5. juuni lahkumine Tallinnast.
Kolm autot Saabneti numbrialustega sõidavad Tallinki laevale Victoria I
.Ilm on ilus ja soe, õhtu veel ilusam
.6. juuni Stockholm.
Hommik palav. Avasime arvuti ja panime käima AutoRoute. Jagasime sõidukohad – esimene ja viimane masin saavad PMR-id ja keskmine auto vaatab ise, et kaduma ei lähe. GPS reageerib paar-kolm sekundit liiga hilja ja linnaliikluses on see saatuslik – magame õige teeotsa maha ja peame minema sinna kuhu tee meid viib. Kiire ümberarvutuse tulemusel saame uue trassi ja liigume edasi. Vahepeal teatab keskmine auto (Rbl), et laevalt maha sõites Rootsi tolliametnikega suhtlemiseks allakeeratud juhipoolne aken enam üles ei tule. Otsime parkimiskoha kuskil suvalise tänava ääres ja läheb lahti aknaremont.
Poole tunni pärast saab asi korda ja oleme valmis edasi liikuma. Huvitaval kombel arvab AutoRoute, et Rootsis võib autoga sõita ka jalakäijate teel ning suunab meid sellele. Jälle vaja otsida muu võimalus, et kiirteele jõuda. Kiirtee algus jõuab taas liiga vara kohale ja meie muidugi põrutame sellest mööda. Pole hullu, bensukas ots ringi ja tagasi. Lõpuks ometi alustame sõitu Trollhättäni poole. Maanteel suudab arvuti meid korralikult teel hoida, kuigi soovitud Husqvarna tehase külastamine jääb ära, kuna AutoRoute suunab meid millegipärast eramajade rajooni mingi maja ette parkima. Edasi sõites avastame, et programm pani mööda umbes 500 meetriga – käänu tagant paistab tehase suur silt. Aga enam ei viitsi ja ei ole aega ka, peame normaalsel ajal Trollhättänil olema, et ka hea koht elamiseks leida.
Mõned puhkepausid sai teel ka tehtud, tagumik omandas muidu väga istme kuju.
Mingil hetkel saab mu autol ka 200000 km täis.
Trollhättänil läheme esmalt kohalikku kämpingusse, et kas seal telkida saab. Saab. Ja Saabiga saab eriti. Terve kämping on Saabe täis. Telkimiskoha leiame rootslaste ja norrakate vahel.
Hiljem selgub, et see on viga – norrakate läheduses ööbimine nimelt. Millegi pärast arvasid kodanikud, et nad on seal üksi ja lasid meile pool ööd mingit norrakeelset „Meie meest”, vähemalt tunne oli küll selline. Esimesel korral suutsid nad oma "disko” vaiksemaks panna üsna viisaka palumise peale, keset ööd tuli aga siiski pisut ropumalt sõimata neid, et midagi liikuma hakkaks.
7. juuni. Ilm on juba hommikust alates jube palav, aga võtame siiski nõuks jala liikuda. Kui suur see linn siis ikka on. Nagu juba eelmisest päevast sisse harjunud, keerasime valele poole (ei tohi ju ometi enne välja uurida, kus üritus täpselt on..
). Aga sõbralikud onud SDCC-st andsit meile varem valmis tehtud kaardi kaasa, kus tegelikult asi toimub – loomulikult täiesti teises suunas..
Tänu sellele muidugi saime piisava pildi linnakese elust-olust. Selline Türi laadne linn, kenad aiad ja palju rohelist.
Hulkuvaid kasse-koeri näha polnud, prügikaste ka polnud. Millegipärast polnud ka sodi.... Ilmselt käibki sealmaal see asi niimoodi.
OK... Jõudsime siis „mõningase” viivitusega SAAB-i muuseumi juurde, kus kogu üritus tegeliklt toimus. Juba jupp maad enne palistasid teeäärt kõikvõimalikud SAABid, üks kenam, kui teine.
.Suundusime esimesena SDCC müügiangaari. See oli küll koht, mis katuse hetkelt sõitma pani. Käed värisesid ja mõtlemisvõime kadus, kohutav tahtmine oli KÕIKE osta, hinnad lihtsalt olematud ja kaupa mägedega. Mõningaid näiteid: APC plokid klassikutele 100SEK,
kerejupid erinevatele autodele 50-250SEK. Originaalraadiod klassikutele ja tonnistele (võimud kaasa arvatud, supakad ka), 100SEK kanti. Vanema tonnise esitulesid ja iluvõresid (küll mitte kroomitud), 100 SEK tükk. 300 SEK eest oleks saanud klassikule tuttuued põrkerauad. Käigukaste klassikutele ja tonnistele (vastavalt 3900SEK ja 2500SEK), 9-3 kabrio katus koos pumpade, mootorite jms-ga – 4000SEK,
vimasel päeval olla see isegi 2500-ni kukkunud. 9-5 Aero nahksisud koos uksepolstritega 7500SEK jne jne jne
Tõsine ahvatlus kõike kokku ahmida ..
. Üks pisike viga muidugi asja juures oli, panna polnud seda kaupa kuhugi..
Autod olid oma reisikraami triiki täis. Lisaks puudus väga paljudel asjadel seletus, millega täpselt tegu. Varem kohal käinud inimestel olid läpakad koos EPC-ga kaasas, mille abil siis asjade olemust tuvastati. Ühesõnaga, ilastasime seal mõningad tunnid... Esimese päeva kassasabad olid ka sellised 60-70 meetrised, arvake ise kui kiiresti need liikusid, kui rahvas massiliselt asju ostis. Enam-vähem sellega too päev piirduski. Tagasi tulles leidsime ühe päris mõnusa kebabiputka, kus sai täitsa normaalse raha eest end üsna täis süüa (~50SEK ports). Õhtu laagris veeres endises tempos, norrakad üritasid läbustada, ülejäänud inimesed tiksusid rahulikumalt.
Mõned huvitundjadki astusid ligi, kes polnud vist varem EST kirja autonumbril näinud. Sai mõningaid kontakte jagatud ja saadud, näis siis kui palju sellest kasu on tulevikus..
.8 juuni. Avelito plaanis sel päeval kodu poole veerema hakata, eelmise paari päeva jooksul raadio piinamine oli aga oma töö teinud ja Aero keeldus käivitumast. Sai siis sõbralikelt rootslastelt kaablid laenatud ja see auto ikka käima meelitatud
„Kava” nägi ette, et käime muuseumi läbi ja sõidame köisraudteega üle kanali. Seekord enam jala ei läinud. Aga kuna eelmisel õhtul oli pisut aju omi seedimisi teinud, siis käisime ikka hommikul veelkord SDCC laadaplatsilt läbi, loomulikult seda kraami, mida mõeldud oli, enam polnud..
. Muuseumis oli igasugu vaatamisväärsusi
Köie otsas üle kanali oli üsna maaliline vaatepilt.
.Siinkohal lahkusid Avelito ja Co kodumaa suunas.
Ametlik kava rääkis ka mingitest seminaridest ja ringkäikudest ANA Trollhättani ruumides (kohalik SAABi diiler, väidetavalt ka vist üks maailma suurimaid), siis võtsime plaani ka seal ära käia. Kuna muuseumi juurest käis sinna eraldi buss iga natukese aja tagant siis otsustasime seda jälitada ja oma autoga kohale sõita. Otse loomulikult saime sellega koos ka pisikese linnaekskursiooni, sest bussijuht otsustas mingi inimese koju ära viia ja keerutas läbi Trollhättani, meie sabas lohisemas. Eks tal võis pisut naljakas vaade peeglis olla..
Aga lõpuks me ikka kohale jõudsime ja pisut ringi vaatasime. Võrreldes kohaliku müügisalongiga oli seal vast ~20 korda rohkem pinda. Lisaks igasugu rariteete seismas silmailu jaoks (eelmisel saabfestivalil maailma kõige ilusamaks tunnistatud 95 näiteks). Aga muidu automüügisalong nagu ikka.Õhtul saabusid Troll ja Co.
.Sai pisut laagris ringi käidud ja niisama mulli aetud. Peale nende lahkumist käisime ka veel korra pikemal tiirul ja nägime päris kena vaatepilti, kui kanali peal raudteesild ligi 30 meetri kõrgusele tõsteti ja laev läbi lasti. Asi toimus täielikus vaikuses. Meie olime muidugi jõudnud teisele poole silda sel hetkel ..
9. juuni. Rajapäev Kinnekulle ringil. Koht ise on umbes 80 km Trollhättanist. Sellest päevast on mul ~400 pilti kõikvõimalikest autodest rajal ja raja kõrval ja kapoti alt.
Väga pikalt ei olegi siin midagi kirjutada, kui ehk tasub mainimst täieti ulmelised hääled, mille saatel 2-taktilised rajal lendavad. Kui silmad kinni panna, siis võis ette kujutada, et seal mingi baikide võiduajamine käib..
. Rajale aeti ka muuseumist välja toodud masinad, rooli taga SAABi „funktsionärid”, kõikvõimalikud direktorid jms isikud.
Toimus ka SAAB Performance Teami esinemine. Otse raja ääres on ikka hoopis teine tera, kui veebist videosid vaadata..
Üks auto lõhuti ikka vastu rajabarjääri ära ka... Üks piruett läks pisut pikaks ja sinna see tagatuli ja pampriserv läksid.
Õhtul toimunud Anniversary Dinnerile me ei läinud. Eelarve ei lubanud kahjuks..
Kindlasti oli seal põnev ja sai igasugu head-paremat, aga sellest kirjutab ehk Mart96 pikemalt...10. juuni. Näituse ja täikapäev. Hommikupoole käisime läbi täika. Sealt leidis kõike seda, mida SDCC-st ei leidnud.
Hinnad samamoodi „huvitavad” (klassiku koonusfiltreid 150 raha eest, küüliku rattakilpe 100 SEK eest, üks inglane arvas algul, et 100 EUR-i, oli nõus ka sellega ostma ja ei tahtnud kuidagi aru saada, miks neid ainult 100 SEK eest antakse...).
Teise poole päevast passisime erinevaid autosid. See on ikka täiesti masendav, milliseid ilusaid asju seal ringi liigub. Enamus neist veel sõitsid ise kohale ja pole sugugi puhtalt näituseautod.
Toimus ka uue 9-3-e ametlik esmaesitlus
ja lennushow, mille kohta öeldi, et ega enam vist Trollhättanil nii palju nii suuri lennukeid näha ei saa..
kõva 4 Viggenit lendas kolm tiiru üle linna..See oli ka vist kõige kuumem päev seal olles ja pealelõunaks olid enamus peast soojad juba ja nii me vähehaaval end kokku korjama asusimegi. Õhtuks kolisime ~150km kaugusele Trollhättanist, Sjötorpi külakesse, järve kaldale.
Sellega võib enam-vähem ka lõpetada. Järgmisel päeval sõitsime lihtsalt otse laevale ja tulime koju ära.
Ülejäänud pildid tulevad ka üsna varsti, pean pisut puhastust tegema ja üritama mitte üles panna kõike, mis objektiivi ette jäi. Lihtsalt liiga palju oleks seda..
