Olin siin ükspäev avariigrupis ja saime väljakutse Peterburi teele, kus olevat kokkus sõitnud külgepidi Saab 9000 ja Mitsubishi lancer. Kohale jõudes ja autosid uurima hakates jäi esimesena kohe silma et Mitsul oli vasak poritiib päris mõnusalt sees. Jutt oli selline et Saab olevat ette keeranud ja siis tema poritiiba ramminud. No jah hakkame siis Saabi uurima, mis ma näen või õigemini ei näe, Saab täiesti terve ainuke asi mis silma paistis oli väike värvi triip parempoolse väikse suunatule juures. See pani mind koos paarimehega tõesti imestama, käisime isegi mitu korda ümber auto ja Saabi väljanägemine oli ikka iga kord samasugune ! Kokkumäng see olla ka ei saanud kuna tegemist oli väga segaste asjaoludega mis panid tõesti pea valutama ja tegid asja väga segaseks :wall:
ühesõnaga see tõestas et Saabi ikka niisama lõmmi ei sõida :thumb:
Tugev Saab
-
D116
- Postitusi: 2069
- Liitunud: E Veebr 14, 2005 11:24
- Asukoht: Lahti
- Auto: SAAB 9-5 2007 2.0T Biopower Vector ST4 218kW, CITROEN C3 Shine 2019 1.2 60kW
Jaapanlased on sellised, et vajutad ja mulk on. Enne oli teema et mida valida Jaapani autot või Saab. Mõelge enda turvalisusele, mida te tahate ekonoomsust või elu, kes teab mida võib juhtuda teel.
Võib olla testidel saksamaal jaapani autod (TOYOTA Nr1) on vastupidavamad kui saab, aga kes tegi teste kuidas need jaapani autod elavad meie soolases ja niiskes kliimas?
Võib olla testidel saksamaal jaapani autod (TOYOTA Nr1) on vastupidavamad kui saab, aga kes tegi teste kuidas need jaapani autod elavad meie soolases ja niiskes kliimas?
__In Boost We Trust__
Siiski vist pole päris korrektne rääkida, et jaapanlane pole vastupidav. Küll roostetavad vanemad pillid, kuid sama ealistel SAABidelgi ole oma kere nõrgad kohad olemas ning mere kliima need siis leidnud. Aga kere tugevuse ja turvalisuse suhtes pean nõustuma, et va metalli sinna värvi alla ikka peidetud on. Juba ukse kinni tõmbamine on nauding. Kuidagi usaldust tekitav.
-
NO FEAR
- Säärane Mulk
- Postitusi: 2277
- Liitunud: T Mär 30, 2004 10:57
- Asukoht: Mulkland
- Auto: päris mitu...
Algselt postitas: krss
Tulemuseks tema mõlkis esitiib, minul krt stange selle maasturi poriga koos:cool:
:head:
Ka minu auto rullus kunagi üle katuse ja tagumine parempoolne uksepost oli allpool 5 cm, see ülesse taguda, pahtliga siledaks ja ilus uus värv kogu autole peale...
Kalda sügavus oli oma 4-5 meetrit...kolm naist istusid sees.
Imestati kah, et mis ja kus? Politseigi tegi suured silmad, umbes nii nagu sellel vasak silm:freak:, aga neil olid mõlemad nii suured olnud.;) Ülesse tagumine oli meeletu töö... sellel sindril olid talad ja plekk nii kuradi tugevad, et oh-oh-hoo!
-
Roadrunner
- Postitusi: 230
- Liitunud: P Mär 27, 2005 23:40
- Asukoht:
- Auto:
Aga mina loodan saabi kokkupõrke tugevust mitte testida.
Ostsin Saabi arvestades, et turvalisus on kõige tähtsam.
Mulle meeldib ka see, et insenerid on kere nii õigesti planeerinud, et näiteks küljega midagi riivates läheb esimesena vastu see plastikosa külje peal, mul endal on juhtunud parkimismajas (mitte neis avalikes poodide omas), et külg on riivanud betoonseina.
Mulle meeldib ka see, et insenerid on kere nii õigesti planeerinud, et näiteks küljega midagi riivates läheb esimesena vastu see plastikosa külje peal, mul endal on juhtunud parkimismajas (mitte neis avalikes poodide omas), et külg on riivanud betoonseina.
Algselt postitas: alfa
ng900 plekk on küll õrnake. varem imestasin, et miks just minu auto külgedele parklates üha uusi mõlgikesi tekib. aga korra juhtusin tuttava üleminekukerega audi 100 plekki katsuma. pöidlaga surudes oli see tunduvalt jäigem.
NG EuroNcap tulemused on nõrgapoolsed võrreldes kasvõi teiste Saabidega.
võrdlustabel on siin
Kahjuks on tonnise tulemused sealt maha korjatud.
Üldiselt ei määra auto tulvalisust ainult pleki paksus. Rohkem loeb see, mismoodi need plekid omavahel kokku ühendatud on ja mis seal pleki taga peitub.
ma olen kusagilt ringiga kuulnud autode ülestagujate kommentaare vanade saabide (eriti vist oli jutt 99-st) pleki kohta, et pidi vaevanõudev olema kortsus profiile sirgeks ajada - väga vintske tugev plekk. pidavat vajama "nelikümmend korda samal joonel edasi tagasi murdmist enne purunemist, teiste autode pleki paarikümne korra vastu". ise loomkatseid teinud pole.
(aga see turvalisuse ja tugevuse asi on jah pull värk - seisukohad on kõvasti aegade jooksul muutunud. nt vt kui tugev auto ikka vana volga oli /esistanges viimastel mudelitel kõikide kuue tüki ja kinnituse kontidega kokku paarkümmend polti/ - sõitsid täisgaasiga vastu kolhoosi seina, kolhoosi sein ja volga jäid terveks, ise olid sees katki )
(aga see turvalisuse ja tugevuse asi on jah pull värk - seisukohad on kõvasti aegade jooksul muutunud. nt vt kui tugev auto ikka vana volga oli /esistanges viimastel mudelitel kõikide kuue tüki ja kinnituse kontidega kokku paarkümmend polti/ - sõitsid täisgaasiga vastu kolhoosi seina, kolhoosi sein ja volga jäid terveks, ise olid sees katki )
-
duesenberg
- Postitusi: 169
- Liitunud: R Veebr 27, 2004 9:34
- Asukoht:
- Auto:
Algselt postitas: alfa
ng900 plekk on küll õrnake. varem imestasin, et miks just minu auto külgedele parklates üha uusi mõlgikesi tekib. aga korra juhtusin tuttava üleminekukerega audi 100 plekki katsuma. pöidlaga surudes oli see tunduvalt jäigem.
Tegelt ei annagi autole tugevust mingi katteplekk (toimib küll jäigastava elemendina) vaid pigem kõikvõimalikud kavala kujuga profiilid, mis katteplekkide alla jäävad. Ka üsitonnise uksepleki võib rammusama leivakotiga isend kasvõi sõrmerammuga mõlki vajutada.
Mõned aastad tagasi, siis kui saabnet sellisel kujul ei toiminud, väisasin väga sageli ühte inglisekeelset saabile pühendet foorumit. Seal üks lõuna-euroopa tegelane memueeris, kuidas tema ühte lõuna-euroopa suurt autonäitust külastanud. Seal stendil mingi prantsuse auto, mis toona ralliradadel kõvasti ilma teinud. Oli ta nüüd pesukott või sidrun, mitte ei mäleta enam. Ja vaat seal ka mingi valmistajatehase insener, kes meie lõuna-euroopa sõbrale kiitnud, et selle autokese projekteerimise faasis nemad usinasti saabi üsitonnist mudelit uurinud ja omale eeskujuks seadnud, sest sellel need katteplekide alused profiilid väga hästi õnnestunud olevat.
Mass on teadupärast inseneri üks suurimaid vaenlasi, ja seega pole ka väga imekspandav, et kõikidel uutel autodel kattepleki paksus üha õhemaks muutub - massi kokkuhoid ju. (Iseasi, kuipalju mõnedes tootjafirmades insenere enam asja kalale lastaksegi - kogu arendustöö näikse olevat tehtud marketingigurude ja beancounter'ite poolt)
Algselt postitas: duesenberg
Mass on teadupärast inseneri üks suurimaid vaenlasi, ja seega pole ka väga imekspandav, et kõikidel uutel autodel kattepleki paksus üha õhemaks muutub - massi kokkuhoid ju. beancounter'ite poolt)
Lisaks muudele massi negatiivsetele külgedele on (leht)metalli paksus/mass on üsna võrdelises seoses metalli hinnaga.
-
duesenberg
- Postitusi: 169
- Liitunud: R Veebr 27, 2004 9:34
- Asukoht:
- Auto:
Algselt postitas: suur
Lisaks muudele massi negatiivsetele külgedele on (leht)metalli paksus/mass on üsna võrdelises seoses metalli hinnaga.
Seda ta on ja kui möödunud aastal terase hind maailmaturul korraliku tõusu tegi siis teatud margid selle viidates oma hinda ka kohe tõstsid. Tahaks nüüd näha nende firmade reaktsiooni, kui optimistlikud prognoosid lubavad terase hinna mõningast langust.
kuidagi OT-ks kisub