju aastaid hiljem sai leitud katkine kollane katuseta kabrio ja sellest on nüüdseks tekkinud pensionisammas ja kardetavasti viimane Saab peres. Haiguse keerukamatel perioodidel oli mul neid Saabe lausa 5 aianurgas (NG900 cabrio, TurboX, NG9-5, NG9-3 cabrio ja 9-7x)

Arvatavasti olen ainuke, kelle Saabindus on saanud alguse trollblazerist

#11

Ühistranspordist vabamat liikumist vöimaldavad söidukid algasid aastal 1979 Iz Jupiteriga. Seejärel VAZ 2102 , ZAZ 968M , VAZ 2105 , VOLVO 244 , MB 280 S , VOLVO 960 ja SAAB 9-5 2.3 t ARC ESTATE . VOLVO 960 oli oma 3.0 l mootoriga suhtäkiline pereauto ja kui vanuse töttu see auto rohkem hooldust hakkas vajama jäi Mobile DE netilehel pilk ühe uuema (vöibolla MY1996 VOLVO 960 Combi peale). Kuid Saksamaale autot vaatama söites müüja ei viitsinud vastata telefonile ja varuvariandina oli huvi pakkunud MY 2002 SAAB 9-5 2.3t ARC ESTATE . See auto sai löuna- Saksamaalt siis ostetud ja SAAB on jäänud nii hobiautoks mönede " tuunitud" SAAB 9-5 isenditega kui ka argipäevasöidukiks paari tehaseseades SAAB 9-5 ga. Hobisöidukid on sellised nagu need on kuid ehk argipäevasöidukid vöiks vahetada elektriautode vastu. Tesla tundub päris krapsakas ja boonuseks see , et korteriühistu parklas on elekter 20 eur kuumaksu sees , soojenda salongi vöi lae akut.

#12

Andrus99 kirjutas: ↑R Nov 29, 2024 10:11 Hiljem oli seda autot näha veel Hr Cyber-i valduses, kuid praeguseks ilmselt juba teispoolsuses.

Jaah .. see auto on oma maise teekonna juba lõpetanud. See oli mu "päris enda" esimene Saab. Enne seda sai aasta jagu sõbra omaga sõidetud, kes oli selle keretööd just valmis saanud ja sõitma jms, kui ta kaitseväkke kutsuti..

Polnud mõtet ka lihtsalt autot jälle seisma jätta, nii ma siis selle aja temaga sõitsin. Pärast oli ju kohe asendust vaja ja niisee hall mu hoovi veereski (äkki siis kusagil aastal '98-99?). Mõned aastad hiljem sai mu omaks isand Trionicu turboklassik (sellel sai isegi mingil hetkel 8v ->16v vahetatud) ja kusagil aastal 2008 vist jõudis minuni 9000 '96. Klassikud seisid veel üsna pikalt mu aianurgas, aga lõpuks ühe kaasfoorumlase abil ja peale mõningast lammutamist jõudsid nad oma loomuliku teekonna lõppu... Tonnine on siiani, aegajalt käivitan jms.. loodan, et ma ühel hetkel end siiski kokku võtan ja see auto veel sõitma hakkab..

Igapäevaselt on praegu üks Volvo V70...