Eesti Saabiklubi foorum

Mul ka imelik libedaga sõita. Eelnevatel autodel pole olnud v pole töödand.
Üllatus oli suur kui see aasta esimese libedaga sõitmas sai käidud.
Absull ei saand pidama. Muidugi lamellid ka all aga ikkagi.

Niiet peab seda pedaali täiga tallma ikkagi, mul ka oli kahtlus kas see tallamine hea on

Algselt postitas: roomlane
Samas asfaldil naastrehviga see ABS tundub küll naeltele liiga tegevat.

Ekstreemolukorras on sul vaba valik- kas säästad naaste ja sõidad
masina(d) sodiks,või jääd õigeaegselt seisma:nono:

Algselt postitas: Eleri
Aitäh Trionic. Seda oli küll hea teada, et pedaali võib ikka suruda, ma nagu arvasin et see põristamine ei ole hea ja tavaliselt abs i rakendudes hakkasin ise piduriga mängima, tundus see pedaali värisemine midagi vastikut.

kusjuures ülesanded olid tõsiselt ekstreemsed- ette anti kiirus (nt. 90),moment,millal pidurdama asuda ja takistus oli teel. Lajatasid pedaali põrandasse,ja tundus ilmvõimatu pidama saada enne takistust,aga auto jäi seisma. Nii,kui pedaalile koormust vähendasid,nii lendasid kummist mammile makku.
Inimesed,kes väga hästi sõita oskavad(neid on ikka valdav vähemus) suudavad ekstreemselt ilma abs`ta sõites rattad totaalselt loha lasta(kõige efektiivsem) ja ka pedaaliga mängides masina juhitavana hoida.Nii on teatud tingimustes pidurdusteekond lühem.
Koolitusel oli ka huvitav tajuda,kuidas tutika BMW stabiilsus-, veojõu- ja muud kontrollseadmed(olid kõik väljalülitatavad) sind teatud piirini VÄGA abistasid,kuni füüsikaseaduste kehtivuse lõpuni.Edasi hakkas elektroonia vastu töötama. Maanteekiirusel
"põdratestil" läks masin jäisel teel meil Iisakuga nii käest,et kasko omavastutus jõudis juba rahakoti põhja sügada mõttes. Õnneks Saugal rada siledal aasal.Samas vana Raide juhtis raadio teel autot kilomeeter eemalt ja kõik laabus kenasti. Abivahendeid välja lülitades sai autoga suurel kiirusel mõnes situatsioonis paremini hakkama.
Üks huvitav tõde veel- vahet pole,mis sild veab.Kui sa ei valda kontrollitud külglibisemist(enamik meist ei valda),siis külglibisemisse sattudes lahuta sidur ja vabasta gaas(aut. puhul siis viimane),rataste kiirus ühtlustub ja ta(auto) on jälle kontrollitav. Varem käitusin nii ainult esiveo puhul. Kui aga VALDAD teemat,käivad paljud asjad risti vastupidi ja mõlema vedava silla puhul.
Läbisime rada noorema Raide sabas korduvalt.Ringi jooksul vähemalt poolega jäid maha temast,samas läbisid eessõitja käitumist jälgides ringi oluliselt kiiremini,kui eales ise oleks julenud.Sõiduvõtted olid ikka äärmiselt teistsugused endal(loomulikult täiesti valed). Eesmärk oligi saada aimu,kuidas asi tegelikkuses välja peaks nägema.

Tundub äärmiselt huvitav koolitus, on see selline üksik-juhuline kinniseringi võimalus, või korraldatakse selliseid koole kõigile? Ma olen alatimõelnud et võiks kuhugi sellisesse kohta ennast nikerdada, kunagi sai sõjaväes natuke kiirabi masina koolitust, seda muidugi tunduvalt madalamal tasemel ja põhiliselt teoreetiliselt aga ka sellest oli abi.

Neid korraldatakse kõigile. Nagu trionicu jutus juba oli, on sõiduvahendiks BMW ja korraldab seda asja United Motors link kah

Kuivõrd on need omandatud oskused kasutatavad esisillaveoga automaatkastiga saabi puhul?? Näiteks mu oma auto puhul?

EDIT:

Algselt postitas: Trionic
Üks huvitav tõde veel- vahet pole,mis sild veab.Kui sa ei valda kontrollitud külglibisemist(enamik meist ei valda),siis külglibisemisse sattudes lahuta sidur ja vabasta gaas(aut. puhul siis viimane),rataste kiirus ühtlustub ja ta on jälle kontrollitav. Varem käitusin nii ainult esiveo puhul.

Minul läks auto jäärajal sellise käitumisega kontrollimatult käest ära (ja ainult gaasi lahti laskmisega lükkasin kunagi sierraga kraavi lumest puhtaks), samas gaasi andes vedas jälle sirgeks

Reaktsioonid peavad paigas olema ja mingisugusedki sõiduvõtted "veres".
Pika osa teoreetilisest koolitusest hõlmas istumiseasend ja käte asend roolil. Istumisasend ülitähtis,et tekiks "tagumikutunne",et masin muutuks kehaosaks ja käed roolil nii,et kunagi poleks tarvis neid roolilt tõsta,ehk siis 10 puudub 2`st kellaskaala järgi.Nii ei tekki olukorda (manööverdamine va.),kus peaksid käsi kergitama roolilt ja kaotama vajalikku sekundituhandikku.
Koolitus on suht kallis (2,5 kilo) ja tundub esmapilgul suht tühine,võrreldes kulunud ajaga(08-17.00),aga tegelik kasu on meeletu. Mina suutsin lootusetust olukorrast oma mitte just odava masina Jüri ringil lootusetust olukorrast välja tuua just tänu Raidede koolituselt hangitud teadmistele,mida ka tasapisi kinnistan reflektoorseteks. Lihtsalt üks rekka vahetas rida,mina tema kabiini kõrval ja tema peeglialast väljas.Kiirused 90 kandis. Ülikiire "põdratest", 2,2 tonni kaaluv bemari põllule ja tagasi.Soppa-mättaid lendas,aga masin jäi kontrollitavaks ja maandusin rekka ees,nina sõidusuunas ning sööstsin eest minema.Rekkamees sai vist südari,sest edasi venis ta teosammul.
to qdwin: esiveolisel ei tohi libedaga teha ühegi pedaaliga järske liigutusi,see viibki kohe teelt.Manuaaliga lahutad enne siduri,et mootor ei pidurdaks,automaadi mootoripidurdus on väga leebe(kui just steptronic tüüpi kasti ei oma),aga sealgi tuleb gaas sujuvalt vabastada.Aega sul ainult alla sekundi,seega peab kõik "veres" olema.

Algselt postitas: qdwin
Kuivõrd on need omandatud oskused kasutatavad esisillaveoga automaatkastiga saabi puhul?? Näiteks mu oma auto puhul?

EDIT:

Algselt postitas: Trionic
Üks huvitav tõde veel- vahet pole,mis sild veab.Kui sa ei valda kontrollitud külglibisemist(enamik meist ei valda),siis külglibisemisse sattudes lahuta sidur ja vabasta gaas(aut. puhul siis viimane),rataste kiirus ühtlustub ja ta on jälle kontrollitav. Varem käitusin nii ainult esiveo puhul.

Minul läks auto jäärajal sellise käitumisega kontrollimatult käest ära (ja ainult gaasi lahti laskmisega lükkasin kunagi sierraga kraavi lumest puhtaks), samas gaasi andes vedas jälle sirgeks

Käestläinud autot tavaoskustega inimene tavaliselt päästa ei suudagi.Tihti on lihtsam lasta füüsikaseadustel oma töö teha ja mitte vale sekkumisega asja hullemaks ajada.Olen isegi Piibel kiilasjääga suurel kiirusel teinud 4 X spinni ja sõidusuunas omas reas maandunud.Vaevalt,et midagi adekvaatset ise teha suutsin,kõik käis sekundiga.

Mul suvest järgmine kogemus:sõitis üks noor piiga kõrvalteelt ette mulle.Pidurdasin just jalg vastu põrandat ja abs jättis asfaldile rehvi servadest peenikesed siksakid,kuid pedaali jõnksutamist sellisel pidurdusel polnud.Ja mul oli võimalik ka samal ajal pöörata.Kahjuks põmakast ma ei pääsend.Sest see neidis ei kavatsenud peatuda,ta enda väitel ta ei näinud mind.Abs-iga pidurdus eeldab vajutust pedaalile täisjõuga,muidu ei jätku haardeks mõnel rattal survet.Samas väikesel kiirusel võib tõesti tunduda,et kui lohinal naeltega libiseks,saaks rutem pidama.Eks parim on otsida mõni kõrvaline libe plats ja katsetada erineva pidurdujõuga pidurdusi.

Tavapidurdamisel on nii ja naa,aga ekstreempidurduse korral ainult jalg põrandasse ja huida jõuga.Siis pidurdus kõige efektiivsem ja auto ka roolitav.

Selle pidurdamise teema peale tekkis küsimus, kas ABS on siis samm tagasi? Autodele pannakse roolivõimendi, pidurivõimendi ja hulk muid vigureid, mis juhi elu lihtsamaks muudavad aga ABS-ga peab libedal pedaali jõuga põhja suruma.... Ilma ABS-ta autoga pole ju libedal pidurdamiseks erilist jõudu vaja, lihtsalt refleksid peavad töötama. Iseenesest muidugi positiivne, et sellele tähelepanu juhiti, kui lumi ükskord tuleb, eks siis proovin mõnes ohutus kohas järgi.

Eriti libedaga vajab auto juhile kuuletuvat rooli,jääl sõites ei tohi ju mingeid jõulisi liigutusi teha.

Võibolla rumal küsimus, aga kuidas 900/9-3 puhul selle ABS "kanalitega" on, kas ühe ratta blokeerumisel vähendatakse kõigile mõjuvat pidurdusjõudu või on asi kuidagi nupukam ja piiratakse ühe ratta kaupa?

Algselt postitas: Tan
Võibolla rumal küsimus, aga kuidas 900/9-3 puhul selle ABS "kanalitega" on, kas ühe ratta blokeerumisel vähendatakse kõigile mõjuvat pidurdusjõudu või on asi kuidagi nupukam ja piiratakse ühe ratta kaupa?

Iga ratast pidurdatakse eraldi pidurdujõuga ikka,muidu poleks sel asjal ju mõtet!

Natukene rohkem juttu leiab siit
http://www.bosch.de/start/content/langu ... 4_2880.htm
http://www.scienceservingsociety.com/ts/text/ch05.htm