Eesti Saabiklubi foorum

Kui me võtame üldmõistena auto tuunimist, siis võiks sinna alla kuuluda ka näiteks auto helitehnika parendamine-lisamine. Küsimus võibolla selles, milleks ja kellele tuunitakse. Kas see on piloot, kes istmikuga tunneb lisatud hobujõude, mõnuleb vägevat tümakat kuulates, näitab pruudile uut puitrooli või on see hoopis kõrvaltvaataja, kes näeb ilusaid valuvelgi veeremas ja kuuleb plärisevat pagassiluuki.
Kõik on väga suhteline, aga kokkuvõttes on see tuunija (kesiganes, kasvõi tuuningufirma) enamasti tõstnud auto turuväärtust endisest kõrgemale.
Kuna turgu määrab suuremalt osalt ikkagi ostja, siis võib juhtude ka vastupidine - väärtus langeb, sest ka tuunimisel on teatud kirjutamata seadused ja piirid, neid ületada on riskantne. Rullnokk riputab kõikvõimalikud kohad siniseid valgusdioode täis ja arvab, et nüüd ongi kõige parem, võimalik ostja aga vaatab sellisest autost mööda.

Ütleks nii, et auto tuunimine on kunst ja ilu...mis vaataja silmades, kuulaja kõrvades või siis muudes meeleorganites

ohjah .. paras fleimiteema.. ilmselt rohkem kui pooled vaidlused jääks ära, kui eelnevalt lepitaks kokku terminite tähenduses.

Algselt postitas: sebastian
...Ütleks nii, et auto tuunimine on kunst ja ilu...mis vaataja silmades, kuulaja kõrvades või siis muudes meeleorganites

Jummala tõsi, mõni investeerib sadu kilokroone nt. suure helirõhu saavutamiseks (kvalifitseerub ehk tuuninguks),
teisele on see mõttetu ja vastava auto väärtus tema jaoks seeläbi hoopis langeb. Sama lugu sportvedrude,
lisavõimsuste ja igasuguste välimuse muutmistega.

Usun, et siin peaks veel lahku lööma tuningu ning stylingu.

IMO - kõik mis on silmailu ning ei anna juurde masinale mõnda kilovatti - see onstyling (vilkuvad tulukesed, puitrool, valukad, lakitamine jne)
Mootori, performance arendused - need läheksid tuningu alla.

Ja siis veel vahepealne tume maa - küljekarbid, moosiriiulid, spoilerid - iseenesest styling elemendid, kuid korraliku firma poolt tehtuna parandavad aerodünaamilisi omadusi - seega mõlemat?

terv, teager

Ühesõnaga: kui pikendab, on tuunitud. Kui ei pikenda, siis pole. Lihtne.

Kui jutt juba pikendamisele läheb, siis tuleks arvestada ka seda, et mõningas kontekstis võib pikendada näiteks ferrari aga mõnes teises kontekstis hoopis hästi taastatud Ursaab.
Mis on siis see "õige" pikendamine.?

Seega ei saa ka Arno pakutud definitsiooniga lõpuni nõustuda, kuigi kõlab see fraas kaunis loogiliselt

Põhimõtteliselt oleks VT renoveeritud auto,sest mootorit,kuigi see sai korduvalt asendatud ma kunagi ei muutnud ja selleks polnud tänu vurrile ka mingit vajadust.Kere ei näppinud üldse,alusvankrit ja pidureid küll.
Turbomootorile võimsuse lisamine pole mingi teab,mis kunst.Küll aga on seda
vabalthingavale juurde leiutada(võimsust,eriti väänet)ülimalt keeruline,kui just naerugaasi kasutusele ei võta.Griffi puhul sai pikki öid mootoriteooriajumal Jürkaga arvutatud ja arutatud,koostatud,katsetatud,jälle lammutatud,ümber tehtud jne.Väänet oli vaja allapoole saada,aga iga võimsuselisa viis seda hoopis
kõrgematele pööretele.Lõputu mäng sisselasketrakti pikkuse ja väljakaske jämedusega.Siis sai piduriks drosselklapi hoovastik(sai ümber mängitud lõpuks),siis twin throttle TCS drossel,siis kasti turbiin,edasi TV rõhk kastis jne.
Düno näitas enne viimaseid ümberehitusi juba üle 170kW numbreid ja vääne asus usinalt allapoole ronima.Mootor käis peale maha laiali kokku ikka X korda ja pole mõtet mainida tasakaalustatud kolvigruppi,ja muud elementaarset,nagu muudetud katsetatud erinevad süüteMAP`id ja segumängud.Peas käib arendus edasi,oleks varalisi vahendeid rohkem olnud.... .
Kuna väga sõna võtta ei soovinud,pole siin ka eriti Griffist juttu olnud.Griff oli ostes väga korralik Saab,VT oli aastaid seinud raualasu,millest jäid alles ainult kere ja tagasild.Samas kulus Griffi peale oluliselt rohkem aega ja vahendeid,kuna tegu oli vabalthingava mootoriga masinaga ja võimsuselisa raske tulema.Ka alusvanker,välimus ja pidurid neelasid usinalt,kahjuks pole enne-pärast pilte.

Trionic Iisaku arvutis?? Kogu see jutt siin muutis hetkeliselt kogu pildi Griffi olemusest.

Eh subkultuuripeded.

Mõelge siis mingi ilus uus sõna välja selle tegevuse jaoks.

Tuunimine on maakeeli häälestamine, mis iseenesest osutab igasugusele kruvikeeramisele, ka taastamisele. Pretensioonikamaid instrumente tuunitakse kontsertolukorras iga loo vahepeal. Ilmselt ka pretensioonikamaid autosid. Kontsertolukorras.

Siis veel stailimine, modimine, pushimine, crossimine, fiksimine...
Öelge siis, mis on näppimine, keeramine, toppimine, nügimine, lükkamine, andmine, saamine, esimene, tagumine

nu i dajotje...

Huvitav lugeda seda juttu!
Mis kuradi tähtsust see jamps kõik omab,kuidas ja mida ümber tehti.Kui ei ole tehasest väljunud seisukorras,siis on tuunitud.Minnes tuning saitidele,siis on ju ilusasti näha,et ka kerele lisandi panemine on tuunimine.Paned mitte originaalid veljed alla ja ongi tuunitud.Kui keegi on enda peas välja mõelnud,et tema jaoks ei ole see tuunimine,vaid selleks peab kõikvõimalikud turbod-nitrod külge ehitama,siis arvaku.Trionic ütles ju selges eesti keeles,et on tehase seadeid muudetud.See on ju tuuning.Kas Brabus on tuunija?Vastus-on.Brabuse enimmüüdud tuuningut puudutav asi on kleebitav silt auto tahaluugile-BRABUS.See,kas seda sildi külgekleepimist kõige väiksema mootoriga MB-le nüüd tuunimiseks peab nimetama on iga inimese enda asi,mitte lõputu vaidluse teeema.Brabuse keretuuningut on Saksa saitidel MB tehase seades autodelgi küll näha.See ei ole aga ikkagi Brabus,sest Brabus on täiesti teine auto,kui MB.Tal on ainult MB putka.
Kui ma panen originaalkõlari asemele teise,siis on see tuning.Või jookseb kuskilt piir,et alates mingist võimsusvatist jookseb tuuningupiir või toitejuhtme ristlõike pindalast jne.Kõlareid,mis jäävad tehase omadega samasse Watti,aga edastavad palju kvaliteetsemalt loodud helipilti on väga palju.Näiteks Lexuse kupeesse on tehases pandud Mark Levinsoni helisüsteem.Kui ma nüüd enda Fordist panen sinna Fordi originaalkõlari,siis on see Lexuse tuuning.Kõik on nii väga suhteline,et isegi piinlik on üldse mingit arvamust omada,kui pointi ei ole.Helinduse asjast ei saa suur osa üldse paljutki aru isegi siis,kui talle asja seletada.Sama ka mootori ja veermiku osas.Ja kui inimesed on erinevates dimensioonides,siis miks siis üldse kogu see jama.

See arutelu on midagi sellist,et mis on IN ja mis on OUT.Tuleb arenenum mees ja ütleb,et olete kõik oma inniaudiga nüüd juba OUT ja et hoopis TREND on juba vingema asja staatus.Ma olen kahjuks kehva taipamisega neis in ja aut.asjadeks,aga ma kahtlustan,et kellegi jaoks võib ka trend juba aut olla ja mine tea-äkki sellest järgmine asi on hoopis tõeline INNNN.

Ja kui see kalauim ei meeldi seal katuse servas ilma otstarveta,siis viska see minema sealt ja ela edasi.

Nagu ikka: vaidlustes selgub vaidlus (mitte tõde)

Hea küll. Arvan, et siin on tuuningule piisavalt definitsioone tekikinud. Ka mina sain oma vastuse (mis küll üsna otseselt griffiga seotud). Lõppkokkuvõttes on igaühe enda asi mida tuuninguks peab. Teema lukku