Eesti Saabiklubi foorum

katsu töötava mootoriga jahutusvedeliku lõdvikuid.. mõnda kõige suuremat, mis radiaatorisse läheb. see ei tohi mingil hetkel kivikõva olla. Võrdle jäikust seisva mootoriga.

Algselt postitas: KT100
katsu töötava mootoriga jahutusvedeliku lõdvikuid.. mõnda kõige suuremat, mis radiaatorisse läheb. see ei tohi mingil hetkel kivikõva olla. Võrdle jäikust seisva mootoriga.

korralikult sooja mootoriga peabki voolik just kõva olema.
kui ta seda ei ole, siis ei ole kas punn tihe ja punni sees klapid väsind, või kuskilt lekib.

edit:
on olemas kahte tyypi jahutussysteeme: suletud ja avatud.
avatud puhul PUUDUB jahutussysteemil punn, mis hoiaks rõhku systeemis.

suletud tyybi puhul on jahutussysteem eraldatud atmosfäärist klapiga.( mis asub radiaatori- või paisupaagikorgi sees tavaliselt)
klapp on reguleeritud rõhule 0,3...0,55 kgf/cm2, mistõttu jahutussysteemis olev aur saab väljuda sellest systeemist ainult nimetatud rõhu yletamisel.
kõrgema rõhu tõttu systeemis ei hakka vedelik keema mitte 100 kraadi juures, vaid temperatuuril 108...115 kraadi.

ja veel on teinegi klapp, mis mis mootori ja jahutusvedeliku jahtumisel ei lase tekkida systeemis suurt vaakumit vaid avaneb , kui rõhk systeemis langeb välisrõhust madalamaks 0,02...0,1 kgf/cm2 ja laseb jahutussysteemi välisõhku.

sellised ja paljud teised lihtsad asjad on algtõed, mida väga selgelt on kirjutatud enamuses autoraamatutes, sõltumata ajast ja margist ja keelest ja väljaandjast.

Lisatud failid

Kui ta päris kivikõva on, siis peaks surve juba veevärgis sees olema. Läheb küll jäigemaks, kui veepump ringi ajab ja termostaat avanenud on, aga selline mõõdukas vee voolamine peaks ainult tunda olema.

Algselt postitas: KT100
Kui ta päris kivikõva on, siis peaks surve juba veevärgis sees olema.

Veesärgis ongi surve. Rõhu all on jahutusvedeliku keemistemperatuur kõrgem.

Kui veesärgi ja silindri vahel on pragu,siis tekkiv surve on nii suur,et paisupaagist hakkab vedelik üle ajama.On võimalik leke ka välja poole,kuid seda on silmaga selgelt näha.

Algselt postitas: saabu
Kui veesärgi ja silindri vahel on pragu,siis tekkiv surve on nii suur,et paisupaagist hakkab vedelik üle ajama.

sellise puhul on halvatud silindris kyynal ja silindri sisemus heledaks puhtaks pestud, mis silmaga märgatav
ja sumbutaja otsast võetud tilk magusa maitsega

Küünal ei pruugi halvatud olla. Räägin, et oma kogemus. Auto käis kui kell, läks käima, jäi seisu ja nii edasi. Küünlad olid ilusad pruunid.

Mul küll ei tõmmand 15 mintsaga uttu, a ca 0.5 - 1 liitri pidi juurde panema iga päev jahutusvedelikku. Lolliks otsisin ennast. Mida ei leia, seda ei leia.

Poolkogemata võtsime pea maha. Hoplaa, jäljed olid tihendil näha, kuidas poiss oli särgist silindrisse pugend. Tegime tihendi vahetuse ja jäi vedelik pidama.

tänud kõigile.
Auto käis paranduses ja nüüd tuleb sooja jälle korralikult.
Probleemiks oli lekkiv veepump.

Surve ja vaakum on nagu kaks vastandlikku asja, võibolla vaakumi alla mõeldud ülerõhku? Kuidagi see vedelik ju pääseb suurde ringlusesse.

Aga kas katkise termostaadiga võib ka näidik täitsa Ok paigas paikneda st keskel v. horisontaalasendis? Väljas praegu kohati veel +17C ja tundub ikka, et soojeneb kole pikalt. Termostaati pole kunagi vahetanud 7 aasta jooksul. Aga miks peaks tervet asja vahetama, eksju?