Eesti Saabiklubi foorum

Algselt postitas: KT100
Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse.

http://www.zone.ee/rauatyy/METALLID/yld ... est_5.html


Huvitav, mis siis saab, kui mõnda ainet lisada sellele minu kemüüsele? Peab vist keskkooli keemiaõpetaja jutule minema...

Siis saad sellise segu, nagu Hammerite, kus on koos kolm komponenti, millest ükski ei toimi:P
Lätlaste roostemuundaja peaks olema vist ortofosforhappe baasil

Algselt postitas: SAABNINETHOUSAND
Saab küll liivapritsiga, liiva asemele on võimalik muid asju panna. Näiteks soodaga puhastatakse valuvelgi. Pind ei tohi minna kuumaks, kuumus tõmbab pleki kummi. Aga nurkadest ja kohtadest kus on mitu plekki omavahel koos ei ole võimalik seda kõveraks ajada. Mina soovitan liivapritsi, mure on kohe murtud.

Tuttaval on väga vana 5 bmw, näeb välja nagu mosse 400. See käis viljandi metallis haavlikambris, ei juhtunud ka midagi.

Põhimõtteliselt ikka saab, aga siis tuleb kasutada kas klaaskuule või alumiiniumoksiidi. Soodaga tehti mul hambad valgemaks, ei tea, kas rooste teda kardab

http://forum.automoto.ee/search.php?act ... order=desc

Paistab, et soovitatakse kasutada Movil roostetõrjet. Need otsingutulemused jagavad päris palju tarkusi.
Leidsin Raplast Movilit müügilt ka, 30.- pudel. Haiseb hästi, aga tundub õige asi olevat

Lisatud failid

Ei saa näitama jätta ühte lõiku raamatust "Autode korrosioon ja selle tõrje" Rein Metsik

Lisatud failid

Kas on kellelgi jagada kogemusi siin eespool mainitud "roostetõrjujate" Termaki ja Automaalriga suhtlemisest ja tulemustest?

9-5 tagumistel koopaäärtel hakkab roostet tekkima. Ega roostetõrje vallas pole vist revolutsiooni olnud vahepeal? Kui ma ei eksi siis ivometsa meetod on: alt puhtaks -> Läti roostesurm -> happekrunt -> täitekrunt -> pahtel - värv ? Või tasub vana autot (2002) tinaga mäkerdada? Läbisõit alles <200k, piinlik oleks lasta autol rooste minna.

Würth'i liitrine potsik roostemuundur.

Würth'i liitrine potsik roostemuundur.

see? http://www.ebay.de/itm/1L-WURTH-Rostumw ... 1609045219
Kas sinna otsa läheb juba täitekrunt või?

Seesama jah, müüakse ka Eestis. Würthi purki ei või jätta talveks miinuskraadide kätte.

kas roostemuundurile külma tsinki võib peale lasta?
ja kui võib siis mida osta?

kas roostemuundurile külma tsinki võib peale lasta?
ja kui võib siis mida osta?

Need siin sobivad kokku küll
http://www.autokaubad24.ee/et/tooted/0/0/?q=HG5718
Eks neid muundureid ole pisut erinevate toimeainetega, kuid üldjuhul muudavad kõik rooste oleku "stabiilseks". Saan asjast nii aru, et selleks ajaks, kui stabiilsus on saavutatud, on toimeained ise ära reageerinud ja ammendunud ja siis pane peale mida tahes sinna. Parem valida selline muundur, mille jääke ei pea pärast veega maha pesema või krt seda teab.

9-5 tagumistel koopaäärtel hakkab roostet tekkima. Ega roostetõrje vallas pole vist revolutsiooni olnud vahepeal? Kui ma ei eksi siis ivometsa meetod on: alt puhtaks -> Läti roostesurm -> happekrunt -> täitekrunt -> pahtel - värv ? Või tasub vana autot (2002) tinaga mäkerdada? Läbisõit alles <200k, piinlik oleks lasta autol rooste minna.

protsess on ok.

kui "Läti roostesurm" = buvanol, siis see on lahja ortofosforhape. Teised (HP, CRC) on kangemad. Buvanol ja CRC kõrvuti (aastaid tagasi):
http://teet.luarvik.org/v/asjalik/DSC01065.JPG.html

...ning ma olen endale leidnud tagasihoidliku hinnaga hea (tundub käredamgi, kui CRC) asja - kodumaine Holtz Prof. Soovitan:
http://holzprof.ee/tooted/hp-anti-rust/

pakend on vist vahepeal muutunud (ja tootja ei näita enam mõnusat ca 250ml pritspudelit), edasimüüjaid on justkui ehituspoodide näol lisandunud.

üldpildina täiendab roostemuundur happekrunti, aga pole keeruline see lisagarantii lisada. Kindlasti kuivanud muundurijääk (nt järgmine päev pärast pealekandmist) messingketaga madalal pöördel (=käsitrell. Mitte ketaslõikur ja eriti mitte terasharjaga - see poleerib pinna kehvasti nakkuvaks!) maha lasta.

on ka epokrundid, aga ma vaid korra proovinud ja jään vast happekrundi juurde: mulle tundub paremini nakkuvat. Kunagi oli Devoris 2k happekrunt - kui jälle vaja, lähen sealt otsima ja kannan täitekrundi peale märg-märjale lähenemisega (eri kõvendid: nii saab parema nakke ning järelkuivamisjamasid mul olnud pole). Nt Pintaväri pakutav on justkui 1k: värv + hape, mis ei tekita päris värvikihi moodi asja (jääb mittekattev emulsioon).

spreivärvid hoian ma autost eemal. V-a- plastmassdetailidest.

Tegelikult pole vaja sprayvärve karta. tavalised värvid kus jõhkralt rohkem lahustit. Lihsalt tavalise 2 kihi asemel tuleb peale lasti 6...8 kihti. aga kipuvad jooksma minema kui kogemus väike. tänapäeval ka reguleerivaid otsikuid. nii lehtri kujult kui ka pealeandmise poolest.