Kui Õismäelt ühe otsaga Kloostrimetsa saaks, siis oleks ehk isegi mõeldav ühistranspordi kasutamine, aga ümberistumine kesklinnas, kus tuleb ligi 15 min järgmist transportvahendit oodata, muudab asja suht mõttetuks. Pealegi käime praegu sinna kahekesi. Ühistransport tuleks küll eriti ID kvartalikaarte kasutades ka kahekkesi odavam, aga päevas läheks kaotsi täiendav tund, kui eluks vajalikke vahelepõikeid (toidupood jms) arvestada, siis isegi rohkem. Ja aeg on paraku kujunenud eriti viimasel ajal tähtsaimaks taastumatuks ressursiks.
Jalgrattaga iga päev 2x18,5 km Tallinna liikluspaabelit läbida - ei ole enesetapja. Ja kuniks jalakäijad kõnni-rattateel olevat joont millekski ei pea, ei kipu ka sinna liiklema.
Lisaks vaja veel pooltel päevadel koolilastele väliõppeks vajaminevat õpivarustust transada.
Võid ju ökoloogiliselt mõelda, kuid karm reaalsus sunnib tihti häädele mõtetele vastassuunas tegutsema.
Ehk on keskkonnasäästlik tegu ka see, kui üritad 20+ või 30+ aasta vanuseid masinaid hinges hoida ja selle nimel jääb kaudselt mõni uus valmistamata.
Ja tegelikult mulle ei meeldi üldse miskid imelikud ühekordsed kampaaniad - pärast lõppu lüüakse endale vastu rinda - küll ma olin ikka tubli - ja lastakse vana viisi edasi

Säästlik suhtumine pole miski kampaania, vaid rohkem eluviisi küsimus.