Eesti Saabiklubi foorum

Pisike ülevaade enda kogemustest

7 päeva auto tuulte ja tormide käes lihtsalt seisnud, mõtlesin, et panen ikka hääle sisse...kui õnnestub.
Uksed avnesid normaalselt. Kesklukk vedas küll juhipoolset natuke vaevalisemalt, aga ei midagi hullu.
Tuli meelde, et suvel sai lastud uste seest lukud teflonmäärdega paksult täis. Võibolla see heategu makstigi nüüd tagasi..
Käivitus üllatavalt kiiresti. Starter natuke venis, nagu ikka külmakraadide puhul, see normaalne.

Käis 1 minut ja siis süttis armatuuris ABS tuli. Vasaku esiratta ABS andur teeb vahest trikke, seda teadsin, nii et muretsemiseks polnud põhjust. Korraks süüde välja ja siis jälle käima ning tuleke oligi kustunud.

7 minuti pärast tuli salongi õrn aroom nagu keegi kusagil viskaks sütt ahju , ehk siis aimatav leige õhk puhus õrnalt õhuavadest. Paneel makile ette, tagant kostis tuttavat ragistamist ja antenn keeldus välja tulemast. Pole hullu, mõtlesin, mis mul raadiost, selleks mul plaat sees ongi, et Katie Melua "I Cried For You" kohe mängima hakkaks. Hakkaski mängima.

10 minutil oli jaba üsna leige olemine. Tuju läks kah kohe paremaks. Proovisin veidi edasi-tagasi sõita, et kontrollida kas nädala peal seisnud käsipidur pole mitte kinni jäätunud. Ei olnud, masin liikus vabalt.
Vot mu tore tonnine

13 minuti pärast arvas ventilaator, et armatuuri sees õhk piisavalt soe ja seda tuleks natuke ka piloodile puhuda. Ventika pöörded tõusid aeglaselt-aeglaselt...Jope hõlmad võis juba lahti teha.

Ega's midagi, vurasin vaikselt laupäevasesse liiklusesse. Masina kere alguses nagises nagu oleks puust ehitatud, aga see oli juba tuttav talvetunne.

Vot selline värk siis.

Külmaga on käivitus vähe raskem. Sooja hakkab puhuma kuskil ca 4-5 minutipärast (kui automaatikat tagant sundida). Vähe rohkem nagises salong -12'nega alguses august läbi roomates kuna kere on vedel. Ega muud nagu ei olegi. Käsipidurit hoian alati peal, auto seisab mõnikord 3-4 päeva väljas järjest käivitamata. Kõik toimib.

Ainuke asi, mis vähe laisk on pärast VM'is vahetatud juhipoolse ukse luku südamiku, ei taha mõnikord kesklukuga end lahti vedada. Sinna peaks vist veidi õli peale laskma võtab mõistuse pähe ehk.

Mõnusat Talve.

Ahjaa... salongi temperatuuriandur, see ventikaõnnetus, otsustas ka, et -12 on piisav temperatuur, et seakisa tegema hakata.. Kui juba soojaks läks autos, siis jäi vait jälle. Järjekordne vidin, mis tuleks lahti katkuda...

selle külmaga ei täna, ega eile mingeid probleeme...
Hästi läheb soojaks vaid..

ma pole ka nende hetke külmade ilmadega veel erilisi probleeme täheldanud. uksed kõik ilusti lahti tulnud jne.... kuid mõni jama ka ikka olnud, pagassi luuk ei taha enam üleval hoida ennast, kukub kohe alla ja makk ka veits streigib, ei hakka kohe käima. siit ka üks küsimus, et kas nende pumpadega(ei oska täpsemat nimetust anda kahjuks), mis pagassi luuki üleval hoiavad saab midagi ette ka võtta, või peaks kohe uued soetama???

Algselt postitas: virmaline
ma pole ka nende hetke külmade ilmadega veel erilisi probleeme täheldanud. uksed kõik ilusti lahti tulnud jne.... kuid mõni jama ka ikka olnud, pagassi luuk ei taha enam üleval hoida ennast, kukub kohe alla ja makk ka veits streigib, ei hakka kohe käima. siit ka üks küsimus, et kas nende pumpadega(ei oska täpsemat nimetust anda kahjuks), mis pagassi luuki üleval hoiavad saab midagi ette ka võtta, või peaks kohe uued soetama???

Luugi amordid soeta uued. Ei maksnud väga hinge hinda.

Mul pole ka probleeme.
Aknad-uksed kinni ei külmu,sest neid polegi autol küljes. Nagu ka mootorit, akusid ja mõningaid pisiasju veel....
Ärge hädaldage:drink::drink:

Minu Postkast (Saab 96)läks ka varahommikul maja ees probleemideta käima.Tõenäoliselt suuresti tänu Optima Red Top akule.
Makke -antenne pole,uksi lukus ei hoia...kõik toimib:)

Griffinil olen täheldanud ööläbi seisnud autot käivitades järgmist käitumist: kui väljas on nt. -1 kraadi, vajuvad pöörded umbes 500 p/min seejärel tõusevad pea 2000 p/min ja peale seda langevad umbes 700-800 peale. Kui külmem, nt. -10 kraadi, siis sureb peale käivitamist välja. Uuesti käivitades pöörded küll kõiguvad, kuid välja enam ei sure, ning mõne aja pärast olukord normaliseerub. Kui aga väljas on temp. näiduki andmetel kasvõi 0 kraadi, mingit erilist pöörete kõikumist pole.

Algselt postitas: olaviv
Soe garaaz ja roostetamine - kõik sõltub ventilatsioonist. Kui saab tekitada nii hea ventilatsiooni, et auto paari tunniga ära kuivab, siis ei roosteta hullemini, kui õues seistes. Kui aga ei kuiva, siis roostetab mehiselt. Kuid meie oludes on vaja hea ventilatsiooni tagamiseks garaazi aktiivselt kütta, see aga on üsna kulukas lõbu, seetõttu enamik ei küta ja autod hävinevad. Kõige hullemad on kütteta maa-alused garaazid, kus korralik vent puudub.

Ei pea paika. : Paari tunniga kuivab ära väline ja lahtine osa, aga selleks, et kuivaksid ära varjatud nurgad ja õõnsused ning porikihi alused paigad, läheb ka hästi ventileeritud ruumis vähemalt nädal. Pealegi - mida aasta-aastalt vanemaks, seda rohkem tekib auto metalli kaitsekihti (värv, korrosioonitõrje, tsink) pragusid, kriime ja mikropragusid, kuhu soojale autole soolvesi õue sõites kenasti sisse sulab (kui kaitsekiht oleks ideaalne, siis me autod ei roostetaks üldse). Külmudes jäätub vesi loomulikult varsti ära ja nagu koolifüüsikast teada - paisub. Seega läheb pragu iga tsükliga suuremaks. Teiseks - ära aurab soojas garaažis ainult vesi, sool jääb ju alles, sest sool teatavasti ei auru. Iga soojast väljasõidu tsükliga saab pragu uue portsu soola, lõpuks on pragudes soola kontsentratsioon kõrgem kui tänaval. Sama tsükkel toimib tänaval ainult niipalju, kui ilmastikus pluss ja miinus vahelduvad. Kolmandaks - iga kord, kui auto sooja tuppa saab, hakkab soolajää sulama. Ning seni, kuni vesi pole aurustunud, närib roosteuss mõnuga krõmsa-krõmsa kahe suupoolega , sest nagu me koolifüüsikast mäletame, mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini keemilised protsessid toimuvad. Kui auto õues ilmastiku mõjul sulab, on kahjustused seega palju väiksemad ka madalama temperatuuri tõttu.

Järeldused tehke ise või vaielge vastu...

Ma täna äratasin oma 4 päeva maganud tonnise. Juhiukse lukuauk ei tahtnud üldse võtit vastu võtta, keeramisest rääkimata. Kõrvalistuja uks töötas korralikult. Juhiust ei saanud isegi seestpoolt lukust lahti. Tagumised uksed tulid küll lukust lahti, aga üks ei avanud ja teine enam ei jäänud kinni. Vähemalt käima läks ilusti.

Meil siinpool (väikelinnast väljas) juba -16 tuli vist ära ja hommikul oma Saabi käivitades vedas ikka uimaselt/puterdades käima (uus aku peal). masin muidugi seisnud ka alates uuest aastast. Üldse, vähemalt minu Saab vajab gaasi pedaaliga mängimist, kui temperatuur alla -20, muidu käima ei saa (eelsüüte küünlad ja muu värk korras). Samas teisi probleeme ei ole.

Tahaks teada millest teil need probleemid? Saab käivitub normaalselt, ei ütleks, et mingeid erinevusi oleks soojade ilmadega(v.a soojenemine, mis võtab tiba kauem aega). Uksed liiguvad vabalt, raadio töötab normaalselt pöörded ei kõigu.

Kust ilmnevad sellised probleemid pea olematute miinus kraadidega? Mis siis saab kui õues tuleb -25 kas siis enamus Saabe jäävad sinna kuhu nad pargiti?

Algselt postitas: H.K
Tahaks teada millest teil need probleemid? Saab käivitub normaalselt, ei ütleks, et mingeid erinevusi oleks soojade ilmadega(v.a soojenemine, mis võtab tiba kauem aega). Uksed liiguvad vabalt, raadio töötab normaalselt pöörded ei kõigu.

Kust ilmnevad sellised probleemid pea olematute miinus kraadidega? Mis siis saab kui õues tuleb -25 kas siis enamus Saabe jäävad sinna kuhu nad pargiti?

Vist ikka vähemus

Algselt postitas: H.K
Tahaks teada millest teil need probleemid? Saab käivitub normaalselt, ei ütleks, et mingeid erinevusi oleks soojade ilmadega(v.a soojenemine, mis võtab tiba kauem aega). Uksed liiguvad vabalt, raadio töötab normaalselt pöörded ei kõigu.

Eks nad ikka hooldamatusest tekivad, kui korralikult määrida-kreemitada siis ei jää uksed-lukud kinni.

Algselt postitas: isakene

Algselt postitas: olaviv
Soe garaaz ja roostetamine - kõik sõltub ventilatsioonist. Kui saab tekitada nii hea ventilatsiooni, et auto paari tunniga ära kuivab, siis ei roosteta hullemini, kui õues seistes. Kui aga ei kuiva, siis roostetab mehiselt. Kuid meie oludes on vaja hea ventilatsiooni tagamiseks garaazi aktiivselt kütta, see aga on üsna kulukas lõbu, seetõttu enamik ei küta ja autod hävinevad. Kõige hullemad on kütteta maa-alused garaazid, kus korralik vent puudub.

Ei pea paika. : Paari tunniga kuivab ära väline ja lahtine osa, aga selleks, et kuivaksid ära varjatud nurgad ja õõnsused ning porikihi alused paigad, läheb ka hästi ventileeritud ruumis vähemalt nädal. Pealegi - mida aasta-aastalt vanemaks, seda rohkem tekib auto metalli kaitsekihti (värv, korrosioonitõrje, tsink) pragusid, kriime ja mikropragusid, kuhu soojale autole soolvesi õue sõites kenasti sisse sulab (kui kaitsekiht oleks ideaalne, siis me autod ei roostetaks üldse). Külmudes jäätub vesi loomulikult varsti ära ja nagu koolifüüsikast teada - paisub. Seega läheb pragu iga tsükliga suuremaks. Teiseks - ära aurab soojas garaažis ainult vesi, sool jääb ju alles, sest sool teatavasti ei auru. Iga soojast väljasõidu tsükliga saab pragu uue portsu soola, lõpuks on pragudes soola kontsentratsioon kõrgem kui tänaval. Sama tsükkel toimib tänaval ainult niipalju, kui ilmastikus pluss ja miinus vahelduvad. Kolmandaks - iga kord, kui auto sooja tuppa saab, hakkab soolajää sulama. Ning seni, kuni vesi pole aurustunud, närib roosteuss mõnuga krõmsa-krõmsa kahe suupoolega , sest nagu me koolifüüsikast mäletame, mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini keemilised protsessid toimuvad. Kui auto õues ilmastiku mõjul sulab, on kahjustused seega palju väiksemad ka madalama temperatuuri tõttu.

Järeldused tehke ise või vaielge vastu...

Vaidleme.
Esiteks veidi teooriat. Korrosiooni tekkeks on vajalik hapniku juurdepääs metallile, ehk siis praktikas roostetab ainuld see koht, kuhu õhk ligi pääseb. Korrosiooni oluliselt soodustavaks teguriks on metalliga kontaktis olev elektrolüüt. Oluline on see, kuipalju elektrolüüdis on ioone ehk lahustunud soolasid. Söögisool (naatriumkloriid), mida meil talvel teele puistatakse, tegitab lumes sulades kange elektrolüüdi ja seetõttu sool kereplekile nii halvasti mõjubki. Kui elektrolüüt külmub, muutub ta tahkete ainete seguks ning lakkab olemast elektrolüüt - kaob ka korrosiooni soodustav tegur. Sama siis, kui soolvesi ära kuivab. Seega kõva külmaga soolatud auto tõesti ei roosteta. Oluline on see, kui külm peab olema. Peast ei mäleta, aga pakuks, et kusagil -5 -7 C juures sool enam lund ei sulata.
Kuigi soolvesi (elektrolüüt) mõjub roostetamisele väga soosivalt, on siiski vajalik õhuhapniku juurdevool - kusagil õhukindla tihendi all ei roosteta. Kui aga õhk ligi pääseb, siis roostetab.
Arvestades, et meie soolamise perioodi jooksul on enamasti temperatuur kõrgem, kui -5C ja ilm niiske ning auto eriti ei kuiva - mina küll kahtlen, et sellistes oludes tänaval seisev auto vähem roostetaks, kui soojas ja hästi ventileeritud garaazis. Kusagil siberi pakases oleks küll kindlam tänaval hoida.

Jutt mikropragude kohta on õige. Samas omab see praktilist tähtsust ainuld siis, kui kattevärv on otse plekile lastud. Hea kruntvärv, tsinkimine jms. korrosioonikaitse meetmed tõrjuvad mikropraost algavat roostet nii edukalt, et me võime selle arvestamata jätta - roostetamine muudes kohtades saab kerele enne saatuslikuks.

Algselt postitas: olaviv
Vaidleme.
Esiteks veidi teooriat. Korrosiooni tekkeks on vajalik hapniku juurdepääs metallile, ehk siis praktikas roostetab ainuld see koht, kuhu õhk ligi pääseb.

Oeh, räägid iseenda sõnadele vastu.
Ma väidan, et see koht, kuhu pääseb niiskus, pääseb ka õhk. See, et mõni nurgatagune koht nädal otsa kuivab ei tähenda veel seda, et sinna õhk ei pääse. Lihtsalt selles kohas õhk ei liigu eriti (kuigi on seal täiesti olemas). Ja selleks, et oksiid tekiks, pole just väga palju õhku tarvis.

Kõik muidi korras ehk et uksed avanevad ja käivitub momentaalselt. Peale 4-5 minutit hakkab sooja salongi tulema ning peagi lülitatakse ka jalgadele puhumine sisse nii et lükka suurem lumi maha ja mine sõitma

AGA

selle paigal soojenemise ajal viskab sellist tossu sumpast välja et Tallinna linna võiks evakueerida gaasirünnaku ohus. Tossu lausa pressitakse summutist välja ja sellel on selline kibe hais. Sõitma hakates kaob see tossamine ära. Olen ka kohe sisse hüpanud ja sõitma hakanud ja siis ka ei tossa. Ainult paigal soojenedes on pahvakas üleval. Veits murelikuks teeb.

Pärast mu Saabi aku väljavahetamist uue vastu (4. jaanuaril), on kõik tip-top. Isegi mootori hoiatustuli, mis hakkas põlema lisaõhu pumba koolemise tõttu, ei näita enam vähimatki märki mingisugusest rikkest. Jumala TEH konstateeris pumba surma novembris 2007.
Usun, et see pump ikka kutu on (täna sai VM-st uus ostetud + klapp, üle 8000 eek).

Edit: 9.01 hakkas mootorituli taas põlema

Algselt postitas: caarel
selle paigal soojenemise ajal viskab sellist tossu sumpast välja et Tallinna linna võiks evakueerida gaasirünnaku ohus. Tossu lausa pressitakse summutist välja ja sellel on selline kibe hais. Sõitma hakates kaob see tossamine ära. Olen ka kohe sisse hüpanud ja sõitma hakanud ja siis ka ei tossa. Ainult paigal soojenedes on pahvakas üleval. Veits murelikuks teeb.

Eks see õli on,mis seal põlema hakkab...

Üle pika aja tuli vett, lund ja külma ning hommikul olid kõik saabiku uksed nagu kinni tinutatud. Seda vaatamata asjaolule, et 2 kuud tagasi said kõik tihendid teflonmäärdega korralikult (enda arvates) ära määritud. Mitte ei taipa kas olid töövõtted valed või aine mittesobiv

Griffinil külmub alati sellise temperaturi muutuse juures juhiukse lukk kinni nii, et kesklukust lahti ei tule. Määret kasutanud eelnevalt ma pole üldse.

Mul pole kunagi lukud nii kinni külmunud, et lahti ei saa. Võtmega pisut edasi tagasi ja hakkab liikuma. Tihendid ka ei külmu eriti kinni.

Ka lukud said õlitatud sama ainega ning toimivad ilusti aga tihendid olid kinni mis kinni. Võibolla peab veel määret panema.

Mis se kõigeõigem kraam on siis mida tihendite peale lasta? Sõber oma toyotal sikutas lingi ukeküljest kuna tihendid jääs olid. Ei tahaks ise samateed minna

Silikoonõli vist haihtub kiiresti tihenditelt? Et kas mõni kaupüsiv ja mittemääriv aine on üldse saadaval?